Bioloogia 3

Question 1

valgud

Answer 1

orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest

Question 2

aminohapped

Answer 2

amino- ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid.

Question 3

asendamatud aminohapped

Answer 3

aminohapped, mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust.

Question 4

valgu sekundaarstruktuur

Answer 4

aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed.

Question 5

valgu primaarstruktuur

Answer 5

valgu aminohappeline järjestus

Question 6

valgu tertsiaalstruktuur

Answer 6

sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur

Question 7

valgu kvaternaarstruktuur

Answer 7

kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur

Question 8

denateerumine

Answer 8

valkude sekundaar- või tersiaarstruktuuri lagunemine välise teguri, nt temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjumise toimel.

Question 9

ensüümid

Answer 9

valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust

Question 10

katalüsaatorid

Answer 10

reaktsioone kiirendavad ained

Question 11

nukleiinhapped

Answer 11

nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA

Question 12

DNA(desoksüribonukleiinhape)

Answer 12

molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale

Question 13

RNA(ribonukleiinhape)

Answer 13

molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest (on ka teiste ülesannetega RNA-molekule)

Question 14

informatsiooni-RNA (mRNA)

Answer 14

RNA-molekulid, mis kopeerivad ja toovad geneetilise info rakutuumast kohta, kus toimub valgusüntees

Question 15

transpordi-RNA (tRNA)

Answer 15

RNA-molekulid, mis toovad mRNA-lt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk

Question 16

ribosoom-RNA (rRNA)

Answer 16

koos valkudega ribosoomide koostisesse kuuluv RNA.

Question 17

nukleotiidid

Answer 17

nukleiinhappe ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikualustest.

Question 18

geenid

Answer 18

DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi

Question 19

Miks peavad loomad toidust pidevalt valkusid saama?

Answer 19

Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, pikaajalisi valguvarusid meie organismis pole. Valgud uuenevad pidevalt. Et tasakaal säiliks on toidust vaja pidevalt valke.

Question 20

Mis juhtub valkude struktuuriga denaturatsioonil?

Answer 20

Denaturatsioonil valgusisesed sidemed katkevad, valkude sekundaar- või tertsiaalstruktuur laguneb ja aminohappe ahel muutub sirgeks.

Question 21

Miks on organisidel ensüüme vaja?

Answer 21

Ensüümid reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Ilma ensüümideta toimuksid paljud keemilised reaktsioonid liiga aeglaselt, see muudaks elu võimatuks, sest rakk vajab pidevalt juurde nii energiat kui ka toorainet.

Question 22

Kuidas tagatakse ensüümide toime vaid kindlale reaktsioonile?

Answer 22

Iga ensüüm mõjutab ainult kindlat tüüpi reaktsioone, sest reaktsioonis reageerivad ained sobivad vastava ensüümi struktuuriga nagu võti lukuauku.

Question 23

Miks säilib toit sügavkülmas kauem kui tavalises külmkapis?

Answer 23

Kui temperatuur langeb, siis aeglustub ka ensüümide tegevus. Sügavkülmas on temperatuur madalam kui külmkapis, seega seal on ensüümide tegevus aeglasem.

Question 24

Mille poolest sarnaneb nukleiinhappe ehitus valgu ja liitsüsivesikute ehitusega?

Answer 24

Nagu liitsüsivesikud ja valgud, on ka DNA ja RNA polümeerid. Nad koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulidest, nukleotiididest.

Question 25

Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist?

Answer 25

RNA molekul on üheahelaline. Tümiin (T) lämmastikualuse asemel on RNA koostises uratsiil (U). RNA on geneetilise info täitmise valem, kui DNA on pärilikkuseaine.

Question 26

Millised tagajärjed toob kaasa toidu ebavõrdne jaotumine maailmas?

Answer 26

Selle tagajärjed on, et osa inimesi sureb nälga ja teine osa on ülekaalus ja rasvunud, mis toovad neile kaasa palju terviseprobleeme ja mõnikord isegi elu ohustavad.

Question 27

Kuidas oleks võimalik neid probleeme vältida?

Answer 27

Tuleks tarbida nii suur energiakogus, kui päevajooksul kasutatakse. Lisaks tuleks toitudes vähendada rasva ja süsivesikute kogust ning suurendada muude eluks vajalike toitainete hulka.

Question 28

Milliseid toitaineid on inimesel vaja suures koguses, milliseid väikses koguses?

Answer 28

Suures koguses on vaja süsivesikuid, valke, rasvu ja vett.
Väiksemas koguses on vaja mineraale ja vitamiine.

Question 29

Kuidas võivad DNA vead haigusi põhjustada?

Answer 29

Kui DNA struktuuris toimub muutus, muutub ka selle pealt sünteesitav rRNA, mille tulemusena ei sünteesita õigeid valke või tekkivad valgusünteesil vead.

Question 30

Miks on askorbaat inimeste jaoks vitamiin, paljude teiste loomade jaoks aga mitte?

Answer 30

Inimene ei suuda toota askorbaati ehk C-vitamiini, aga enamik teisi loomi suudab.

Question 31

Millised elemendid kuuluvad mineraalainete hulka?

Answer 31

Sinna kuuluvad kaltsium, magneesium, kaalium, naatrium, tsink, kloor, fosfor, raud.