Brainscape's Knowledge GenomeTM

Browse over 1 million classes created by top students, professors, publishers, and experts.


See full index

Bioloogia > Organismide paljunemine ja areng > Flashcards

Organismide paljunemine ja areng Flashcards

1
Q

karüokinees

A

tuumasisese plasma jaotamine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

tsütokinees

A

tsütoplasma jaotamine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

mitoos

A

eukarüoodsete rakkude jagunemisviis, mille käigus tagatakse, et kromosoomide arv ei muutu, tekivad keharakud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

interfaas

A

kahe mitoosi vahele jääv ajavahemik

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

takutsükkel

A

raku eluring on ajavahemik ühe mitoosi lõpust teise mütoosi lõpuni

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

G1

A

kasvufaas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

S

A

sünteesifaas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

G2

A

jagunemiseks valmistumise faas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

G0

A

kaotab jagunemisvõime

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

meioos

A

eukarüoodsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x, tekivad sugurakud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

haploidne kromosoomistik

A

tähis n, meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik, esineb sugurakkudel ja eostel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

diploidne kromosoomistik

A

enamikele org. omane, kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homol. paaridena, erandiks X ja Y, tähis 2n

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

kromosoomide vistsiire

A

toimub 1. jagunemise profaasis, homol. kromosoomid kleepuvad kokku ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (vaja sest toimub geenivahetus - ühe pere lapsed erinevad)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

generatiivne paljunemine

A

suguline

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

gameet

A

sugurakk

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

sügoot

A

viljastunud munarakk

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

sperm

A

mehe seemnerakk

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

sperma

A

seemnerakk + vedelik

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

spermatogoon

A

seemneraku eellane

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

spermatogenees

A

seemneraku areng spermatogoonist kuni küpse spermini, munandites väänilistes seemnetorudes, puberteedi ajal, suguküps pubekas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

ovotsüüt

A

munarakk

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

ovogoon

A

munaraku eellane

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

ovogenees

A

munaraku areng munasarjades, looteeas, suguküps pubekas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

ovulatsioon

A

küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Q

head vahendid

A
  1. kondoss 2. hormonaalsed vahendid 3. spiraal
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
26
Q

halvad vahendid

A
  1. bioloogiline meetod 2. katkestatud vahekord 3. tupeloputus
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
27
Q

ontogenees

A

organismi individuaalne areng viljastumisest surmani

28
Q

embrüogenees

A

looteline areng, viljastumisest surmani

29
Q

postembrüogenees

A

loote järgne areng, sünnist surmani

30
Q

kehasisese viljastumise tähtsus (4)

A
  1. taastatakse diploidsus 2. tagatakse pärilik muutus 3. määratakse sugu 4. aktiveeritakse munarakk edasiseks arenguks
31
Q

partenogenees

A

uus org. areneb viljastamata munarakust

32
Q

menopaus

A

ovulatsiooni lakkamine (looduslik kaitse), 45-55

33
Q

östrogeen

A

naissuguhormoon

34
Q

progesteroon

A

naissuguhormoon

35
Q

folliikul

A

munarakku kaitsev ja toitev põieke

36
Q

kollakeha

A

rebenenud folliikul

37
Q

menstruatsioon

A

selle käigus väljub naise organismist viljastamata munarakk koos emaka limaskesta rakkudega

38
Q

menstruaaltsükkel

A

ajavahemik 1 menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni

39
Q

moorula

A

kobarloode

40
Q

blastotsüst (blastula)

A

põisloode, jõuab 6.-7. päeval emakasse ja teeb pesa (7-9. arengupäev)

41
Q

gastrula

A

karikloote staadium, kõike kriitilisem aeg, saavad alguse enamike elundid/elundkonnad (3-4. arengunädal)

42
Q

ektoderm

A

väline looteleht (närvisüst, meeleelundid, naha/suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap)

43
Q

endoterm

A

sisene looteleht (seede- ja hingamiselundkond)

44
Q

mesoterm

A

endo- ja eksotermi vaheline (tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond)

45
Q

teratogeenid

A

tegurid, mis põhjustavad lootel väärarengut

46
Q

teratogenees

A

lootelise väärarengu teke (bioloogiline, keemiline, füüsikaline)

47
Q

lootekestad

A

ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu

48
Q

amnion

A

vesikest, vaja et kaitseks põrutuste, kehatemp muutuse, veekaotuse eest, tagab stabiilse keskkonna, joob ja pissib sinna, vahetub iga 3h tagant

49
Q

allantois

A

kusekott, tekib areneva soolestiku järgena, tekib nabaväet

50
Q

koorion

A

kõld/irdkest, välimine lootekest, iseloomulikud hatud, mis osalevad lootepoolse platsenta kujunemisel

51
Q

platsenta

A

emakook, läbi selle on laps ühenduses ema organismiga, tekib kui kõlb/irdkest ja emaka limaskesst kasvavad kokku (2. arengukuu keskel)

52
Q

platsenta ülesanded

A
  1. ainevahetus (emalt lootele hapnik, toitaine - lootelt emale CO2, jääkained) 2. kaitse kindlustamine (ei lase läbi kahjustavaid aineid, liiguvad antikehad, kaasasündinud immuunsus) 3. toodab hormoone (progestoroon kontrollib sünnituse algust)
53
Q

ternespiim

54
Q

biogeneetiline reegel

A

kõik loomad läbivad lootelise elu käigus eelnevaid evolutsiooni etappe

55
Q
  1. rasedusndl
A

areneb blastotsüst, kinnitub, moodustub platsenta

56
Q
  1. rasedusndl
A

arenevad närvisüst, vereringe ja skeleti algmed, SÜDA ALUSTAB TÖÖD, kehal sabajas moodustis

57
Q
  1. rasedusndl
A

sabal taandareng, kujuneb nägu, silmad, sõrmed, varbad, saab sugu eristada

58
Q
  1. rasedusndl
A

liigutab käsi, jalgu, nägu ja kõrvalestad väljakujunenud

59
Q
  1. rasedusndl
A

kasvavad juuksed, kulmukarvad, küüned, reageerib välisärritusele, võib ellu jääda

60
Q
  1. rasedusndl
A

kõik elundkonnad välja kujunenud, normaalasend, jääb ellu

61
Q
  1. rasedusndl
A

norm sünniaeg

62
Q
  1. juveniilne periood
A

suguküpsuse järk

63
Q
  1. fertiilne periood
A

küpsusjärk

64
Q
  1. seviilne periood
A

raukusperiood (lõppeb surmaga)

65
Q

surm

A

organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine

66
Q

surma 3 etappi

A
  1. agoonia 2. kliiniline surm 3. bioloogiline surm

Bioloogia (1 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2025 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions