Õiguskaitseasutuste süsteem eesti

Question 1

MIs on printsiip?

Answer 1

Printsiip annab üldise suuna (ei pruugi eraldivõetuna anda situatsioonile ühest lahendust)

ei ole võimalik anda üldkehtivat printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras ega koguarvu

NT § 29 - “Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.”

Question 2

Mis on reegel?

Answer 2

Reegel määrab tulemuse üheselt - peavad vastama PS normidele. selge tagajärg

Kohtute seadus § 49 lg 1 - Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl

Question 3

LEGAALSUSE (SEADUSLIKKUSE) PRINTSIIP

Answer 3

Legaalsuse printsiip õiguskaitseasutuste süsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

(Vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses.)

Question 4

ÖKONOOMSUSE PRINTSIIP

Answer 4

Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. KULUD = TULEMUS

Question 5

otsesed kulud OK

Answer 5

avaliku sektori kulud:
palgad; hooned; sisustus; jne

õiguslike vaidluste poolte kulud:
õigusteenus (nt advokaadi tasu); isiklik ajakulu; jne

Question 6

Vea hind VH

Answer 6

Vigased otsused:

3) süüdlane jääb süüdi mõistmata,
4) süütu mõistetakse süüdi.

Vea hind (ebaõige otsuse tegemisest tulenev kahju):
vea tagajärg konkreetses asjas;
vea negatiivne tagajärg üldsusele:
avalikkuse eksitav informeerimine normidest;
õiguskaitseasutuste süsteemi autoriteedi kahjustamine.
Min (OK + VH)

Question 7

Moraalne kahju MO

Answer 7

(eriti suur süütu isiku süüdi mõistmisel).
Min (OK + VH + MK)

Moraalse kahju minimiseerimine:
süütuse presumptsioon
sellest tulenev erinev tõendamise koormuse jagamine kriminaal- ja tsiviilasjades

(kriminaalis ei pea süüdistatav midagi tõendama)

Question 8

Valetunnistajate probleem

Answer 8

Tunnistajad ei tohi olla ainsaks ega põhiliseks süüdi mõistmise allikaks!

Question 9

Protsessi kasu PK

Answer 9

protsessi kasu konkreetses asjas (poolte konflikti lahendamine protsessi kasu kui 3,4 punktis VH - sama asja peale ei kulutata aega, see +)
protsessi kasu üldiselt: (vanemad ei loe seadusi)
avalikkuse informeerimine normidest;
õiguskaitseasutuste süsteemi autoriteedi kasv.
Min (OK + VH + MK – PK)

Question 10

AVALIKKUSE PRINTSIIP

Answer 10

Avalikkuse printsiip tähendab, et õiguskaitseasutuste süsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult.

Avalikkuse tagamine aitab oluliselt kaasa sellele, et õigusliku vaidluse pooled tajuksid resultaati õiglasena ja kindlasti ka sellele, et üldsus tajuks õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimist õiglasena.

kohtumenetluse avalikkus - mida ühiskond sellest võidab (protsessi kasu, info mis reeglid kehtivad teiste lahendite pealt, õigusemõistmine avalikkuse kontrolli all), 
mida kaotab (otseste kulutuste tõus)

Question 11

ADVOKAADID AVALIKKUSE PRINTSIIP

Answer 11

Advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid (et inimene julgeks kõik asjaolud ära rääkida)

ERAND! Esimese astme kuriteo ärahoidmiseks on advokaat õigustatud esitama halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks. Kohtunik vaatab taotluse viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või keeldub sellest. (nt siis kui klient ütleb, et kavatseb kellegi tulevikus ära tappa)

Question 12

POOLTE VÕRDSUSE PRINTSIIP

Answer 12

Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste süsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võimalikult võrdseid õigusi.

Poolte võrdsus aitab ilmselt kaasa sellele, et vältida vigade tegemist. Niipea, kui üks pooltest saab eeliseid suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind.

Kõige rohkem kasutatakse tsiviilasjade puhul

Question 13

ISIKUTE SEADUSE EES VÕRDSUSE PRINTSIIP

Answer 13

Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip nõuab, et võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes olevaid võrdseid osalejaid. (vaadeldakse kõiki õigusi ja kõiki inimesi)

Käsitletav printsiip tuleneb põhiseaduse paragrahvist 12, mis sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

tekib aga küsimus kas ebavõrdseid võib kohelda ebavõrdselt?

kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi.

Question 14

ERAPOOLETUSE PRINTSIIP

Answer 14

Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses.
advokaatide puhul erapooletuse printsiip ei kehti

Question 15

SÕLTUMATUSE PRINTSIIP

Answer 15

Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Eriti oluline on sõltumatus kohtute ja kohtunike puhul.

Kohtunik võimalikult paljudest erinevatest institutsioonidest eraldatud. (nt kohtuniku erakonda kuulumise keeld, et see ei mõjutaks teda)

Üheks kohtunike sõltumatuse tagamise vahendiks on nende ametisse nimetamine kõrgete riigivõimuasutuste poolt.

(advokatuuri sõltumatus riigist - muidu oleks raske kohtus, kui üheks pooleks on riigiasutus)

Question 16

Kohtute sõltumatus

Answer 16

Otsustamise sõltumatus - Keegi ei tohi kohtunikke mõjutada otsuse tegemise ajal.

taatuse sõltumatus - kohtuniku positsiooni ei oleks võimalik lihtsalt mõjutada

uinstitutsiooniline sõltumatus- kohtuasutus kus kohtunik tegutseb oleks sõltumatu

Question 17

staatuse sõltumatus

Answer 17

nimetamine - mida kõrgem ametnik nimetab seda sõltumatum
vabastamine

distsiplinaarvastutus - kellel on üldse õigus kohtuniku vastu distsiplinaarvastutust kasutada

palk - hea palk, reglementeeritud kuidas palka arvutatakse (presidendi palga alusel)

sotsiaalsed tagatised - praegu kohtuniku pension kaotati

Question 18

INSTITUTSIOONILINE SÕLTUMATUS

Kuidas toimub kohtusüsteemi haldamine: (kes sellega tegeleb)

Answer 18

Täitevvõim, kohtuvõim => segasüsteem praegu

võib olla ka puhtalt kohtuvõimu käes

Question 19

Kohtute haldamise nõukoda

Answer 19

11 liiget
6 kohtunikku
5 mujalt (2 riigikogu, õiguskantsler, peaprokurör, vandeadvokaat)

Question 20

KOMPENTENTSUSE PRINTSIIP

Answer 20

Kompetentsuse nõue tähendab seda, et õiguskaitseasutuste töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon.

Question 21

SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON

Answer 21

Süütuse presumptsiooni printsiip on fikseeritud Põhiseaduse paragrahvis 22, mille järgi

a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning (ajakirjanduse eetika - ei tohi ka enne süüdi mõista)
b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. (tõendamise koormus on riigil)

NB! ajakirjandus süütuse presumptsioon

Question 22

ÕIGUS EDASI KAEVATA

Answer 22

Õigus edasi kaevata tähendab seda, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata.

riigikohus võib ka öelda, et ta antud asja menetlusse ei võta (kohtu kulud vs protseduuri kasu)
edasikaebamise võimalus peab olema piiratud

Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes (Konventsiooni artikkel 14 paragrahv 5)

Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele - põhiseaduse kohaselt on igaühel “õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule”.

Seega on kriminaalasjade puhul Eesti kohtusüsteemis tagatud, et iga kohtualuse olukorda raskendava kohtuotsuse peale on võimalik edasi kaevata ning sellele õigusele vastab ka kõrgemalseisva kohtu kohustus kaebus läbi vaadata. Analoogseid sätteid ei ole aga kehtestatud tsiviil- ja halduskohtumenetluse suhtes.

(Ameerikas ei ole kriminaalasjades kannatanul poole õigusi ja seega ei ole neil ka edasikaebamise õigust. )

Question 23

Kohtu lüli

Answer 23

Kohtusüsteemi lüli mõistet kasutatakse tähistamaks kohtute hierarhias erinevatel tasanditel asuvaid kohtuid. Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele järgneval tasandil asuvad kohtud jne.

Question 24

Kohtusüsteemi aste

Answer 24

Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse asja lahendamisel.

Question 25

Esimese astme kohus

Answer 25

kohus, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud.
Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas.
Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta.

Question 26

Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks)

Answer 26

nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Ka apellatsiooniastme kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib apellatsioonikohus teha ka uue sisulise otsuse. Esimese astme kohtust eristab apellatsiooniastme kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas.

Question 27

Kassatsiooniastme kohtuks

Answer 27

nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. Kassatsiooniastme kohus erineb apellatsiooniastme kohtust selle poolest, et kassatsiooniastme kohus ei saa reeglina muuta tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut

(kaasajal on lähtudes protsessi ökonoomsuse printsiibist antud ka kassatsiooniastme kohtutele õigus muuta otsust sisuliselt või teha uus otsus)

Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega.

Question 28

Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest

Answer 28

kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks

Question 29

Millal saab ikka peale jõustunud otsust uuesti süüdi mõista?

Answer 29

tsiviil- ja halduskohtuasjades – ilmneb uus oluline asjaolu, mis ei olnud asjaolu esitajale teada algse kohtumenetluse ajal ja ei saanudki teada olla;

kriminaalasjades on riigi poolt teistmine veel piiratum – algse kohtumenetluse otsus oli menetluses toime pandud kuriteo tagajärg (tunnistaja, ekspert, kohtueelne menetleja, prokurör, tõlk, kohtunik).

Question 30

KRIMINAALSEADUSE TAGASIULATUVA JÕU PIIRAMINE

Answer 30

Põhiseaduse paragrahv 23 sätestab et “kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.”

Juhul kui tegu on tunnistatud karistatavaks või raskemini karistatavaks pärast isiku poolt teo toime panemist siis selle teo eest karistuse (raskema karistuse) kohaldamine ei aita kaasa üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Seda seetõttu, et teo toimepanemise ajal isikut karistusega (raskema karistusega) ei ähvardatudki

Question 31

ÕIGUSKAITSEASUTUSTE LAHENDITE ENNUSTATAVUSE PRINTSIIP

Answer 31

Selleks, et vältida õiguskaitseasutuste ülekoormatust, on vajalik, et õiguskaitseasutuste lahendid oleksid võimalikult kergelt ja täpselt ette ennustatavad. - ökonoomsus

Inimene juba näeb eelnevate kaasuste põhjal kas tal oleks lootust või mitte.

Ebaselgust suurendavad ekslikud kohtulahendid ja uued seadused (määratlemata õigusmõisted, alati tekitavad teatavat kahju)

Question 32

nKohtusüsteemi aste sõltub konkreetse kohtuasutuse rollist konkreetse kohtuasja lahendamisel:

Answer 32

asja esimesena sisuliselt lahendav kohus = I astme kohus;
asja apellatsiooni alusel läbi vaatav kohus = II astme kohus;
asja kassatsiooni korras läbi vaatav kohus = III astme kohus

Question 33

Kohtusüsteem

Answer 33

1. Tallinn ja Tartu halduskohus
   Pärnu, Viru, Harju, Tartu maakohus
2. Tallina ja Tartu ringkonnakohus
3. Riigikohus

Question 34

Maakohus

Answer 34

kriminaalasjades -

• 1 kohtunik (lihtmenetlus, üldmenetlus II astme kuritegude puhul)
• 1 kohtunik + 2 rahvakohtunikku (üldmenetlus I astme kuritegude puhul, s.t. üle 5 a. vangistust)

tsiviilasjades – 1 kohtunik (pole rahvakohtunikke sest menetlus väga spetsiifiline)

Asuvad Pärnu, tartu, Viru, Harju (alamjaotused ka veel)

Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.

Question 35

Halduskohtu

Answer 35

1 kohtunik või
3 kohtunikku

Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. hindavad riigi tegevuse õiguspärasust avalik-õiguslikes suhetes.

Tallinn (Tallinn, Pärnu) ja Tartu (Tartu, Jõhvi)

Question 36

RINGKONNAKOHUS

Answer 36

vähemalt 3 kohtunikku (kollegiaalkohus)

vaatavad teise astme kohtuna läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel.

Tallinn (krimi- tsiviil- halduskolleegium)
Tartu (krimi- tsiviil- halduskolleegium)

Question 37

Riigikohus

Answer 37

vähemalt 3 kohtunikku
Krimi-tvisiil-halduskollegium + põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi kogu koosseis - kui 3 kohtuniku vahel on mingid vastuolud vaatavad nad üle

üldkogu - läheb sinna, kui kolleegium leiab, et asi on niivõrd oluline, et on vaja saada terve kogu kokku

erikogu - ilmnevad kahe kolleegiumi vahel vastuolud (soovitakse teist arvamust)

Kolleegiumi tulevad asjad:
teistest kohtutest
õiguskantslerilt
presidendilt
kohalik omavalitsuselt
mille riigikohus ise on tekitanud - võtnud vastu üksikisiku kaebuse (väga harv, strasbourgi kohtu hukkamõist)

Riigikohtu pädevuses on:
põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine
kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine
teistmisavalduste läbivaatamine
muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine

Question 38

KÜ kohtu üldkogu

Answer 38

Kohtu üldkogu koosneb vastava kohtu kõigist ohtunikest;

Kohtu üldkogu:

• kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; (nt kuhu kohtunik peaks spetsialiseeruma)
• annab justiitsministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;
• annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes;annab arvamuse vastavasse kohtusse kohtunikuks kandideerijate kohta;
• kinnitab vastava kohtu koolituskava;
• kooskõlastab kohtu esimehe poolt kinnitamisele mineva kohtu kodukorra.

Question 39

KOHTUNIKE TÄISKOGU

Answer 39

Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud.

kuulab ära Riigikohtu esimehe ja valdkonna eest vastutava ministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;
arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi;
valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; jne

Question 40

kohtunikuks saamine omadused

Answer 40

Kohtunikuks kandideerija peab olema:
EV kodanik;
õigusteaduse magister;
eesti keele oskaja C1-tasemel;
kõrgete kõlbeliste omadustega;
kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega

Question 41

Kohtunik ei või olla

Answer 41

Riigikogu liige 
äriühingu asutaja, 
pankrotihaldur, 
vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl.

ei tohi olla süüdi mõistetud kuriteos
kohtuniku, notari ametist tagandatud
advokatuurist välja heidetud
pankrotivõlgnik

Question 42

Kes nimetab kohtuniku ametisse

Answer 42

I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu Üldkogu ettepanekul

Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul

Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul (ei saagi väljaspool 18 seast kedagi valida riigikogu kohtunikkonda liikmetest)

Question 43

Kohtunikuks saamine

Answer 43

I ja II astme kohtunikud peavad olema eelnevalt:
töötanud kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina; (ei pea kohtunikueksamit tegema sest nad advokaadi eksami teinud vms, sest oleks lihtsam liikuda ametite vahel) või

sooritama kohtunikueksami ja sellele eelnevalt:
töötanud vähemalt viis aastat õigusteaduse magistri kraadiga juriidilise tööl või kolm aastat kohtunõuniku või kohtujuristina

Question 44

kohtuniku tagandamine

Answer 44

Kohtunik:
kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; või
Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks;

loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast.

Question 45

Kohtuniku ametist vabastamine

Answer 45

kohtuniku enda soovil;
vanuse tõttu; (kindel vanus 68, ja kohtuniku suhtes leebem, pole diskriminer.)
ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;
tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; (noored kohtunikud, ei ole head ülevaadet alguses)
tervise tõttu
kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral;
kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise

Question 46

kohtuniku palk

Answer 46

KOHTUNIKU PALK
I astme kohtunik – 65% presidendi palgast; (4330 eurot)
II astme kohtunik – 75%; 
III astme kohtunik – 85%
Riigikohtu esimees – 100% (6661)

Question 47

KOHTUNIKU DISTSIPLINAARVASTUTUS (seondub ainult ametikohustustega)

Answer 47

Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb:
ametikohustuse täitmata jätmises; või
mittekohases täitmises.
Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu
(altkäemaksu võtmine läheb juba kriminaalkuriteo alla)

Question 48

Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on:

Answer 48

Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes;
õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes;

Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku (valib RKÜ), viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku.

Question 49

Rahvakohtunikud

Answer 49

Osalevad õigusemõistmisel 1. astme kriminaalasjade arutamisel (rahvakohtuniku lisamisel läheb protsess kallimaks)
Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga
Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks.
hea kui poleks juriidilist haridust
Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu
Rahvakohtuniku nimetab ametisse komisjon

Question 50

Riigikohtu üldkogu RKÜ

Answer 50

vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid;
teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks;
lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused;
lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;
otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu;
täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

Question 51

Õiguskantsleri funktsioonid

Answer 51

Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.

Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.
Õiguskantsler alustab menetlust isiku avalduse alusel või omal algatusel.

Vaba juurdepääs, kontrollkäik ja ametiabi;
teabe nõudmine;
seletuse võtmine;
ütluse võtmine;

Question 52

ÕIGUSKANTSLERI STAATUS

Answer 52

Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.

Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.

1) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva jõustunud kohtuotsuse jõustumise päevast;
2) ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast.

Question 53

ÕIGUSKANTSLERI DISTSIPLINAARVASTUTUS

Answer 53

Õiguskantsler on distsiplinaarvastutus ainuke õiguskaitseasutuste töötaja, kelle distsiplinaarvastutusele võtmist ette nähtud pole.

Question 54

Õiguskantsleriks saamine

Answer 54

Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt.

Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist.

Question 55

ÕIGUSKANTSLERI TEGUTSEMISPIIRANGUD

Answer 55

Õiguskantsler ei tohi ametisoleku ajal:
1) olla mõnes teises riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis;
2) osaleda erakondade tegevuses;
3) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;
4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu.
Õiguskantsler võib tegelda teadusliku ja pedagoogilise tööga, kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist.

Question 56

õiguskantsleri PALK

Answer 56

seotud presidendi palgaga x 0.85

Question 57

Õiguskantsler põhiseaduslikkuse kontrollijana

Answer 57

Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks.

Õiguskantsler võib alustada menetlust ka omal algatusel.

Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia

Kui õigustloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks

Question 58

Mis on prokuratuur?

Answer 58

Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. (täitevvõimu all, seetõttu pole nii sõltumatu kui teistes riikides)

prokuratuurilt saab nt loa, et saab kõnelogisid kasutada uurimises

Jaotus:
Riigiprokuratuur
- Põhja - lõuna - lääne - viru ringkonnaprokuratuur

Question 59

PROKURATUURI FUNKTSIOONID

Answer 59

Osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises;

juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse;

esindab kohtus riiklikku süüdistust; ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

Question 60

erinevad PROKURÖRID

Answer 60

riigi peaprokurör kõige tähtsam
Riigi peaprokurör;
juhtivad riigiprokurörid
riigiprokurörid;
juhtivprokurörid; -ringkonnaprokuratuuris kuni alla
vanemprokurörid;
eriasjade prokurörid;
ringkonnaprokurörid
abiprokurörid.

Question 61

PROKURÖRIDELE ESITAVAD NÕUDED

Answer 61

Vähemalt 21-aastane;
Eesti Vabariigi kodanik;
õiguse õppesuunal magistrikraad;
oskab eesti keelt C1-tasemel
kõrgete kõlbeliste omadustega;
on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega
prokurör ei või olla erakonna liige.

Question 62

Prokuröriks ei või nimetada

Answer 62

On jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;

on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist; (kui kohtuniku ametist tagandanud on ikkaa võimalus prokuröriks saada )

oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon

On prokuröri ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi abikaasa, elukaaslane või vanavanem või kes on ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi või nende abikaasa jnejne

Question 63

PROKURÖRIKS NIMETAMISE LISATINGIMUSED

Answer 63

Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest.

Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud abiprokurörina.

Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna või vandeadvokaadina.

Juhtivaks riigiprokuröriks ja riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal.

Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

Question 64

PROKURÖRIKS NIMETAMISE KORD

Answer 64

prokuröri ülemus teeb oma ülemusele ettepanuke prokuröri ametisse nimetamiseks

Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. (5-ks aastaks)

Juhtiva riigiprokuröri ja riigiprokuröri ning nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri ettepanekul.

Juhtivprokuröri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri ettepanekul. (5-ks aastaks)

Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul

Question 65

Kes nimetab Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri ametisse

Answer 65

prokuröride konkursikomisjoni teeb ettepaneku riigi peaprokurörile, kes siis ametisse nimetab

Question 66

Prokuröride palk

Answer 66

Riigi peaprokurör 0,85 * 6661 = 5662 (seotud presidendi palga külge)
juhtiv riigiprokurör 0,95 * 5662 = 5379 (ülejäänud peaprokuröri palga arvelt)

abiprokuröri ametipalk ei või ületada ringkonnaprokuröri ametipalka ja pärast katseaega moodustada vähem kui 60 protsenti ringkonnaprokuröri ametipalgast

Question 67

PROKURÖRIDE DISTSIPLINAARVASTUTUS

Answer 67

Distsiplinaarsüüteod on:

1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine;
2) vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.

Distsiplinaarkaristused on:
•noomitus;
•ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni üheks aastaks;
•teenistusest vabastamine.

Distsiplinaarmenetluse algatab:

1) justiitsminister riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes;
2) riigi peaprokurör kõigi prokuröride suhtes;
3) juhtivprokurör temale alluva ringkonnaprokuratuuri prokuröri suhtes.

Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab:
•prokuröride distsiplinaarkomisjon; või
•justiitsminister võib otsustada, et kui tema algatas siis tema võib ka olla distsiplinaarasja arutaja.

Question 68

PROKURÖRIDE AMETIST VABASTAMINE

Answer 68

Teenistusest vabastamine omal soovil.
•Teenistusest vabastamine vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks.
•Teenistusest vabastamine pankroti korral.
•Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest.
• Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri ametist vabastamine ametiaja lõppemise tõttu.

Question 69

Advokaadi ja õigusbüroo kontroll

Answer 69

advokaadibüroo => Kontroll: advokatuuri kutsesobivus komisjon
õigusbüroo => kontroll: iga büroo oma personalipoliitika

Question 70

ADVOKATUURI PÄDEVUS

Answer 70

1) advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine;
2) järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle;
3) järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle;
4) advokaatide täiendusõppe korraldamine;
5) riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete kaudu riigi õigusabi osutamise tagamine;
6) advokatuuri vara valitsemine;
7) advokaatide muude kutseküsimuste lahendamine.

Question 71

advokatuuri struktuur

Answer 71

1. Üldkogu - kokku saab vähemalt kord aastas, kuuluvad advokatuuri kõik liikmed, hääleõigus ainult vandeadvokaatidel

• Esimees
• juhatus - vähemalt 7 liiget
• revisionikomisjon vähemalt 3 liiget
• aukohus (4 vandeadvok. 2 kohtunikku, TÜ õigusteadlane)

2. Kutsesobivuskomisjon 
vähemalt 6 vandeadvokaati
2 kohtunikku
prokurör
õigusteadlane

Question 72

advokaadiks saamine

Answer 72

.a kohtunik, prokurör, õiguskantsler => kõlbluse, eetika vestlus => vandeadvokaat

• Teovõimeline;
• elukoht on Eestis või kes on Eesti, Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanik;
• õigusteaduse magister;
• valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;
• aus ja kõlbeline ning advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega.

1. vandeadvokaadi abi eksam + 3.a töö vandeadvokaadi abi VÕI õigusteadu phd, nõtar, abiprokurör
   => vandeadvokaadi eksam

Question 73

ADVOKAADIKS EI VÕETA

Answer 73

• On advokatuurist välja heidetud või notariametist tagandatud;
• on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; (kuni registrist kadunud)
• on avalikus teenistuses, töötab töö- või teenistuslepingu alusel;
• on pankrotivõlgnik;
• tegutseb kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega;
• on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik, prokurör, notar või ettevõtja.

Question 74

VANDEADVOKAADI ABI

Answer 74

tegutseb patrooni juhtimisel. Patroon on vandeadvokaat, kelle juhtimisel vandeadvokaadi abi tegutseb.
Vandeadvokaadil võib olla kuni kolm abi. Kui vandeadvokaadil on oskusi, kogemusi ja võimalusi, võib juhatus lubada talle enam kui kolm abi.

Vandeadvokaadi abi ei ole pädev:

• täitma vahekohuniku, lepitaja (v.a. juhatuse eriloal) ega pankrotihalduri ülesandeid;
• ega esindama või kaitsma klienti Riigikohtus hagimenetluses
• Vandeadvokaadi abi võib õigusteenust osutada üksnes vandeadvokaadist patrooni juhendamisel.

Question 75

ADVOKAADI TÄIENDUSÕPE

Answer 75

• Täiendusõppe alused ja korra otsustab juhatus. Arvestatakse vandeadvokaadi spetsialiseerumist teatud õigusvaldkonnale.
• Advokaat, kelle viimasest sooritatud advokaadieksamist on möödunud viis aastat, on kohustatud esitama kutsesobivuskomisjonile andmed tema poolt hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta.
• Kui advokaat ei ole hindamisperioodi jooksul ennast erialaselt täiendanud või määratud tähtpäevaks kutsesobivuskomisjonile täiendusõppe kohta andmeid esitanud, korraldab kutsesobivuskomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks hindamise.
• Kui advokaat pole kuus aastat teinud täiendusõpeti siis võib tema advokatuuri liikmesuse peatada juhatuse otsusega.
• Kui advokaat pole 7 aasta jooksul täiendusõpet teinud siis võib teda juhatuse otsusega advokatuurist välja arvata.

Question 76

ADVOKAADI DISTSIPLINAARVASTUTUS

Answer 76

Advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest.

Aukohtusse kuulub:
4 advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati;
2 kohtunike täiskogu valitud kohtunikku; ja
TÜ õigusteadlane

Aukohus algatab aukohtumenetluse:
huvitatud isiku;
enda; või
advokatuuri organi algatusel

Distsiplinaarkaristused on:

1) noomitus;
2) rahatrahv advokatuuri kasuks 64 kuni 16 000 eurot;
3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks;
4) advokatuurist väljaheitmine;
5) pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks;
6) patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks.

Question 77

ADVOKATUURIST VÄLJAARVAMINE

Answer 77

1) advokaat on esitanud selleks avalduse;
2) advokaat ei ole täitnud täiendusõppe kohustust ja tema sooritatud viimasest advokaadieksamist või läbitud kutsesobivuse hindamisest on möödunud seitse aastat;
3) kutsesobivuskomisjon on tunnistanud, et advokaat ei vasta kutsesobivusnõuetele;
4) advokaat ei ole tervise tõttu või muul põhjusel üle kolme aasta järjest tegutsenud advokaadina;
5) advokaadi liikmesus advokatuuris on olnud peatatud ja advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks (5 + 5 aastat);
6) advokaat on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla advokaat või ettevõtja;
7) advokaat on pankrotivõlgnik;
8) advokaat on asunud tegutsema kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuete või advokaadi sõltumatuse põhimõttega;
9) advokaat on asunud tööle ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist mittenõudval ameti- või töökohal;
10) advokaat ei vasta advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele.

Question 78

ADVOKATUURIST VÄLJAHEITMINE

Answer 78

• karistusena distsiplinaarsüüteo eest
• juhatuse otsuse alusel, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise;
• juhatuse otsuse alusel, kui advokaat jätab määratud tähtpäevaks advokatuuri liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata

Question 79

MIS KASU ON NOTARITEST?

Answer 79

Teatud õiguslike toimingute puhul on võimalikust eksimisest tekkiva vea hind nii suur, et mõistlik on toimingu menetluskulu nii oluline suurendamine.

ladina notariaat - notar on vaba kutse, kes oma sissetuleku saavad klientide makstud tasust; (eestis nii)

Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande.

Question 80

NOTARITE KODA

Answer 80

• Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik notarid.
• Kontrollib notarite kohusetundlikku ja laitmatut ametipidamist, kutse-eetika järgimist, väärikat käitumist ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmist;
• ühtlustab notarite ametialast praktikat;
• korraldab notarite ning notaribüroode töötajate koolitust;
• korraldab kandidaaditeenistust;
• korraldab Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevust;
• osutab justiitsministrile kaasabi notarite üle haldusjärelevalve teostamisel;

Question 81

Notarite koja organid

Answer 81

1. Notarite koja koosolek - vähemalt 1 kord aastas
2. Notarite koja esimees
3. notarite koja aseesimees
4. eestseisus
5. revisjonikomisjon - vähemalt 3 liiget
6. aukohus - vähemalt 3 liiget
7. distsiplinaarsüüteotuvastamise komisjon - 5 notarit, 5 ringkonna riigikohtunikku

Question 82

NOTARIKS VÕIB SAADA

Answer 82

teovõimeline;
´Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
´valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;
´on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega; ning
´vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele
´on kandidaaditeenistuse läbinud; ja
´notarieksami sooritanud

Question 83

Notari Kandidaaditeenistus

Answer 83

´Kandidaaditeenistus on justiitsministri poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning Notarite Koja poolt antud ülesannete täitmine.

´Kandidaaditeenistuses olevate notarikandidaatide arvu määrab justiitsminister.

´Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarieksamiga.

Question 84

NOTARIKS EI SAA:

Answer 84

kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isik ehk siis samad tingimused mis kohtunikul
notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 19 lg 2 ja § 20 lg 2 ja § 22 p 3

Question 85

Notariks nimetamine

Answer 85

justiitsminsiter teeb p m kõik
- tööpiirkonna määramine ja arv
- ametikoht konkursi alusel
ametisse nimetab justiitsminister

Question 86

Notari ametialased kitsendused

Answer 86

• Ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe- ja teadustöö ning loometöö.
• Ei või tegelda ettevõtlusega
• olla pankrotihaldur
• Ei või olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse.
• Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Notar võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju.

Question 87

NOTARI DISTSIPLINAARSÜÜTEOD

Answer 87

ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine;

´vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.

TUVASTAMISE KOMISJON
Komisjoni kuuluvad:
5 notarit +
5 ringkonna- või Riigikohtunikku

Konkreetset asja arutavasse komisjoni kuuluvad:
üks kohtunik;
üks notar; ning
üks justiitsministri määratud ametnik

DISTSIPLINAARKARISTUSED
Justiitsminister võib karistuseks mõista:
noomituse; või
rahatrahvi kuni 6400 eurot; või
notari ametist tagandamise.

Question 88

NOTARI AMETIST TAGANDAMINE

Answer 88

Justiitsminister tagandab notari ametist:
´kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise;
´kui notari suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu;
´raske ametialase üleastumise korral;
´muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise.

Question 89

MIDA NOTARID TEEVAD?

Answer 89

Notariaaltoimingud - Ametitoimingu eest saab notari tasu seaduses ettenähtud tasu. Kokkulepped seaduses sätestatud tasumäära muutmiseks on keelatud ja tühised.

Notari ametiteenused - Notari tasu ametiteenuse osutamise eest lepitakse enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Question 90

NOTARITOIMINGUD

Answer 90

1) tõestamistoimingud;
2) pärimismenetluse läbiviimine;
3) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande tegemine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel, abieluvarakande tegemine abieluvararegistri seaduses sätestatud korras ning abieluvararegistris andmete sisaldumise kohta tõendi väljastamine abieluvararegistri seaduses sätestatud korras;
4) volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel;
5) tunnistuse (apostille’) väljaandmine Eestis antud dokumendi välisriigis kasutamiseks;
7) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel;
6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule;
8) raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine;

Question 91

NOTARI AMETITEENUSED

Answer 91

1) õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut;
2) maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames;
3) lepitamine vastavalt lepitusseadusele;
4) tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel;
5) enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel;
6) vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel;

Question 92

Soome

Answer 92

Konstitutsioon näeb ette 1) Ülemkohtu (kôrgeima üldjurisdiktsiooniga kohtu), 2) Kôrgema Halduskohtu ja 3) spetsiaalse kohtu kôrgeimate riigiametnike (ministrid, Ôiguskantsler, Ülemkohtu liikmed) ametialaste üleastumiste asjade läbivaatamiseks moodustamise.

• jaguneb kaheks teineteisest täiesti sôltumatuks kohtute hierarhiaks - üldkohtuteks ja halduskohtuteks.

Soome üldkohtud

1. esimese astme kohtuteks on igal pool ühesuguse struktuuriga kärajakohtud (kärajaoikeus) , mille kompetentsi kuuluvad kriminaal ja tsiviilasjad. Kärajakohtus vaatab sõltuvalt asja iseloomust kohtuasju läbi, kas ainuisikuline kohtunik (väiksemate õiguserikkumiste asjades ning vaidluseta tsiviilasjades), kohtunik koos kolme kaasistujaga (kriminaalasjades ja perekonnaõiguslikes asjades) või kolm professionaalset kohtunikku (muudes tsiviilasjades) .
2. Kärajakohtute jaoks on apellatsiooniastmekohtuteks kuus õuekohut (hovioikeus).
3. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks on üldkohtute seas Ülemkohus. Ülemkohus koosneb kohtu presidendist ja vähemalt 15 liikmest. Ülemkohus ei jagune Soomes erinevateks kolleegiumiteks.
   - Kõik Ülemkohtu kohtunikud tegelevad nii kriminaal- kui tsiviilasjade läbivaatamisega.
   - Ülemkohus arutab õuekohtutes apellatsiooni korras läbi vaadatud asju ainult siis kui Ülemkohus ise leiab, et antud asi on piisavalt oluline ( Ainult edasikaebused nendes asjades, milledes esimese astme kohtuks oli õuekohus, on Ülemkohus kohustatud arutamisele võtma.)
   - Soome Ülemkohtul ei ole parlamendi poolt vastu võetud seaduste põhiseaduslikkuse järelevalve funktsiooni.
   - Ülemkohtul on samuti väga suur roll kohtunike ametisse nimetamisel.

Soome ÜLDHALDUSKOHTUD
Halduskohtute funktsiooniks on ainult ametiisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine. Üldhalduskohtute hierarhia koosneb läänikohtutest ja Kõrgemast Halduskohtust.
LÄÄNIKOHTUD - maksuametnike otsuste peale esitatud kaebused, sots.toetused, KOV, tervisehoid, ehitustegevus
HALDUSKOHTUD- vaatab läbi läänikohtute, erikohtute, esimese astme kohtuna ministeeriumide ja valitsuse otsuste peale esitatud kaebusi

ERIKOHTUD -

• vaatavad sõjaväelaste kuritegusid üle, selleks nim. kohtusse ohvister
• väheneb ajas, sest kohtu ülalpidamiskulud
• Erikohtutest on võimalik edasikaebamine, kas Ülemkohtusse või Kõrgemasse Halduskohtusse

ADVOKATUUR
- võivad olla kõik teovõimelised isikud, isegi juriidilise kõrghariduseta (ainult advokatuuri liikmed võivad kutsuda end advokaadiks)

vastuvõtmiseks:

• juriidilise kõrgharidusega
• 25 aastat vana
• Soome või mõne muu Euroopa Liidu riigi kodanik
• sooritama advokatuuri vastuvõtueksami
• peab olema neli aastat tegutsenud õiguse alal

Advokaadid tegutsevad Soomes põhiliselt kas üksi või kahest advokaadist koosnevates partnerlustes

Question 93

Rootsi kohtusüsteem

Answer 93

Rootsi üldjurisdiktsiooniga kohtud jagunevad kolme lülisse:

• kõige madalam lüli - piirkonnakohtud (tingsrätter),
• vahepealne lüli - apellatsioonikohtud (hövrätter) ja
• kõrgeim lüli - Ülemkohus (Högsta Domstolen).

üldise jurisdiktsiooniga kohtute kompetentsi kuuluvad kriminaal- ja tsiviilasjad ning haldusasjad kuuluvad üldiste halduskohtute või erikohtute kompetentsi.

1. PIIRKONNAKOHTUD
   - 3-4 kohtunikku (tähtsaid tsüs asju 3 kohtunikku, vähemtähtsaid 1 kohtunik)
   - kriminaalasjad 1 kohtunik + 3 kaasistujat
   - kaasistujad võrdsed kohtunikuga
2. APELLATSIOONIKOHTUD
   - 6 apellatsioonikohust
   - vaatavad põhiliselt läbi apellatsioonkaebusi piirkonnakohtute otsuste peale kuid mõningatel erijuhtudel võivad tegutseda ka esimese astme kohtutena.
3. ÜLEMKOHUS
   - vaatab läbi põhiliselt ainult apellatsioonkaebusi apellatsioonikohtute otsuste peale. (valib ise)

Rootsi kõrgemalseisvate kohtute omapäraseks jooneks on asjaolu, et kõigis neis on, võrreldes teiste riikide kohtusüsteemidega, suur kohtunike arv.

HALDUSKOHTUD
kolmest lülist:
- madalaimad halduskohtud - länsratter,
- apellatsiooniastme halduskohtud - kammarrätter,
- Kõrgem Halduskohus - Regeringsratten.

PÕHISEADUSLIK JÄRELVALVE

• pole traditsioonilist järelvalvet, sest nii saaks kahjustada kohtute sõltumatus
• loodud on aga Õiguse Nõukogu, mille ülesandeks on kontrollida seaduseelnõude vastavust kehtivale õigusele enne kui need esitatakse Parlamendile arutamiseks

KOHTUNIKE STAATUS
- peale kooli taotlus justiitsministeeriumile
- algul kohtuniku abi ja peale seda eksam
apellatsioonikohtunikuks ei saa enne kui 20 a piirkonnakohtu kohtunikuna

AVALIK SÜÜDISTUS

• justiitsminster haldab seda
• kolmelüliline
• kõrgeim lüli - riiklik peasüüdistaja, süüdistuse esindamine Ülemkohtus ja algatab kriminaalasju
• teine lüli - 24 riiklikku süüdistajat
• madalaim lüli - 86 piirkondlikku süüdistajat.

Question 94

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KOHTUSÜSTEEM

Answer 94

Ameerika Ühendriikides föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid. Seega ei ole isegi mitte täiesti korrektne rääkida Ameerika Ühendriikide kohtusüsteemist, sest tegelikult on tegemist 51 erineva ja iseseisva kohtusüsteemiga

föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud.

puuduvad spetsiaalsed kohtud, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega.

ei ole abstraktne PS järelvalve - selleks peab isik kohtusse minema, kelle õigusi see rikkus

OSARIIKIDE KOHTUSÜSTEEM
- nt tsüs, krimi, liikluseeskirjade rikkumine, perekond, alaealised
- Igal osariigil on oma kohtusüsteem, mille ülesehituse ja sisemise kompetentsi jaotuse kehtestab iga osariik iseseisvalt (osas ülemkohus supreme court kõige kõrgem, teises osariigis aga madalaim)
-