sügis 2024 Flashcards
Mis on teatriajalugu ja millised on selle keerukused võrreldes muude kunstiajalugudega?
teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis uurib teatrikunsti arengulugu
keerukus:
teater ei ole püsiv kunst, kui etendus lõppeb, siis teater haihtub.
teistel kunstiajaloolastel on reaalsed artifaktid, meil mitte.
säilib inimeste mälus, märkmetes, tänapäeval videos. ajaloolasel puudub reaalne juurdepääs esteetilise kogemuseni.
Mida teatriajalugu uurib? (4 punkti)
- teatrit ja tema sotsiaal-ajaloolist konteksti
- väljapaistvate teatritegelaste biograafiad
- muutusi lavastuste valmimise viisides (nt gaasivalgus vrd elektrivalgus)
- minevikulavastuste esteetilisi tulemusi (kirjeldav ja analüüsiv ajalugu)
Nimeta teatri potentsiaalseid eesmärke.
teatri eesmärke:
KATARSIS/PUHASTUS (Aristoteles)
ETENDUSE ANDMINE
RAHA SAAMINE TEATRI KASSASSE, MEELE LAHUTAMINE
- teater kui igapäevaelust põgenemine
- teater kui enesenäitamise ja seltsielu koht
TEATER KUI ARGIELUST KÕRGEMALE TÕSTJA
TEATER KUI KUNST
TEATER KUI ILU JA POEESIA ELUPAIK
TEATER KUI VAHEND
- õpetamiseks/harimiseks (keskaja kiriklik teater)
- poliitikaks
- rahvusliku ühtsuse loomiseks, rahvuslik ärkamine (Koidula teater)
TEATER KUI LUNASTUS
Teater ja rituaal - sarnasused ja erinevused.
levinud on arusaam, et teater on välja kujunenud rahvalikest pidudest ja rituaalidest.
rituaal / teater
- igapäevaelust eralduv sündmus / igapäevaelust eralduv sündmus
- tõsieluline sündmus / jäljendus
- läbiviijad / näitlejad
- osalejad-osasaajad / publik
- usk toimuvasse / teadlikkus mängust
- muutus maailmas / muutus inimese sees
- rituaal ei pea kellegi meelt lahutama / teatris sageli oluline emotsioon
- mõlemal peavad olema kindel toimumise koht ja aeg
Kreeka teater - teatri sündimine koorilaulust.
- tragöödia tõenäoliselt kujunes välja nähtusest nimega ditüramb (meeskooride esitused Dionysuse ülistamise pidustustel). ligi 50-liikmelised koorid võistlesid omavahel.
- Thespis oli ühe ditürambilise koori juht. 534 eKr eraldus ta koorist ja astus kooriga dialoogi. dramaturgiline moment (kuigi nad ikkagi ainult laulsid vastastikku (mitte ei rääkinud))
- dionüüsiaid ehk Dionysuse pidustusi korraldas Ateena linn. see oli kuuepäevane festar, kus olid ka tragöödiavõistlused kavas. igal aastal valiti kolm tragöödiakirjanikku. iga kirjanik pidi esitama kolm näidendit, mis võisid omvh seotud olla (triloogia), aga ei pidanud. kolm suurt tragöödiakirjanikku: Aischylos, Sophokles, Euripides.
Mis on theatron?
publikule määratud paik (publiku istekohad) Vana-Kreeka teatris.
Mis on orkestra?
Vana-Kreeka teatris lava ees asetsenud ümmargune väljak, kus esines koor.
Mis on skene?
skene oli orkestra taga olev ehitis, mis oli etendusele fooniks ja näitlejatele väljapääsuks. ühtlasi said näitlejad seal vajadusel riideid vahetada.
Mis on proskeenium?
eesriidest publiku pool asetsev lavaosa /
Teater ja võistlus. Kreeka teater kui võistlemine. Teatrivõistlused tänapäeval.
esialgu tähendaski teater võistlust. keegi ei arvanud, et see on imelik, kui üks näitekirjanik saab esimese koha ja teised kaotavad. vanad kreeklased võistlesid üleüldse kõiges.
dionüüsia ehk kuuepäevane festar, kus toimusid tragöödiavõistlused. igal aastal valiti võistlema kolm tragöödiakirjanikku. iga kirjanik pidi esitama kolm näidendit, mis võisid omvh seotud olla (triloogia), aga ei pidanud. (ja esitasid ka saatürdraama).
võitja sai pärja, tema auks tehti väike söömine v pidustus vms?????
tänapäeval - kuidas me kunsti võrdleme jne jne
tänapäevane teatrivõistlus - Eesti Teatri Auhinnad.
Kangelase kontseptsioon antiigis ja hiljem? (kangelane tänapäeval?)
antiigis: võimas üksikvõitleja. tihtipeale juhtus, et kangelast karistati millegi eest, milles ta polnud süüdi. pigem oli loomupäraselt kuidagi jumalikum, uhkem, tänapäeva kangelane võib olla ükskõik missuguse sotsiaalse taustaga.
tänapäeval: tihti õilis oma tegude pärast, teeb häid ja õigeid valikuid (oma saatuse sepp, vrd antiigis pigem langes saatuse ohvriks)
Kangelase põhiomadused ja funktsioon.
kangelase põhiomadused: julge, aus, ennastohverdav, sihikindel, inspireeriv, teisi päästev, abivalmis, tark, tugev, vastupidav, usaldusväärne, karismaatiline, hooliv, isetu
funktsioon: anda meile tarkust, meid täiustada, pakkuda moraalset tuge ja kaitset
Keskaeg: karneval ja selle koht keskaegses maailmapildis.
naerukultuur ehk karnevalikultuur:
- naerurituaalid, karnevalipidustused, narrid ja kometitegijad
- kõigil olid ühiskonnakihtides oma rollid, ent kord aastas - karnevalil - võis nendest rollidest vabaneda.
- karneval oli suurele paastule eelnev pidustus. pidustused lõppesid vastlapäevaga (ehk lihaheitepäevaga).
- karnevali naer oli ühiskondlik kõik koos naermine (mitte kellegi üle naermine). tegu oli inimesi ühendava naeruga, mis ülendas kõiki sotsiaalsed kihte. eristus uusajast, sest uusajal kippus naer minema irooniaks, kellegi üle naeruks. samas - ka keskajal naerdi kerjuste ja värdjate üle. (st et nende üle võib nalja heita). kerjuseid peeti keskajal petisteks.
Keskaegse teatri jagunemine kiriklikuks ja ilmalikuks, teater kiriku teenistuses.
kiriklik ja ilmalik teater jagunevad umb 10.-11. sajandil.
kiriklik teater
- kujunes välja jumalateenistustest, et kirjaoskamatut inimest liturgiliselt harida.
arenguetapid:
- antifoon (preester ja koor laulavad vastamisi. tekib dialoogiline alge) → dialoogilised stseenid. kestis üldiselt lühemalt kui liturgiline draama.
- liturgiline draama. etendati kirikus, kõrgaeg 12.-13. saj. toimus ladina keeles. tekkisid kostüümid ja misanstseenid. hakkas pikemat lugu jutustama.
- poolliturgiline draama, etendati kirikuesisel platsil. kõrgaeg 15.-16. saj. liturgiline draama muutus nii suureks, et sellega pidi kirikust välja minema. ühtlasi olid need rahvakeelsed. sarnanes üha enam klassikalise draamaga, ainestik oli piiblist. mõneti lisandub ka kerge koomika. tegelaste seas võis olla ka nt kurat. etendusi koordineeris ikka kirik.
“lavastas” (korraldas) kirikuõpetaja. “näitlesid” (esinesid) preestrid ja kooripoisid. naisi lavale ei lastud, eevat mängis nt kergema häälega kooripoiss.
väga paljud kirikuid ei korraldanud etendusi. etendus võis toimuda korra aastas või korra viie aasta jooksul.
ilmalik teater
- žanrid: miraakel, müsteerium, moralitee, farss.
- etendusi korraldas linn, mängisid linnaelanikud ja/või rändnäitlejad. miraakel-müsteerium kiriklike teemadega, moralitee-farss ilmalike teemadega.
- miraakel - imemäng. süžeed rajanes imedel ja imetegudel, mida saatsid korda pühakud ja neitsi maarja. alati õnnelik lõpp ja selge moraal. headusvõidab pahakaotab jnejne.
- müsteerium - mitmeosaline draama piibli ainetel, kanti ette linnaväljakul. keegi müsteeriumi päevadel tööle ei läinud, mindi etendust vaatama. eriti olulised olid efektid, nt ingel langes kraanaga maa peale või võis kukkuda põrgusse.
- farss - koomika meeldis kõigile ja taheti pikemaid koomilisi osi. see oli rahvakeelse tekstiga. farss oli jämekoomiline näidend, koomika tuli tihtipeale kehalisusest.
- sotii - narrimäng. lühike poliitiline ja improvisatsiooniline näidend, mis heitis nalja võimutegelaste üle.
- moralitee - moraliseeriv ja allegooriline näitemäng. abstraktsete mõistete personifikatsioonid (a la headus ja kurjus võitlevad kangelase hinge pärast).
Millised on teatriruumi jagunemise viisid? Millal hakati esmalt teatrihooneid ehitama?
Teatriruum, teatriarhitektuur – etendused õues, etendused ruumis jms. Teater leitud ruumis,
teater spetsiaalselt loodud ruumis (teatrihoone).
teatriruumi jagunemise viisid.
- teater vabas õhus: teatrile rajatud paigas või nn leitud ruumis (nt linnaruumis, looduses)
- teater ruumis: teatrile rajatud hoones või nn leitud hoones
teatrihooneid hakati esmalt ehitama umbes 16. sajandil.
Millised on erinevad suhted lava ja saali vahel? (enimlevinud lavatüübid)
teatriruumi jagunemise võimalus: lava ja saal [on / ei ole] selgelt eraldatud.
enimlevinud lavatüübid:
- prostseeniumlava/portaallava (salme lava, draama lava jne). lava ja saal on selgelt eraldatud
- black box
- areenlava (unibet arena). publik istub ringjalt ümber lava (peam. spordiüritused)
- thrust stage (lava ulatub ettepoole, publik on kolmel küljel)
Iseloomusta teatrit vabas õhus: Vana-Kreeka, keskaegsed müsteeriumietendused –
kogu linnaruumi haarav teater, teater pargis, lossiõues, talumaja taga, keskkonnateater,
tänapäevane suveteater.
antiikaeg
- muud valgust peale päevavalguse ei olnud
- tegevustik toimus õues. tegelased ajasid asju tänaval vms
keskaeg
- teater samuti vabas õhus (va liturgiline draama kirikus)
- liikumatu lava e. simultaanlava (näed kõiki tegevuskohti korraga): prantsusmaa, itaalia
- liikuv lava e. vankerlava e. pageant: inglismaa, hispaania. pealtvaatajad mitmes kohas, liigutatakse erinevaid vankreid nende eest läbi ühest kohast teise
itaalia renessanss
- commedia dell’ arte. rahvalik teater laiadele publikuhulkadele. lageda taeva all leitud kohas - kus on inimesed, sinna nad lähevad. tänavateater vabas õhus, leitud kohas.
keskkonnateater
- leitud kohas toimunud etendusi võib mingil määral pidada keskkonnateatri nähtusteks. ajutiselt võib teatriks muutuda absoluutselt iga koht. ühtib keskkonnateatri põhimõtetega: vaataja võib olla etendusest totaalselt ümbritsetud. lavakujundus ei ole ainult laval, vaid terves ruumis. ruum ja kujundus pole eraldatud.
tänapäevane suveteater toimub sageli vabas õhus. eesti jumalad
Kes formuleeris keskkonnateatri?
Richard Schechner
Milles seisneb keskkonnateater?
- lavakujundus ei ole ainult laval, vaid terves ruumis. ruum ja kujundus pole eraldatud.
- mitu tegevust võib toimuda korraga, üks tegevus võib toimuda ühes ruumi osas, teine teises osas. üks vaataja ei pruugi kõike näha.
- etendamine võib vaataja jaoks toimuda ees, taga, küljepeal või üleval. kõik elemendid on võrdväärselt keskkonna osad.
- leitud kohas toimunud etendusi võib mingil määral pidada keskkonnateatri nähtusteks. ajutiselt võib teatriks muutuda absoluutselt iga koht.
- vaataja võib olla etendusest totaalselt ümbritsetud.
Too mõni näide kaasaegsest keskkonnateatrist.
Prantsusmaal Theatre du Soleil (Ariane Mnouchkine)
Teater ruumis: keskajal kirikus, renessansist alates erinevates ruumides, spetsiaalsetes
teatrimajades (Hisp corralid v inglise renesanssteatri majad kui ruumi/õue vahevormid),
suured teatrisaalid, kammerteatrid, black box.
keskaeg
- liturgilisi draamasid etendati kirikus
itaalia renessanss
- commedia erudita - antiigi näidendit jäljendav koomiline näidend.
- Terentiuse lava - laval on ukseavad, ava kohal kirjas, kelle uks see on. keskaegne simultaanlava siseruumis. ce on tihtipeale teater siseruumis. sobis rohkem kitsamalt haritlaskonnale. etendati nt ülikoolides
- esimesed teatrihooned ehitati 16. sajandil
- prostseeniumlava ehk portaallava/itaalia lava. nt draamaka lava on seda tüüpi, enamik eesti teatrites on selline lava (eesriie on tagapool kui lava äär)
inglise renessanss
- ehk shakespeare’i aegne teater. the globe
- ümmarguse põhiplaaniga teatrid
- (mõned) teatrihooned ilma katuseta, nagu nt the globe
- thrust stage
hispaania kuldajastu
- corralid ehk siseõued. katus oli ainult lava kohal, ruumi-õue vahevorm.
prantsuse klassitsism
- avalikke etendusi anti esialgu kohandatud linnaruumides. mitu teatrisaali seati sisse endistesse tennisesaalidesse.
- paleedes kohandati suuri ruume teatrietenduste andmiseks. kõige parem vaade pidi olema inimesel, kelle kassast tuli raha, st kuningas istus keskel.
- vrd Inglismaaga ei ehitatud Prantsusmaal kunagi katuseta teatrihooneid.
ehitati teatrisaale,
20. saj tekkis black box.
Millised olid tüüpilised commedia dell’ arte stsenaariumid?
- improviseeritud, valmis näidendeid pole säilinud
- kolmevaatuseline, peab enamasti kinni aja-koha-teg ühtsusest. sageli keskmes kaks armastajat, kes ei saa ühte heita, sest teel on takistused. hädast aitab sageli välja nutikas teener. enamik süžeedest on omvh sarnased
- tekste kohandati näitlejatele (näitleja, kes on 20 aastat üht tegelast mänginud, oskab improvisatsioonides ükskõik millele tegelasena reageerida). tekste hangiti suuresti piraatluse korras
- lugudes esines hullumeelsust (nii teeseldud kui ka ehtsat)
- igas commedia trupis pidi olema vähemalt kaks armastajat, teenrit ja vanameest. keskmine trupp oli 10-12 liikmega. stsenad, mida ette kanti, olenes trupi koosseisust.
Kes olid tüüpilised commedia dell’ arte tegelaskujud?
-
Pantalone vana, ihne, himur ja rikas Veneetsia kaupmees, talle meeldib noori tüdrukuid taga ajada, hiljem ilmneb tema lüürilisus.
(”igaüks, kes oli Veneetsias käinud, oli näinud sellist meest”)): Moliere’i “Ihnuse” Harpagon, “Tartuffe’i” Orgon - Dottore Bolognast (ülikoolilinnast !) pärit petisest arst/juhm teadusemees, pedantlik ja tüütu, kellele meeldib esineda väga pikkade nn “teaduslike” monoloogidega, kusjuures tal on “teadmised” kõigis valdkondades. trumpavad üksteist Pantalonega üle.
-
Zannid ehk teenrid.
Brighella ehk Riiukukk - peen ja leidlik varas, petis, tülinorija. leiab alati viisi keerulisest olukorrast välja tulla. elukunstnik. maias kaunite neidude peale. kui kasu ei paista, siis ta end ei liiguta. Brighella võib olla nt Pantalone teener või võõrastemaja pidaja. teenrite suurim mure oli see, et nad kannatasid nälja käes. käivitav jõud - kuidas saada kõht täis? - Arlecchino ehk Arlekiin. kui Brighellat pole, siis on Arlekiin nt esimese armastaja teener. juhmivõitu talumees, aja jooksul muutus terasemaks, temast sai võluv segu juhmusest ja nutikusest. libiseb läbi keeruliste olukordade, vahel lihtsalt juhmilt seisab ja ümberringi kõik asetub oma kohale või tuleb tal vaimselt mingi nn nägemus, kuidas olukorda lahendada. liikumapanev jõud - kõht on tühi või armastus mõne neiu vastu (väga primitiivne). üritab kõiki naisi ära võluda, kes teele satuvad.
-
Pulcinella ehk **koomiline teener. kaval, sarkastiline, ent mõnes olukorras puupea. küürakas. valge avar riietus ja valge kõrgetipuline müts.
antud tegelasest on Charlie Chaplin kõvasti inspiratsiooni saanud. - Pedrolino ehk lüüriline teener. ausameelne, usaldusväärne, kurvameelne armastaja. nukker kloun. pr k Pierrot. maskita, valgeks puuderdatud näoga.
- teenijanna Colombine ehk väike tuvike. esimese armastajanna teenijanna, peab oma teenitava armuhädadest välja aitama. osalevad aktiivselt süžee arengus.
- Capitano ehk Hooplev sõdur. mõnikord koomiliste vanameeste grupis, mõnikord kõrvaltegelane. suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi. räägib, kuidas lahingus tappis seitse meest ja tegelikult kardab hiiri. tegelaskuju on loodud selleks, et heita nalja hispaanlaste üle: kostüüm on Hispaania lipu värvides, stiliseeritud versioon tollastest Hispaania sõdurivormidest, aga väga ülepaisutatud.
Iseloomusta commedia dell’ arte tegelaste rändamist.
- tükke kanti ette väljakutel
- lavastajat polnud, vaadati selle järgi, kui palju tükk raha kassasse tõi v. kuidas tükk publikule mõjus
- mängiti itaalia keeles, aga mindi ka ringreisidele nii, et ei planeeritud ette, kui kauaks minnakse. mindi nt prantsusmaale, seal võis trupiga mõni prantslane liituda, kes ühel hetkel etenduses kõige rohkem (pr k) rääkis.
Näitetruppide tegutsemispõhimõtteid läbi aegade – kes, kus ja millal: rändnäitlejad, juhiga
trupid, võrdse osalusega trupid, kommuunteatrid (Theatre du Soleil).
rändnäitlejad
- väikesed trupid / osad sugulussidemetega
- etendused toimusid külaväljakutel/seal, kus inimesi oli
- olid aktiivsed keskaegses Euroopas ja renessansiajal.
- sõltusid publiku annetustest
- mängiti lühikesi komöödiaid või farsse, mis pakkusid meelelahutust ja olid lihtsasti mõistetavad.
- hispaania kuldajastul (17. saj): näitlejad jõudsid suurlinna (nt madridi), olid seal pool aastat, siis läksid teise linna (nt londonisse), olid seal pool aastat, läksid edasi jne.
juhiga trupid
- commedia dell’ arte trupid
- Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa renessansiaja teatrid, sealhulgas kõrtsisaalid ja esimesed spetsiaalselt teatriks ehitatud hooned
- 16.-18. sajand
- trupijuht oli sageli ka näitleja
kaht tüüpi näitetrupid: ühisettevõte (kõik toimetavad koos) või trupijuhi alluvuses töötavad (trupijuht haldab trupi inimesi)
- inglise renessanssteater (16. saj). igal näitetrupil pidi olema isand. teatrimaja kuulus ettevõtjale (nt Philip Henslowe’ile), kes palkas näitlejaid, otsis repertuaari, kostüümid, dekoratsioonid / Philip Henslowe ja Lordadmirali trupp. ehk siis phm Philip oli juht (aga kindlasti mitte kuidagi lavastaja). aga samal ajal olid ka….
võrdse osalusega trupid (inglise renessanssteater 16. saj, hispaania kuldajastu 17. saj, valgustusajastu ja 19. sajand)
- inglise renessanssteater 16. saj: trupp kui ühisettevõte, mille ühisvaraks olid maja, kostüümid, rekvisiidid, repertuaar / Lordkammerhärra trupp (kuhu kuulus ka nt Shakespeare)
- Meiningeni trupp (19. sajandi Saksamaa), mis rõhutas ühtsust ja meeskonnatööd.
- Euroopas ja Ameerikas
- kollektiivne vastutus lavastuste kvaliteedi eest, mis asendas varasema juhikeskse mudeli.
- saj - kommuunteatrid
kaasaegsed teatertrupid, mis tegutsesid kollektiivselt ja jagasid võrdselt loomingulisi ja organisatsioonilisi ülesandeid.
- nt theatre du soleil
-demokraatlikud otsustusprotsessid ja rõhk kollektiivsel loometegevusel.
Näidend enne autoriõiguste reguleerimist: laenamine, plagieerimine, kompileerimine.
kõige näidendirohkem aeg Euroopas oli Hispaania kuldajastu. enamik lugusid olid laenatud, varasematest lugudest kokku pandud. paljud süžeekäigud kordusid. kvantiteet domineeris kvaliteedi üle.
autorid ei omanud suurt kontrolli oma näidendite üle pärast nende esimest avaldamist või esitust. trupid ja kirjastajad võisid töid vabalt kasutada, kohandada või edasi müüa. näidendid olid eelkõige praktilised asjad, mida loodi ühekordseks esitamiseks ja meelelahutuseks, mitte unikaalseks kunstiteoseks.
Shakespeare’i ajal - kui näidend ära osteti, siis see kuulus trupile. näidendeid trükiti väga harva (kui tundus, et nii hea lugu, et keegi ostaks raamatuna). tekstiraamatud olid rollipõhised ehk said ainult oma rolli teksti (sh ka eelmise repliigi). kui näidendeid trükiti, siis oli kõige olulisem pealkiri (vahel polnud autori nimegi) ja vahel märgiti ka trupid, kes seda mänginud olid.
enamik Shakespeare’i süžeesid on laenatud.
plagieerimine: trupid kohandasid populaarseid näidendeid enda repertuaariga, sageli ilma originaali autorit mainimata.
näidendi kompileerimine tähendas erinevate allikate, lugude või dialoogide kokkusobitamist üheks tervikuks. näidendid kohandati vastavalt publiku ootustele ja poliitilistele oludele.
kultuuriline omand oli pigem kollektiivne kui individuaalne.
teatrid vajasid pidevalt kiiresti uusi näidendeid, mistõttu laenamine ja kompileerimine olid ajasäästlikud viisid repertuaari värskendamiseks.
Millised on komöödia tunnused?
naeruvääristab inimlikke nõrkuseid/pahesid.
mittevastavusega mängimine (nt tegelase füüsis ei vasta tema vaimule), mille üle naermisega publik jaatab eksisteerivat konventsiooni.
situatsioonikoomika, keeleline koomika (kalambuurid).
üldjuhul lõppeb õnnelikult, probleemid õnnestub lahendada.
deus ex machina kasutamine.
Milline oli komöödia kujunemine?
kujunes välja Kreekas, 5. sajandil.
on alati heitnud nalja poliitiliste võimude üle, eesmärk teha nalja, samal ajal sotsiaalset olukorda v poliitikat kritiseerides.
keskajal kujunes välja farss, mis on tänaseni elujõus. farss - lühike lustlik jant.
itaalia renessanss: ka commedia dell’ arte tugines suuresti komöödiale.
inglise renessanss ja prantsuse klassitsismiajastu: nii Shakespeare kui Moliere kirjutasid samuti komöödiaid.
see on kõige elujõulisem žanr, sest komöödiaid on kirjutatud kõikides riikides kõikidel ajastutel.
tänapäeval ka varem rõhutud inimgrupid jms on esindatud.
Millised on tragöödia tunnused?
koha, aja ja tegevuse ühtsus oli ülioluline.
ideaalne pidavat olema see, kui etendus kestis sama kaua kui reaalne sündmustik kestaks.
viievaatuseline värssteos.
tegelased pidid olema kõrgest soost, sest nendele olid suured ja ülevad tunded kohased.
üldiselt on peategelaseks mõni kangelane, kes peab seisma silmitsi väga suure jõuga. enamasti lõppeb kangelase surmaga.
Milline oli tragöödia kujunemine?
kujunes välja Vana-Kreekas, 6. saj eKr.
esmalt seostati tragöödiaid Dionysuse pidustustega. kujunes välja nähtusest nimega ditüramb (meeskooride esitused Dionysuse ülistamise pidustustel).
- 534 eKr eraldus koori juht Thespis koorist ja astus kooriga dialoogi.
- üsna kohe tekkis aja-koha-tegevuse ühtsuse nõue.
- tekst pidi olema värsis.
kirjanikud: Sophokles, Euripides, Aeschylus.
inglise renessanss: Shakespeare kirjutas tragöödiaid.
- sajandil kujunes välja tragikomöödia
arusaam, et tragöödiast tuleks võtta ülevad kangelased ja ülevad tunded, vapustusi ja õudusi ei tohiks olla, komöödiast rõõm, naer ja õnnelik lõpp, et vaataja hing saaks melanhooliast puhtaks. mõned traagilised hetked, siis vahelduvalt koomilised hetked. - saj läksid moodi antiikmüütidel põhinevad traagilised näidendid. 17. saj klassitsismiajal Prantsusmaal tekkisid hästi ranged reeglid, milline pidi tragöödia olema. tragöödia paigutati kõrgeks žanriks.
Faust, Tšehhovi näidendid, Tennessee Williams.
Millised on draama tunnused?
tavaliste inimeste igapäevaelus ette tulevad väga keerulised olukorrad (võib phm juhtuda igaühega). mõnevõrra argisem kui tragöödia. nagu püreesupp, kus on traagika ja koomika elemente, aga pehmeks tehtuna. äärmuslike žanride vahel peaks olema žanr lihtsate inimestega, probleemidega tegelikust elust. draamasid on algusest peale kirjutatud proosas, mitte värsis.
Milline oli draama kujunemine?
draama kujunes 18. sajandil valgustusajastul kodanluse esiletõusuga.
žanri leiutaja - Denis Diderot.
kodanlased, kes hakkasid üha enam teatris käima, tahtsid, et nende üle ei heidetaks nalja, vaid neist räägitaks teatrilaval tõsiselt.
paralleelselt Prantsusmaaga toimus sama asi Inglismaal - kirjanik George Lillo.
draama on püsinud - nt Ibsen ja Tšehhov.
Teater ja näitekirjanik – kui lähedal/kaugel on ajalooliselt autor olnud?
näitekirjanik pööningukambris.
ajalooliselt on enamik näitekirjanikke olnud suhteliselt eemal lavastamisprotsessist.
näitekirjanik proovisaalis
18.-19. saj hakkasid kirjanikud rohkem end kaasama (natuke lähemal olid lavastusprotsessile nt Ibsen, Tšehhov)
näitekirjanik laval ehk autor kui osatäitja ja lavastaja
-Moliere
-phm vahel ka siiamaani? trupi loodud tekst?
näitekirjanik võis olla ka teatritrupi liige, nt
Shakespeare, Moliere.
nad osalesid ise ka aktiivselt lavastamisprotsessis. Moliere ka ise vahel näitles oma tükkides.
Shakespeare kui näitekirjanduse maailmameister – näidendid kõigis žanrides ja kõigil
teemadel. Milles seisneb Shakespeare’i fenomen? Tema tuntumad näidendid.
- ta on kirjutanud väga erinevatel teemadel näidendeid (armastus, võim, ajalugu, komöödia)
- tegelased on psühholoogiliselt keerukad
- väga rikkalik keelekasutus, jambiline pentameeter
- tõi inglise keelde uusi sõnu ja väljendeid
- huvitavad süžeed, ootamatud pöörded
- näidendid on ajatud, kõnetavad alati kedagi mingis ajas
iseloomusta Prantsuse klassitsismi. žanrite hierarhia.
- klassitsistid reguleerisid kõike. ratsionaalsuse võidukäik. surres ei olnud vaja karjuda, kriisata, mingit groteski näha - surra on vaja väärikalt, vaikselt, vaoshoitult.
- kirikutegelased olid teatri suhtes väga skeptilised, näitlejad olid kahtlased kujud. diskrimineerimine kestis prantsuse revolutsioonini
- u 1650 naised lavale, nt Madeleine Bejart, kes töötas koos Moliere’iga
- deklamatsioonikunsti aeg. näitlejalt eeldati suurepärast diktsiooni, head häält, kena välimust.
- uue tõepärasuse poole püüdlemine, uus lava ja saali vaheline suhe. lavale sai uuesti tulla ainult poeetiline maailm, näitlejate jaoks oli taas rohkem ruumi (vahepeal oli aeg, kui ka publik võis laval istuda). tekkis arusaam neljandast seinast, näitleja peaks teesklema, et ta pole publiku kohalolust teadlik. + uue tõepära nõue, et näitleja peab olema sama vana kui tema tegelane (varem võis vanamees ka last mängida). sellistele asjadele pöörati nüüd palju suuremat tähelepanu.
kostüümireform. kostüüm peaks olema ajalooliselt ja geograafiliselt täpne. - ideaalne näidend oleks selline, kus tegevuskoht ei muutu kordagi.
- pidasid tragikomöödiat värdžanriks (nagu heeringas vahukoorega)
- komöödias pidi olema viis vaatust, komöödia pidavat olema ka õpetlik. tehti nalja liigsöömise üle.
klassitsistid Prantsusmaal panid paika, et komöödia on madal žanr, tragöödia kõrge žanr.
Molière: näitekirjanik, teatrijuht, näitleja, kohati keerulised suhted publikuga – pilkamine,
pahandused, ärakeelamised.
Moliere hakkas teatrit tegema perekond Bejartiga.
esialgu üritas tragöödiaid kirjutada (ei tulnud välja), siis kirjutas komöödiaid.
Moliere rändas oma trupiga ringi, esialgu esitasid palju nt cd’a stiilis farsse. selles ajas hakkas Moliere näitekirjanduslikku tegevust harrastama. Moliere’i komöödiaid hakati ka ette mängima, läksid väga publikule peale. Moliere mängis ise ka kaasa. tollal oli tavaks etendustel esimesena mängida tragöödia, siis otsa komöödia. Moliere oli pidevalt pettunud, et keegi ei hinnanud ta tragöödiaid, sest ta tahtis, et seda kõrget ja ülevat žanri hinnataks.
Moliere’i trupist sai mõne aja pärast kuninga venna trupp. aja jooksul repsis komöödiate osakaal suurenes.
alailma juhtus seda, et keegi publikus tundis, et teda isiklikult pilgatakse (mis nii ei olnud). Moliere’i pilgati ja laimati pidevalt, ta tekitas suurt vaidlust, talle tuldi kallale.
Moliere’i elu jätkus ballettkomöödiaga. pigem mussi saatel ns hõljumine), mille ta ise leiutas. tema partneriks sai Jean-Baptiste Lully.
Moliere laenas palju oma süžeesid hispaania näitekirjandusest ja cd’a’st.
Millised on näidendi/draama omadused? Iseloomusta.
- dialoogiline
- tegevuslik
- olevikuline ((vrd teiste kunstivormidega))
- (inim)suhted
- mõeldud esitamiseks teatris
Millised on erinevad arusaamad teatri ja kirjanduse vahekorrast?
- teater kui valmisnäidendi
lavaletoomise koht (valmis näidendid on olnud valdavalt teatri tugisambaks) - lava kui teksti autoritruult esitamise paik
- teater kui iseseisev kunstiliik (ehk näidendist sõltumatu)
Teater kui kirjandusest sõltumatu, iseseisev kunstiliik – kes ja millal sellest rääkima hakkas?
- saj lõpus lavastaja elukutse väljakujunemine — ühtlasi ka mõte teatrist kui iseseisvast kunstiliigist.
tajumus, et lavastuse autor on lavastaja, mitte näitekirjanik / tekkis näidendist sõltumatu teater.
idee oli olemas Gordon Craigi, Antonin Artaud ja Vsevolod Meierholdi ajal, aga
selle praktikud olid nt poliitilise teatri viljelejad Bertolt Brecht ja Erwin Piscator.
Millised on teatri ja näidendi suhted Eesti teatris täna?
Näidendi ja lavastuse vaheline tasakaal on varieeruv ning sõltub konkreetse lavastaja, trupi ja teatrivormi rõhuasetustest.
Draamateater ja Linnateater kasutavad palju originaalnäidenditele tuginemist, aga Krahlis ja Kanuti Gildi SAALi lavastustes on jällegi vähem näidenditele tuginemist.
näib, et pigem on vähe eesti näitekirjanikke, kirjutatakse pigem vähe eesti näidendeid.
Iseloomusta sõnateatrit ja selle ajaloolist kujunemist.
TRAGÖÖDIA (6. saj eKr Antiik-Kreekas) kujunes välja nähtusest nimega ditüramb (meeskooride esitused Dionysuse ülistamise pidustustel).
- peategelased olid alati kõrgest soost isikud
- 534 eKr eraldus koori juht Thespis koorist ja astus kooriga dialoogi.
- üsna kohe tekkis aja-koha-tegevuse ühtsuse nõue. kogu tragöödia sündmustik pidi ajaliselt mahtuma ühe päeva sisse v reaalselt olema sama pikk kui näidendi tegevus (tegevus kestab kolm tundi ja lavastus on ka kolm tundi). toimub ühes kohas (nt maja ees või laiemalt ühe linna piirides).
- tekst pidi olema värsis.
-Sophokles, Euripides, Aeschylus.
- 17. saj klassitsismiajal Prantsusmaal tekkisid hästi ranged reeglid, milline pidi tragöödia olema. tragöödia paigutati kõrgeks žanriks (igapäevaelust tõstetud, mingi lihtne pagar ei saagi sellest aru), komöödia madalaks žanriks. see arusaam kestis pikalt (kestab siiamaani).
KOMÖÖDIA (5. saj Antiik-Kreekas)
- hea, õnneliku lõpuga näidend. heideti nalja poliitika üle. vabastava naeru läbi eluga toime tulemine. õiglus seatakse lavale - head saavad tordi ja halvad saavad keretäie peksa. komöödiategelased on täiesti tavalised inimesed.
- levinuim komöödialugu - noormees-neiu tahavad abielluda, nende teel on hunnik takistusi. komöödias pidi olema viis vaatust. klassitsismiajal pandi paika, et komöödia on madal žanr ja et komöödia peaks olema ka õpetlik. nalja tehti liigsöömise, liigjoomise ja inimese keha üle.
keskaeg: liturgiline draama. miraakel, moralitee, müsteerium, farss.
Inglise renessanss - Shakespeare. sõna juhib, Shakespeare liikus suuresti tegelaste psühholoogia jms avamisse läbi sõna.
Itaalia renessanss ja commedia dell’ arte, samal ajal Prantsusmaal Moliere’i näidendid.
TRAGIKOMÖÖDIA (16. saj Itaalia)
- kirjutati väga palju romantismiajastul
DRAAMA (18. saj - valgustusajastu ehk kodanluse esiletõus, Denis Diderot)
- tavainimese hääl ühiskonnas oli läinud sedavõrd võimsaks, et Diderot tahtis mõõdukat žanri komöödia ja tragöödia vahele, mis räägiks kodanlastest, võtaks tavalist inimest tõsiselt
- kasutusele võeti proosadialoog (et oleks keskklassilikum)
- ja 20. sajand - realism, naturalism - Tšehhov, Ibsen.
Iseloomusta kehateatrit ja selle ajaloolist kujunemist.
BALLETT (Itaalia/Prantsusmaa, 16. saj)
- esialgu oli ballett õukondlik meelelahutus, kus aadlikud hõljusid muusika saatel ilusates kostüümides. kaasa võisid teha ka kuninglikud isikud.
- oluline isik Catherine di Medici - ta kolis Itaaliast Prantsusmaale ja siis hakati ka Prantsusmaal balletti viljelema
BALLETTKOMÖÖDIA (17. saj, Prantsusmaa)
- leiutas Moliere koostöös kuningliku muusikajuhi Lullyga
MODERNTANTS (19. saj lõpp)
- emaks peetakse Isadora Duncanit
- voolavus, pehmus. liikumine algab sisemisest impulsist
- Ella Ilbak - eesti tantsija, kes tõi moderntantsu Eestisse
- 1960ndatel kujunes välja postmodernne tants, sellest nüüdistants
NÜÜDISTANTS (1970ndad)
- viljeleb nt Mart Kangro
Iseloomusta etenduskunsti ja selle ajaloolist kujunemist.
etenduskunst on mitmeliigilavastus, mis rõhutab kunstniku otsest kohalolu ja põimib erinevaid kunstivorme. sageli piiril teater-tants-muusika-visuaalia. eksperimentaaalne. publik tihti kaasatud.
väga kaudselt on juured 20. saj alguses, avangardis - dadaismis ja futurismis.
1950ndatel olid happening’id. 1970-1980: nt Marina Abramovic hakkas kasutama kehakesksemat kunsti, 1990ndatel hakati viljelema kaasaegset etenduskunsti. (Krahli teater, loodi Kanuti)
Iseloomusta performance’it ja selle ajaloolist kujunemist.
performance on kunstivorm, keskmes on kunstniku keha ja tegevus kindlas ajas ja ruumis. eksisteerib sageli ühekordse ettevõtmisena. eksperimenteerimine,
ka selle juured on avangardis, dadaismis ja futurismis.
1950ndatel happening’id, mis rajasid tee performance’iteni. perfokad kujunesid välja 1960-70ndatel.
see on vormina jäänud.
Iseloomusta muusikateatrit ja selle ajaloolist kujunemist.
OOPER (17. saj Itaalia)
- ooperi loovad helilooja ja libretist (teksti/loo autor). ainult laulmine, mis viib ka tegevust edasi
OPERETT (17.-18. saj Itaalia)
- laul, kõne, tants. tegevust viib edasi dialoog, vahepeal väike laul-tants vahepala/üleminekuna
MELODRAAMA (18. saj Prantsusmaa)
- meloodia ja draama e laul ja tegevus. tundeline muusikaline näidend.
- hiljem muusika kadus, tänapäeval kuulub melodraama sõnateatri alla.
MUUSIKALINE KOMÖÖDIA (1890ndad)
- muusikali eelkäija
MUUSIKAL (1920ndad USA)
- muusikali ja opereti piir on väga hämar. mõlemas žanris on lubatud laul-tants-dialoog.
- tegevust viib edasi laul. ei saa laulu pooleldi kuulata!
Iseloomusta “Mandragora” tegelasi. (Callimaco, teener Siro, Ligurio, messer Nicia,
Millest tuleneb “Mandragora” koomika?
Võta paari lausega “Mandragora” sisu kokku.
Kas “Mandragora” sobiks praegu lavastamiseks?
Iseloomusta “Romeo ja Julia” tegelasi.
Iseloomusta “Farss isand Pathelinist” tegelasi.
Millest tuleneb “Romeo ja Julia” traagika?
Võta paari lausega “Romeo ja Julia” sisu kokku.
Kas “Romeo ja Julia” sobiks praegu lavastamiseks?
Iseloomusta “Suveöö unenäo” tegelasi.
Millest tuleneb “Suveöö unenäo” koomika?
Võta paari lausega “Suveöö unenäo” sisu kokku.
Kas “Suveöö unenägu” sobiks praegu lavastamiseks?
Iseloomusta “Tõrksa taltsutuse” tegelasi.
Millest tuleneb “Tõrksa taltsutuse” koomika?
Võta paari lausega “Tõrksa taltsutuse” sisu kokku.
Kas “Tõrksa taltsutus” sobiks praegu lavastamiseks?
Iseloomusta “Ihnuse” tegelasi.
Millest tuleneb “Ihnuse” koomika?
Võta paari lausega “Ihnuse” sisu kokku.
Kas “Ihnus” sobiks praegu lavastamiseks?
Iseloomusta “Tartuffe’i” tegelasi.
Millest tuleneb “Tartuffe’i” koomika?
Võta paari lausega “Tartuffe’i” sisu kokku.
Kas “Tartuffe” sobiks praegu lavastamiseks?
Võta paari lausega “Richard III” sisu kokku.
Kas “Richard III” sobiks praegu lavastamiseks?
Iseloomusta “Richard III” tegelasi.
Millest tuleneb “Richard III” traagika?
Võta paari lausega “Tantsuõpetaja” sisu kokku.
Kas “Tantsuõpetaja” sobiks praegu lavastamiseks?
Iseloomusta “Tantsuõpetaja” tegelasi.
Millest tuleneb “Tantsuõpetaja” koomika?
Võta paari lausega “Elu on unenäo” sisu kokku.
Kas “Elu on unenägu” sobiks praegu lavastamiseks?
Iseloomusta “Elu on unenäo” tegelasi.
.
Võta paari lausega cda stsenaariumi sisu kokku.
Kas cda stsenaarium sobiks praegu lavastamiseks?
Iseloomusta cda stsenaariumi tegelasi.
Millest tuleneb cda stsenaariumi koomika?
Võta paari lausega “Farss isand Pathelinist” sisu kokku.
Kas “Farss isand Pathelinist” sobiks praegu lavastamiseks?
.
