Õiguskaitseasutuste süsteem eesti Flashcards

Question

Esimese astme kohus

Answer 1

kohus, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas. Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta.

Answer 2

nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Ka apellatsiooniastme kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib apellatsioonikohus teha ka uue sisulise otsuse. Esimese astme kohtust eristab apellatsiooniastme kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas.

Answer 3

nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. Kassatsiooniastme kohus erineb apellatsiooniastme kohtust selle poolest, et kassatsiooniastme kohus ei saa reeglina muuta tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut (kaasajal on lähtudes protsessi ökonoomsuse printsiibist antud ka kassatsiooniastme kohtutele õigus muuta otsust sisuliselt või teha uus otsus) Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega.

Answer 4

kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks

Answer 5

tsiviil- ja halduskohtuasjades – ilmneb uus oluline asjaolu, mis ei olnud asjaolu esitajale teada algse kohtumenetluse ajal ja ei saanudki teada olla; kriminaalasjades on riigi poolt teistmine veel piiratum – algse kohtumenetluse otsus oli menetluses toime pandud kuriteo tagajärg (tunnistaja, ekspert, kohtueelne menetleja, prokurör, tõlk, kohtunik).

Answer 6

Põhiseaduse paragrahv 23 sätestab et "kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust." Juhul kui tegu on tunnistatud karistatavaks või raskemini karistatavaks pärast isiku poolt teo toime panemist siis selle teo eest karistuse (raskema karistuse) kohaldamine ei aita kaasa üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Seda seetõttu, et teo toimepanemise ajal isikut karistusega (raskema karistusega) ei ähvardatudki

Answer 7

Selleks, et vältida õiguskaitseasutuste ülekoormatust, on vajalik, et õiguskaitseasutuste lahendid oleksid võimalikult kergelt ja täpselt ette ennustatavad. - ökonoomsus Inimene juba näeb eelnevate kaasuste põhjal kas tal oleks lootust või mitte. Ebaselgust suurendavad ekslikud kohtulahendid ja uued seadused (määratlemata õigusmõisted, alati tekitavad teatavat kahju)

Answer 8

asja esimesena sisuliselt lahendav kohus = I astme kohus; asja apellatsiooni alusel läbi vaatav kohus = II astme kohus; asja kassatsiooni korras läbi vaatav kohus = III astme kohus

Answer 9

1. Tallinn ja Tartu halduskohus Pärnu, Viru, Harju, Tartu maakohus 2. Tallina ja Tartu ringkonnakohus 3. Riigikohus

Answer 10

kriminaalasjades - - 1 kohtunik (lihtmenetlus, üldmenetlus II astme kuritegude puhul) - 1 kohtunik + 2 rahvakohtunikku (üldmenetlus I astme kuritegude puhul, s.t. üle 5 a. vangistust) tsiviilasjades – 1 kohtunik (pole rahvakohtunikke sest menetlus väga spetsiifiline) Asuvad Pärnu, tartu, Viru, Harju (alamjaotused ka veel) Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.

Answer 11

1 kohtunik või 3 kohtunikku Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. hindavad riigi tegevuse õiguspärasust avalik-õiguslikes suhetes. Tallinn (Tallinn, Pärnu) ja Tartu (Tartu, Jõhvi)

Answer 12

vähemalt 3 kohtunikku (kollegiaalkohus) vaatavad teise astme kohtuna läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Tallinn (krimi- tsiviil- halduskolleegium) Tartu (krimi- tsiviil- halduskolleegium)

Answer 13

vähemalt 3 kohtunikku Krimi-tvisiil-halduskollegium + põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kogu koosseis - kui 3 kohtuniku vahel on mingid vastuolud vaatavad nad üle üldkogu - läheb sinna, kui kolleegium leiab, et asi on niivõrd oluline, et on vaja saada terve kogu kokku erikogu - ilmnevad kahe kolleegiumi vahel vastuolud (soovitakse teist arvamust) ``` Kolleegiumi tulevad asjad: teistest kohtutest õiguskantslerilt presidendilt kohalik omavalitsuselt mille riigikohus ise on tekitanud - võtnud vastu üksikisiku kaebuse (väga harv, strasbourgi kohtu hukkamõist) ``` Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine teistmisavalduste läbivaatamine muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine

Answer 14

Kohtu üldkogu koosneb vastava kohtu kõigist ohtunikest; Kohtu üldkogu: - kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; (nt kuhu kohtunik peaks spetsialiseeruma) - annab justiitsministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta; - annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes;annab arvamuse vastavasse kohtusse kohtunikuks kandideerijate kohta; - kinnitab vastava kohtu koolituskava; - kooskõlastab kohtu esimehe poolt kinnitamisele mineva kohtu kodukorra.

Answer 15

Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. kuulab ära Riigikohtu esimehe ja valdkonna eest vastutava ministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust; arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi; valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; jne

Answer 16

``` Kohtunikuks kandideerija peab olema: EV kodanik; õigusteaduse magister; eesti keele oskaja C1-tasemel; kõrgete kõlbeliste omadustega; kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega ```

Answer 17

``` Riigikogu liige äriühingu asutaja, pankrotihaldur, vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. ``` ei tohi olla süüdi mõistetud kuriteos kohtuniku, notari ametist tagandatud advokatuurist välja heidetud pankrotivõlgnik

Answer 18

I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu Üldkogu ettepanekul Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul (ei saagi väljaspool 18 seast kedagi valida riigikogu kohtunikkonda liikmetest)

Answer 19

I ja II astme kohtunikud peavad olema eelnevalt: töötanud kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina; (ei pea kohtunikueksamit tegema sest nad advokaadi eksami teinud vms, sest oleks lihtsam liikuda ametite vahel) või sooritama kohtunikueksami ja sellele eelnevalt: töötanud vähemalt viis aastat õigusteaduse magistri kraadiga juriidilise tööl või kolm aastat kohtunõuniku või kohtujuristina

Answer 20

Kohtunik: kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks; loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast.

Answer 21

kohtuniku enda soovil; vanuse tõttu; (kindel vanus 68, ja kohtuniku suhtes leebem, pole diskriminer.) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist; tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; (noored kohtunikud, ei ole head ülevaadet alguses) tervise tõttu kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise

Answer 22

``` KOHTUNIKU PALK I astme kohtunik – 65% presidendi palgast; (4330 eurot) II astme kohtunik – 75%; III astme kohtunik – 85% Riigikohtu esimees – 100% (6661) ```

Answer 23

Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb: ametikohustuse täitmata jätmises; või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu (altkäemaksu võtmine läheb juba kriminaalkuriteo alla)

Answer 24

Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes; õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes; Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku (valib RKÜ), viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku.

Answer 25

Osalevad õigusemõistmisel 1. astme kriminaalasjade arutamisel (rahvakohtuniku lisamisel läheb protsess kallimaks) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. hea kui poleks juriidilist haridust Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu Rahvakohtuniku nimetab ametisse komisjon

Answer 26

vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

Answer 27

Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Õiguskantsler alustab menetlust isiku avalduse alusel või omal algatusel. Vaba juurdepääs, kontrollkäik ja ametiabi; teabe nõudmine; seletuse võtmine; ütluse võtmine;

Answer 28

Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. 1) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva jõustunud kohtuotsuse jõustumise päevast; 2) ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast.

Answer 29

Õiguskantsler on distsiplinaarvastutus ainuke õiguskaitseasutuste töötaja, kelle distsiplinaarvastutusele võtmist ette nähtud pole.

Answer 30

Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt. Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist.

Answer 31

Õiguskantsler ei tohi ametisoleku ajal: 1) olla mõnes teises riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis; 2) osaleda erakondade tegevuses; 3) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse; 4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu. Õiguskantsler võib tegelda teadusliku ja pedagoogilise tööga, kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist.

Answer 32

seotud presidendi palgaga x 0.85

Answer 33

Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Õiguskantsler võib alustada menetlust ka omal algatusel. Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia Kui õigustloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks

Answer 34

Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. (täitevvõimu all, seetõttu pole nii sõltumatu kui teistes riikides) prokuratuurilt saab nt loa, et saab kõnelogisid kasutada uurimises Jaotus: Riigiprokuratuur - Põhja - lõuna - lääne - viru ringkonnaprokuratuur

Answer 35

Osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust; ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

Answer 36

``` riigi peaprokurör kõige tähtsam Riigi peaprokurör; juhtivad riigiprokurörid riigiprokurörid; juhtivprokurörid; -ringkonnaprokuratuuris kuni alla vanemprokurörid; eriasjade prokurörid; ringkonnaprokurörid abiprokurörid. ```

Answer 37

``` Vähemalt 21-aastane; Eesti Vabariigi kodanik; õiguse õppesuunal magistrikraad; oskab eesti keelt C1-tasemel kõrgete kõlbeliste omadustega; on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega prokurör ei või olla erakonna liige. ```

Answer 38

On jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest; on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist; (kui kohtuniku ametist tagandanud on ikkaa võimalus prokuröriks saada ) oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon On prokuröri ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi abikaasa, elukaaslane või vanavanem või kes on ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi või nende abikaasa jnejne

Answer 39

Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest. Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud abiprokurörina. Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna või vandeadvokaadina. Juhtivaks riigiprokuröriks ja riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal. Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

Answer 40

prokuröri ülemus teeb oma ülemusele ettepanuke prokuröri ametisse nimetamiseks Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. (5-ks aastaks) Juhtiva riigiprokuröri ja riigiprokuröri ning nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri ettepanekul. Juhtivprokuröri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri ettepanekul. (5-ks aastaks) Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul

Answer 41

prokuröride konkursikomisjoni teeb ettepaneku riigi peaprokurörile, kes siis ametisse nimetab

Answer 42

Riigi peaprokurör 0,85 * 6661 = 5662 (seotud presidendi palga külge) juhtiv riigiprokurör 0,95 * 5662 = 5379 (ülejäänud peaprokuröri palga arvelt) abiprokuröri ametipalk ei või ületada ringkonnaprokuröri ametipalka ja pärast katseaega moodustada vähem kui 60 protsenti ringkonnaprokuröri ametipalgast

Answer 43

Distsiplinaarsüüteod on: 1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine; 2) vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte. Distsiplinaarkaristused on: •noomitus; •ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni üheks aastaks; •teenistusest vabastamine. Distsiplinaarmenetluse algatab: 1) justiitsminister riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes; 2) riigi peaprokurör kõigi prokuröride suhtes; 3) juhtivprokurör temale alluva ringkonnaprokuratuuri prokuröri suhtes. Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab: •prokuröride distsiplinaarkomisjon; või •justiitsminister võib otsustada, et kui tema algatas siis tema võib ka olla distsiplinaarasja arutaja.

Answer 44

Teenistusest vabastamine omal soovil. •Teenistusest vabastamine vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks. •Teenistusest vabastamine pankroti korral. •Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest. • Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri ametist vabastamine ametiaja lõppemise tõttu.

Answer 45

advokaadibüroo => Kontroll: advokatuuri kutsesobivus komisjon õigusbüroo => kontroll: iga büroo oma personalipoliitika

Answer 46

1) advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine; 2) järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle; 3) järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle; 4) advokaatide täiendusõppe korraldamine; 5) riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete kaudu riigi õigusabi osutamise tagamine; 6) advokatuuri vara valitsemine; 7) advokaatide muude kutseküsimuste lahendamine.

Answer 47

1. Üldkogu - kokku saab vähemalt kord aastas, kuuluvad advokatuuri kõik liikmed, hääleõigus ainult vandeadvokaatidel - Esimees - juhatus - vähemalt 7 liiget - revisionikomisjon vähemalt 3 liiget - aukohus (4 vandeadvok. 2 kohtunikku, TÜ õigusteadlane) ``` 2. Kutsesobivuskomisjon vähemalt 6 vandeadvokaati 2 kohtunikku prokurör õigusteadlane ```

Answer 48

* Teovõimeline; * elukoht on Eestis või kes on Eesti, Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanik; * õigusteaduse magister; * valdab kõnes ja kirjas eesti keelt; * aus ja kõlbeline ning advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega. 1. vandeadvokaadi abi eksam + 3.a töö vandeadvokaadi abi VÕI õigusteadu phd, nõtar, abiprokurör => vandeadvokaadi eksam #.a kohtunik, prokurör, õiguskantsler => kõlbluse, eetika vestlus => vandeadvokaat

Answer 49

* On advokatuurist välja heidetud või notariametist tagandatud; * on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; (kuni registrist kadunud) * on avalikus teenistuses, töötab töö- või teenistuslepingu alusel; * on pankrotivõlgnik; * tegutseb kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega; * on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik, prokurör, notar või ettevõtja.

Answer 50

tegutseb patrooni juhtimisel. Patroon on vandeadvokaat, kelle juhtimisel vandeadvokaadi abi tegutseb. Vandeadvokaadil võib olla kuni kolm abi. Kui vandeadvokaadil on oskusi, kogemusi ja võimalusi, võib juhatus lubada talle enam kui kolm abi. Vandeadvokaadi abi ei ole pädev: - täitma vahekohuniku, lepitaja (v.a. juhatuse eriloal) ega pankrotihalduri ülesandeid; - ega esindama või kaitsma klienti Riigikohtus hagimenetluses - Vandeadvokaadi abi võib õigusteenust osutada üksnes vandeadvokaadist patrooni juhendamisel.

Answer 51

- Täiendusõppe alused ja korra otsustab juhatus. Arvestatakse vandeadvokaadi spetsialiseerumist teatud õigusvaldkonnale. - Advokaat, kelle viimasest sooritatud advokaadieksamist on möödunud viis aastat, on kohustatud esitama kutsesobivuskomisjonile andmed tema poolt hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta. - Kui advokaat ei ole hindamisperioodi jooksul ennast erialaselt täiendanud või määratud tähtpäevaks kutsesobivuskomisjonile täiendusõppe kohta andmeid esitanud, korraldab kutsesobivuskomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks hindamise. - Kui advokaat pole kuus aastat teinud täiendusõpeti siis võib tema advokatuuri liikmesuse peatada juhatuse otsusega. - Kui advokaat pole 7 aasta jooksul täiendusõpet teinud siis võib teda juhatuse otsusega advokatuurist välja arvata.

Answer 52

Advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest. Aukohtusse kuulub: 4 advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati; 2 kohtunike täiskogu valitud kohtunikku; ja TÜ õigusteadlane Aukohus algatab aukohtumenetluse: huvitatud isiku; enda; või advokatuuri organi algatusel Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv advokatuuri kasuks 64 kuni 16 000 eurot; 3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; 4) advokatuurist väljaheitmine; 5) pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks; 6) patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks.

Answer 53

1) advokaat on esitanud selleks avalduse; 2) advokaat ei ole täitnud täiendusõppe kohustust ja tema sooritatud viimasest advokaadieksamist või läbitud kutsesobivuse hindamisest on möödunud seitse aastat; 3) kutsesobivuskomisjon on tunnistanud, et advokaat ei vasta kutsesobivusnõuetele; 4) advokaat ei ole tervise tõttu või muul põhjusel üle kolme aasta järjest tegutsenud advokaadina; 5) advokaadi liikmesus advokatuuris on olnud peatatud ja advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks (5 + 5 aastat); 6) advokaat on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla advokaat või ettevõtja; 7) advokaat on pankrotivõlgnik; 8) advokaat on asunud tegutsema kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuete või advokaadi sõltumatuse põhimõttega; 9) advokaat on asunud tööle ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist mittenõudval ameti- või töökohal; 10) advokaat ei vasta advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele.

Answer 54

- karistusena distsiplinaarsüüteo eest - juhatuse otsuse alusel, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise; - juhatuse otsuse alusel, kui advokaat jätab määratud tähtpäevaks advokatuuri liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata

Answer 55

Teatud õiguslike toimingute puhul on võimalikust eksimisest tekkiva vea hind nii suur, et mõistlik on toimingu menetluskulu nii oluline suurendamine. ladina notariaat - notar on vaba kutse, kes oma sissetuleku saavad klientide makstud tasust; (eestis nii) Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande.

Answer 56

- Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik notarid. - Kontrollib notarite kohusetundlikku ja laitmatut ametipidamist, kutse-eetika järgimist, väärikat käitumist ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmist; - ühtlustab notarite ametialast praktikat; - korraldab notarite ning notaribüroode töötajate koolitust; - korraldab kandidaaditeenistust; - korraldab Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevust; - osutab justiitsministrile kaasabi notarite üle haldusjärelevalve teostamisel;

Answer 57

1. Notarite koja koosolek - vähemalt 1 kord aastas 2. Notarite koja esimees 3. notarite koja aseesimees 3. eestseisus 4. revisjonikomisjon - vähemalt 3 liiget 5. aukohus - vähemalt 3 liiget 6. distsiplinaarsüüteotuvastamise komisjon - 5 notarit, 5 ringkonna riigikohtunikku

Answer 58

teovõimeline; ´Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; ´valdab kõnes ja kirjas eesti keelt; ´on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega; ning ´vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele ´on kandidaaditeenistuse läbinud; ja ´notarieksami sooritanud

Answer 59

´Kandidaaditeenistus on justiitsministri poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning Notarite Koja poolt antud ülesannete täitmine. ´Kandidaaditeenistuses olevate notarikandidaatide arvu määrab justiitsminister. ´Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarieksamiga.

Answer 60

kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isik ehk siis samad tingimused mis kohtunikul notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 19 lg 2 ja § 20 lg 2 ja § 22 p 3

Answer 61

justiitsminsiter teeb p m kõik - tööpiirkonna määramine ja arv - ametikoht konkursi alusel ametisse nimetab justiitsminister

Answer 62

- Ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe- ja teadustöö ning loometöö. - Ei või tegelda ettevõtlusega - olla pankrotihaldur - Ei või olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse. - Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Notar võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju.

Answer 63

ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine; ´vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte. TUVASTAMISE KOMISJON Komisjoni kuuluvad: 5 notarit + 5 ringkonna- või Riigikohtunikku Konkreetset asja arutavasse komisjoni kuuluvad: üks kohtunik; üks notar; ning üks justiitsministri määratud ametnik ``` DISTSIPLINAARKARISTUSED Justiitsminister võib karistuseks mõista: noomituse; või rahatrahvi kuni 6400 eurot; või notari ametist tagandamise. ```

Answer 64

Justiitsminister tagandab notari ametist: ´kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise; ´kui notari suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu; ´raske ametialase üleastumise korral; ´muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise.

Answer 65

Notariaaltoimingud - Ametitoimingu eest saab notari tasu seaduses ettenähtud tasu. Kokkulepped seaduses sätestatud tasumäära muutmiseks on keelatud ja tühised. Notari ametiteenused - Notari tasu ametiteenuse osutamise eest lepitakse enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Answer 66

1) tõestamistoimingud; 2) pärimismenetluse läbiviimine; 3) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande tegemine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel, abieluvarakande tegemine abieluvararegistri seaduses sätestatud korras ning abieluvararegistris andmete sisaldumise kohta tõendi väljastamine abieluvararegistri seaduses sätestatud korras; 4) volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel; 5) tunnistuse (apostille’) väljaandmine Eestis antud dokumendi välisriigis kasutamiseks; 7) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel; 6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule; 8) raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine;

Answer 67

1) õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut; 2) maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames; 3) lepitamine vastavalt lepitusseadusele; 4) tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel; 5) enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel; 6) vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel;

Answer 68

Konstitutsioon näeb ette 1) Ülemkohtu (kôrgeima üldjurisdiktsiooniga kohtu), 2) Kôrgema Halduskohtu ja 3) spetsiaalse kohtu kôrgeimate riigiametnike (ministrid, Ôiguskantsler, Ülemkohtu liikmed) ametialaste üleastumiste asjade läbivaatamiseks moodustamise. - jaguneb kaheks teineteisest täiesti sôltumatuks kohtute hierarhiaks - üldkohtuteks ja halduskohtuteks. Soome üldkohtud 1. esimese astme kohtuteks on igal pool ühesuguse struktuuriga kärajakohtud (kärajaoikeus) , mille kompetentsi kuuluvad kriminaal ja tsiviilasjad. Kärajakohtus vaatab sõltuvalt asja iseloomust kohtuasju läbi, kas ainuisikuline kohtunik (väiksemate õiguserikkumiste asjades ning vaidluseta tsiviilasjades), kohtunik koos kolme kaasistujaga (kriminaalasjades ja perekonnaõiguslikes asjades) või kolm professionaalset kohtunikku (muudes tsiviilasjades) . 2. Kärajakohtute jaoks on apellatsiooniastmekohtuteks kuus õuekohut (hovioikeus). 3. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks on üldkohtute seas Ülemkohus. Ülemkohus koosneb kohtu presidendist ja vähemalt 15 liikmest. Ülemkohus ei jagune Soomes erinevateks kolleegiumiteks. - Kõik Ülemkohtu kohtunikud tegelevad nii kriminaal- kui tsiviilasjade läbivaatamisega. - Ülemkohus arutab õuekohtutes apellatsiooni korras läbi vaadatud asju ainult siis kui Ülemkohus ise leiab, et antud asi on piisavalt oluline ( Ainult edasikaebused nendes asjades, milledes esimese astme kohtuks oli õuekohus, on Ülemkohus kohustatud arutamisele võtma.) - Soome Ülemkohtul ei ole parlamendi poolt vastu võetud seaduste põhiseaduslikkuse järelevalve funktsiooni. - Ülemkohtul on samuti väga suur roll kohtunike ametisse nimetamisel. Soome ÜLDHALDUSKOHTUD Halduskohtute funktsiooniks on ainult ametiisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine. Üldhalduskohtute hierarhia koosneb läänikohtutest ja Kõrgemast Halduskohtust. LÄÄNIKOHTUD - maksuametnike otsuste peale esitatud kaebused, sots.toetused, KOV, tervisehoid, ehitustegevus HALDUSKOHTUD- vaatab läbi läänikohtute, erikohtute, esimese astme kohtuna ministeeriumide ja valitsuse otsuste peale esitatud kaebusi ERIKOHTUD - - vaatavad sõjaväelaste kuritegusid üle, selleks nim. kohtusse ohvister - väheneb ajas, sest kohtu ülalpidamiskulud - Erikohtutest on võimalik edasikaebamine, kas Ülemkohtusse või Kõrgemasse Halduskohtusse ADVOKATUUR - võivad olla kõik teovõimelised isikud, isegi juriidilise kõrghariduseta (ainult advokatuuri liikmed võivad kutsuda end advokaadiks) vastuvõtmiseks: - juriidilise kõrgharidusega - 25 aastat vana - Soome või mõne muu Euroopa Liidu riigi kodanik - sooritama advokatuuri vastuvõtueksami - peab olema neli aastat tegutsenud õiguse alal Advokaadid tegutsevad Soomes põhiliselt kas üksi või kahest advokaadist koosnevates partnerlustes

Answer 69

Rootsi üldjurisdiktsiooniga kohtud jagunevad kolme lülisse: - kõige madalam lüli - piirkonnakohtud (tingsrätter), - vahepealne lüli - apellatsioonikohtud (hövrätter) ja - kõrgeim lüli - Ülemkohus (Högsta Domstolen). üldise jurisdiktsiooniga kohtute kompetentsi kuuluvad kriminaal- ja tsiviilasjad ning haldusasjad kuuluvad üldiste halduskohtute või erikohtute kompetentsi. 1. PIIRKONNAKOHTUD - 3-4 kohtunikku (tähtsaid tsüs asju 3 kohtunikku, vähemtähtsaid 1 kohtunik) - kriminaalasjad 1 kohtunik + 3 kaasistujat - kaasistujad võrdsed kohtunikuga 2. APELLATSIOONIKOHTUD - 6 apellatsioonikohust - vaatavad põhiliselt läbi apellatsioonkaebusi piirkonnakohtute otsuste peale kuid mõningatel erijuhtudel võivad tegutseda ka esimese astme kohtutena. 3. ÜLEMKOHUS - vaatab läbi põhiliselt ainult apellatsioonkaebusi apellatsioonikohtute otsuste peale. (valib ise) Rootsi kõrgemalseisvate kohtute omapäraseks jooneks on asjaolu, et kõigis neis on, võrreldes teiste riikide kohtusüsteemidega, suur kohtunike arv. ``` HALDUSKOHTUD kolmest lülist: - madalaimad halduskohtud - länsratter, - apellatsiooniastme halduskohtud - kammarrätter, - Kõrgem Halduskohus - Regeringsratten. ``` PÕHISEADUSLIK JÄRELVALVE - pole traditsioonilist järelvalvet, sest nii saaks kahjustada kohtute sõltumatus - loodud on aga Õiguse Nõukogu, mille ülesandeks on kontrollida seaduseelnõude vastavust kehtivale õigusele enne kui need esitatakse Parlamendile arutamiseks KOHTUNIKE STAATUS - peale kooli taotlus justiitsministeeriumile - algul kohtuniku abi ja peale seda eksam apellatsioonikohtunikuks ei saa enne kui 20 a piirkonnakohtu kohtunikuna AVALIK SÜÜDISTUS - justiitsminster haldab seda - kolmelüliline - kõrgeim lüli - riiklik peasüüdistaja, süüdistuse esindamine Ülemkohtus ja algatab kriminaalasju - teine lüli - 24 riiklikku süüdistajat - madalaim lüli - 86 piirkondlikku süüdistajat.

Answer 70

Ameerika Ühendriikides föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid. Seega ei ole isegi mitte täiesti korrektne rääkida Ameerika Ühendriikide kohtusüsteemist, sest tegelikult on tegemist 51 erineva ja iseseisva kohtusüsteemiga föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. puuduvad spetsiaalsed kohtud, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega. ei ole abstraktne PS järelvalve - selleks peab isik kohtusse minema, kelle õigusi see rikkus OSARIIKIDE KOHTUSÜSTEEM - nt tsüs, krimi, liikluseeskirjade rikkumine, perekond, alaealised - Igal osariigil on oma kohtusüsteem, mille ülesehituse ja sisemise kompetentsi jaotuse kehtestab iga osariik iseseisvalt (osas ülemkohus supreme court kõige kõrgem, teises osariigis aga madalaim) -