keskkonnaoigus

Question 1

Milline on Euroopa õiguse (ja rahvusvahelise õiguse) roll keskkonnaõiguses?

Answer 1

EL hõlmab määruseid ja direktiive. Määrusi kohaldatakse kogu ELis kohe pärast nende vastuvõtmist. Direktiivid tuleb riiklikku õigusesse üle võtta. EL õiguses on keskkonnaõigus üks vähestest õigusharudest, mille puhul on ELTL-s selgelt sõnastatud keskkonnaõigusele ainuomased põhimõtted. nt kaitstuse kõrge tase, ettevaatuspõhimõte, vältimispõhimõte ja „saastaja maksab” põhimõte

Question 2

Milline on keskkonnaõiguse seos teiste õigusharudega?

Answer 2

Keskkonnaõiguse areng on olnud teiste valdkondadega võrreldes palju hoogsam. Ka keskkonnaoigusel on omad põhimõtted, jne

Question 3

Milline on keskkonnaprintsiipide roll keskkonnaõiguses?

Answer 3

Printsiip kui selline on vaid eesmärk või põhimõte, mille poole tuleb õiguslikult pürgida. Määrustega sätestatakse täpsemalt, mis on keskkonnaõiguses seaduslikult või mitteseaduslik

Question 4

Mis on keskkonnaõiguse ehk keskkonda puudutavate normide eesmärk?

Answer 4

keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit;

säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele;

loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse;
keskkonna hea seisund;

keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine.

Question 5

Millised on igaühe kohustused keskkonnaõiguses (kaks kohustust)?

Answer 5

Hoolsuskohustus, ehk igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada.

Kohustus omandada teadmisi keskkonnaohu vältimiseks, ehk igaüks peab enne sellise tegevuse alustamist, mis põhjustab keskkonnaohu, omandama mõistlikus ulatuses teadmisi, mis tegevuse laadi ja ulatust arvesse võttes on vajalikud keskkonnaohu vältimiseks.

Question 6

Kuidas jagatakse keskkonnaväärtused (kolmeks jaotatuna)?

Answer 6

Otsene instrumentaalne väärtus ehk kasutamisväärtus. - Nende materaalsete kasudega, mida inimene saab loodusesse sekkudes või seda tarbides ( peavari või toit) ettevaatlik kalapüük ja metsandus varud.

Eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus. - - Otseselt ei sekkuta või ei kasutata keskkonda .Leiab Väljenduse esteetilise väärtuse ja ka teatava iseväärtuse tunnustamiseks.

Iseväärtus ehk sisemine väärtus. - Lähtub asjaolust, et keskkond on väärtus iseenesest, olenemata sellemaeriaalsest, instrumentaalsest või materiaalsest kasulikkusest inimese jaoks. Keskkonda vaadeldakse kui eesmärki.Toetab mittesekkumist ja rahulejättu.

Question 7

Millised on keskkonnaalased õigused?

Answer 7

Õigus puhtale keskkonnale
Keskkonnaõiguslikud menetluslikud õigused
Juurdepääs keskkonnainfole
Õigus osaleda keskkonnaasjade otsustamises
Juurdepääs õigusemõistmisele küsimustes, mis on seotud keskkonnaga.

Question 8

Millised keskkonnaalased õigused tulenevad Arhusi konventsioonist?

Answer 8

Arhusi konventsioon ehk keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon.
Seega tulenevad Arhusi konventsioonist õigus keskkonnainfo kättesaadavusele, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemisele ja samuti õigus neis asjus kohtu poole pöörduda.

Question 9

Mida tähendab jätkusuutlik areng?

Answer 9

Üldistatult öeldes mõeldakse jätkusuutlikkuse all sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. Keskkond peab jääma kõlblikuks ka järgnevatele põlvedele.

Question 10

Mida tead säästva arengu printsiibist?

Answer 10

Majanduskaalutluste kõrval tuleb samaväärsena arvesse võtta ka sotsiaalseid ning keskkonnakaalutlusi, rahuldades tänaseid vajadusi selliselt, et ka tulevatel põlvedel oleks võimalik oma vajadusi rahuldada.
Säästev areng ei ole eesmärk omaette, vaid vahend inimkonna tegevuse tasakaalustamiseks loodusega pikas perspektiivis.
Taastuvate ja taastumatute loodusvarade säästlik kasutamine.

Säästva arengu põhimõte - taburet 3 jalaga, eesmärk saavutada keskpunkt
Olulised 3 jalga on: raha;majanduslik areng, inimeste heaolu;sotsiaalne areng(baasvajadused täidetud, tervis, söök, füsioloogilised vajadused), keskkondlik areng.

Question 11

mida tead loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttest?

Answer 11

Taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva ja taastumatu loodusvara kasutusmäärad.
Põhimõttes sisalduv viide sellele, et loodusvarasid tuleb kasutada nii, et neid jätkuks võimalikult pikaks ajaks, osundab omakorda põlvkondadeülesele seosele. Tulevaste põlvede ühiskondlikule edule ja üldisele kasule kohustab mõtlema juba põhiseaduse preambul.

Question 12

Mida tead keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõttest?

Answer 12

Keskkonnakaitse meetmed peavad tagama kõrgetasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele.
Majanduslikku ja sotsiaalset arengut ei tohi edendada keskkonna kahjustamise arvelt.
Keskkonnasõbralik eluviis.
Uued teaduslikel faktidel põhinevad suundumused, parim võimalik tehnika.Peab vaatama ümbrust ja keskkonda suuremalt, nägema suurt pilti ja kuidas midagi võib midagi muud mõjutada.

Question 13

Mida tead lõimimispõhimõttest?

Answer 13

Poliitiliste ja õiguslike otsuste puhul tuleb otsustusprotsesside ja nende lõpptulemustesse integreerida majanduslike ja sotsiaalsete kaalutluste kõrval ka keskkonnakaalutlused.
Keskkonnakaitse kõrget taset tagavad kaalutlused peavad olema lõimitud teiste eluvaldkondade arengutesse.
Mitte üheski kaalutluses ei tohi välja jätta keskkonnale mõtlemist.

Question 14

Mida tead „saastaja maksab“ printsiibist?

Answer 14

Tegevus peab olema säästlik, kellelgi pole õigust saastada.
Keskkonna kasutamisega seotud kulud kannab põhjustaja.
Keskkonnakasutus on tasuline, tasu kasutatakse keskkonnakaitses.
Kui negatiivsed mõjud on vältimatud, tuleb kulud kanda kahju tekitajal.
Näiteks kui osta poest puuviljade jaoks kilekott, tuleb kilekoti eest tasuda, sest kilekoti tootmine, ja hiljem ka kasutamine, saastab otseselt keskkonda. Kui aga kilekotti mitte osta, ei tule midagi tasuda, sest sinu arvelt jäi keskkond saastamata.

Question 15

Millise keskkonnaõiguse printsiibiga on seotud teaduslik ebakindlus?

Answer 15

Ettevaatusprintsiip. Ettevaatusprintsiip sätestab, et keskkonnariske tuleb kohaste ettevaatusmeetmetega vähendada, kuid keskkonnariskid pole otseselt teaduslikult tõestatud ning seega on need vaid riskid, mitte otsene oht.

Question 16

Kirjelda, kuidas mõistad teaduslikku ebakindlust

Answer 16

Teaduslik ebakindlus tähendab, et kahju tekkimist pole suudetud teaduslikult tõestada või puuduvad kindlad tõendid, et kahju võiks üldse tekkida.

Question 17

Mida tead ettevaatuspõhimõttest?

Answer 17

Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada.
Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju keskkonnale. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus.
Ettevaatuspõhimõtte eesmärgiks on keskkonnahäiringute mõistlikus ulatuses vähendamine keskkonnariski esinemise olukorras.

Question 17

Mida tead kahju vältimispõhimõttest?

Answer 17

Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.
Vältimispõhimõte rakendub keskkonnaohu puhul, ja seega olukorras, kus keskkonnahäiringu tekkimine on piisavalt tõenäoline ja see keskkonnahäiring on oluline. Mida olulisem on tekkida võiv keskkonnahäiring, seda väiksem võib olla selle ilmnemise tõenäosus.

Question 18

Milline peamine erinevus on vältimispõhimõttel ja ettevaatuspõhimõttel?

Answer 18

Keskkonnariskide(ettevaatuspõhimõte) puhul ei seata eesmärgiks nende täielikku vältimist, vaid vähendamist mõistlikus ulatuses. Samas kui keskkonnaohtude(vältimispõhimõte) puhul tuleb ohtu täielikult vältida, sest tulemused oleksid liiga kurnavad.

Question 19

Selgita, mis on keskkonnaoht?

Answer 19

Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Tõestatud ohtlikkusega tuleb arvestada täiel määral. Kui on teada, et tegevusega kaasneb keskkonnakahju, tuleb üldjuhul ka tegevusest hoiduda.

Question 20

Mis on keskkonnarisk?

Answer 20

Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnarisk tähistab KeÜS mõistes olukorda, kus esiteks on põhimõtteliselt võimalik ebasoodsa tagajärje tekkimine ja teiseks vajab saabuv keskkonnahäiring vähendamist, ehk teisisõnu on see selline häiring, mida ei peeta võimalikuks täies ulatuses lubada (taluda), kuid mille puhul ei kehti ka vältimispõhimõte.

Question 21

Mis vahe on keskkonnariskil ja keskkonnaohul?

Answer 21

Erinevalt keskkonnaohust on keskkonnariski puhul tegemist olukorraga, kus keskkonnahäiringu, sealhulgas olulise keskkonnahäiringu, tekkimise tõenäosus ei ole piisavalt kindel. Lisaks on keskkonnariskiga tegu ka juhul, kui tagajärjeks ei ole oluline, vaid vähem tähtis keskkonnahäiring, olgugi et selle tekkimine võib olla piisavalt tõenäoline.

Question 22

Mis vahe on keskkonnahäiringul ja keskkonnakahjul?

Answer 22

Keskkonnakahju - pöördumatult on midagi kahjustatud. Nt kõrbestatud ja kõrbe ära saada on praktiliselt võimatu. Käib kaasas sõnaga oht.
Keskkonnahäiring - Pole saavutanud piirmäära, tuleb olla ettevaatlik, kuid hetkel ei tekita otsest kahju. Käib kaasas sõnaga risk. Nt valgusreostus, hetkel ei ole “halb”, kuid võib muutuda

Question 23

Mida tähendavad mõisted saastus ja heide?

Answer 23

Saastus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.
Heide on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise saasteallikast õhku, vette või pinnasesse.

Question 24

Mida tähendavad mõisted käitis ja käitaja?

Answer 24

Käitis on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastatus.
Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab käitise tehnilise toimimise eest.