Rakuõpetus Flashcards
Nimeta rakuteooria põhiseisukohad. (4)
1) Kõik organismid koosnevad rakkudest.
2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel.
3) Rakul on olemas kõik elu tunnused.
4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
Epiteelkude iseloomustus. Ülesanded. Liigitamine
Iseloomulik
o Tihe rakkude paiknemine
o Vähe rakuvaheainet
o Paikneb eelkõige organismide vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel
Ülesanded
o Katta ja kaitsta organismi
Liigitamine
o Vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline
o Vastavalt rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel
o Vastavalt ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne
Lihaskude iseloomustus. Ülesanded. Liigitamine
Iseloomulik
o Kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime, mis tuleneb lihasrakkudes ehk -kiududes olevatest müofibrillidest, mis koosnevad müosiini ja aktiini filamentidest
Jaotus
o Silelihaskude
o Vöötlihaskude
o Südamelihaskude
Silelihaskude iseloomustus
o Koosneb väikestest käävjatest ühetuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena (ei ole vöödilised)
o Ehitusest lähtuvalt kokkutõmbed aeglased ja lühemad (kolmandik/neljandik vöötlihaskoerakust)
o Vöötlihaskoerakust vastupidavamad ja inimese tahtele allumatud
o Paiknevad enamasti torujate siseelundite ümber, ei kinnitu kunagi luudele
Vöötlihaskude iseloomustus.
o Koosneb silinderjatest hulktuumsetest pikisuunalistelt paiknevatest rakkudest, mis tänu müosiini ja aktiinifilamentide korrapärasele paiknemisele näivad vöödilistena
o Kokkutõmbed on kiired, suure ulatusega ja tugevad
o Väsivad kiiresti ja alluvad inimese tahtele
o Paiknemine- kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased
Südamelihaskude iseloomustus.
o Paikneb ainult südames
o Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad
o Ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades võrgustiku südame ümber
o Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele
o Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu
Tugilihaskude ehk sidekude iseloomustus.
o Moodustab eri elundite tugistruktuure
o Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude) algvormiks embrüaalne sidekude
o Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude- rasv akumuleerub rakku)
o Enamik koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud)
o Ülesanne on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused ja sidemed)
o Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine vett (vesi + lahutunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega)
o Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha
Rasvkude iseloomustus.
o Iseloomulik, et palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet (erandlik)
o Rakusisaldisest umbes 80% rasv, veidi veel rakkudes tsütoplasmat koos tuumadega jne
o Ülesanded
o Kaitse- mehhaaniline ja külm
o Varu- nii aineline kui energeetiline
o Eritus- kogunevad kehavõõrad ained
Kõhrkude iseloomustus.
o Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem (liigese pinnad, lülivahekettad, trahhea jne)
o Koosneb üksikutest kõhrerakkudest (kondrotsüütidest) ja rakuvaheainest (glükoproteiinid + kollageen + elastiin)
o Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe (perikondri) abil, veresooned ja närvid puuduvad
Luukude iseloomustus.
o Koosneb vähestest rakkudest (osteotsüütidest) ja rakuvaheainest (plink- ja käsnaine)
o Aineliselt umbes 25% vesi, kuivainest neljandik orgaanika, sellest 97% kollageen, ülejääk mineraalne, sellest peamine kaltsiumirikas hüdroksiapatiit
o Toimub intensiivne ainevahetus (luukoes palju veresooni)- kollageenikiudude pinnal kristallidena paiknevad mineraalid vahetuvad pidevalt
o Luukude moodustab enamasti kõhrkoest luustumisena (mineraalide ladestumine)
Veri- ja lümfoidkude iseloomustus.
o Koosneb vedelast rakuvaheainest- plasmast, milles on üksikud rakud- erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid
Närvikude iseloomustus.
o Ülesanne on info edasi endmine
o On väga mitmekesine sõltudes paiknemisest ja funktsioonist.
o Koosneb peamiselt närvirakkudest (neuronitest) ja gliiarakkudest
o Närvirakkude tuumaga osad paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines ja närvisõlmedes (ganglionides)
o Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud), millest paljud on kaetud lipiidse kihiga- müeliiniga, muutes närvikiu valgeks (valgeaine)
Gliiarakud iseloomustus. Kuhu kuulub?
o Närvitoendirakud, mida on umbes 10 korda rohkem kui neuroneid
o Ülesandeks neuronite toestamine, kaitse, toitmine ja asendamine (harva ja veidi)
o Kesknärvisüsteemis on neid kolmetüüpi
-Oligodendrotsüüdid- moodustavad ümber aksonite müeliintupe
-Astrotsüüdid- kaitsevad aju veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises
-Mikrogliiarakud- õgirakud
Sünapsid iseloomustus. Kuhu kuulub?
o Neuronitevahelised ühendused (kahe närviraku vaheline seos)
o Ajus ühe raku kohta umbes 1000 sünapsit
o Elektriline sünaps (umbes 20%)- akson ja dendriit puutuvad vahetult kokku; impulsi ülekanne kiire ja muutumatu
o Keemiline sünaps (umbes 80%)- impulss kantakse keemilise ülekandeaine, mendiaatori (virgatsaine, transmitter) abil teise rakku
