Muinsuskaitse ja kultuuripärand - kellele ja milleks? Flashcards
mis on kultuuripärand?
Kultuuripärandi all mõistetakse objekte, nähtusi ja kultuuriruume – nii looduskeskkonda kui ka inimese loodud kultuurmaastikke –, mida hinnatakse neile omistatud ajaloolise, teadusliku, kunstilise, sotsiaalse, tehnoloogilise, usundilise jm väärtuse tõttu
mis mõjutab kultuuripärandi defineerimist ja tunnetamist?
objektiivselt asjade säilivus ja subjektiivselt ühiskondlikud otsustused; oluline on tunnetatud side minevikuga
kellele kuulub kultuuri- ja looduspärand?
Kõige laiemal tasandil kuulub nii loodus- kui ka kultuuripärand kõigile inimestele. St kõigil on nii õigus kui ka vastutus pärandit säilitada ning hinnata
mida hõlmab kultuuripärand?
- materiaalset pärandit
- vaimset pärandit
oluline on see, et kultuuripärandit tajutakse piirkondliku, etnilise, religioosse vms identiteedi osana
mis on arheoloogiapärand?
materiaalsed jäljed inimese varasematest eluasemetest, töötegemisest, püha- ja matmispaikadest
kus arheoloogiapärand asub?
maastikul - muistised kui reaalsed märgid inimese tegevusest
inimese peas - mõeldes omistatakse füüsilisele tähendus
arheoloogiapärandi suhe kultuurmaastikuga
arheoloogiapärand on kultuurmaastiku osa ja annab sellele ajalise mõõtme, kandes endas teavet inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga
mis kuulub arheoloogiapärandi alla?
- muistised
- mälestised
- veel avastamata arheoloogiapärand
muistised, mis ei ole kaitse all:
- Arheoloogide või ajaloohuviliste leitud muistised, mida pole veel kaitse alla jõutud võtta
- Osa nendest võetud Kultuurimälestise registris arvele (650)
- Ajutise kaitse alla võtmine
- TÜ arheoloogiateadete andmebaas -muistised ja pärimuspaigad
veel avastamata arheoloogiapärand:
- Detektoristide poolt leitavad leiud ja leiukohad
- Teadustöö käigus leitavad uued muistised
- Muude tööde käigus juhuslikult välja tulevad kohad (ehitustegevus, teetööd)
arheoloogiamälestis (def. seaduses)
Arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht
arheoloogiline kultuurkiht (def. seaduses)
(1) Arheoloogiline kultuurkiht on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul tekkinud ladestus, mis võib sisaldada ehitusjäänuseid, vrakke, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi leide, sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist.
(2) Vrakk on vee-, õhu- ja muu sõiduki jäänus või selle osa või osad koos nende alla jääva alaga ning vrakiga seonduva lasti või muude esemetega.
arheoloogiline leid (def. seaduses)
(1) Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha
arheoloogiline leiukoht (def. seaduses)
Arheoloogiline leiukoht on maa- või veeala, kust on leitud arheoloogiline leid või leiud, inimluud, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänused või muid arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võib neid elemente jätkuvalt sisaldada.
kultuuripärandi kaitse korraldamine
MKA alustas tegevust 1993, tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas
MK seadus (pragune, kehtivus)
kehtib alates 01.05.2019
milleks ja mida kaitsta?
- Objekti ilmet
- Maastikukasutust, maastiku ilmet
- Teaduslikku väärtust, konteksti
- Mälestist kui tervikut
mis on kaitsmise juures oluline?
säilitada mälestisi kas võimalikult puutumatult või kui see ei ole võimalik, siis mälestist lõhkuda võimalikult vähe ja eesmärgipäraselt, aga parima võimaliku metoodikaga ning korrektselt dokumenteerides
MK põhimõtted (üldine)
Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus. See hoiab alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja eripära ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna
MK põhimõtted (säilitamiskohustuse aspekt)
(1) Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada.
(2) Mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist.
MKA põhiülesanded
Kultuurimälestiste säilimise tagamine:
- MK töö korraldamine
- Riikliku järelvalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle
- Pädevustunnistuste väljastamine
- Kultuurimälestiste registri pidamine
- Muuseumipoliitika rakendamine ja valdkonna arendamine
- Muuseumide infosüsteemi pidamine
- Kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine
mis punktid lähevad täpsemalt “riikliku järelvalve teostamise mälestiste ja muinsuskaitsealade üle” alla?
- mälestiste olukorra jälgimine
- projektdokumentatsiooni kooskõlastamine
- töölubade väljastamine
MKA struktuur
Kommunikatsiooniosakond Nõustamisosakond Arheoloogiapärandi osakond – 7 arheoloogi Ehituspärandi osakond Muuseumide ja kunstipärandi osakond Pärandihalduse osakond – 2 arheoloogi Õigusosakond – 3 arheoloogi Tugiteenuste osakond