Mõisted Flashcards
Demokraatia
Valitsemisvorm, kus võim kuulub rahvale. Selle põhimõtted hõlmavad rahva osalust otsustes, vabade ja õigete valimiste korraldamist, sõna- ja ajakirjandusvabadust, õigusriigi põhimõtteid ning võimude lahusust (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim).
Diktatuur
Valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või kitsa grupi (nt partei, sõjaväe või eliidi) kätte ning rahval puudub reaalne poliitiline mõju. Piiratakse kodanike õigusi ja vabadusi, sealhulgas sõna-, ajakirjandus- ja kogunemisvabadust.
Glasnost
Nõukogude Liidu juhi Mihhail Gorbatšovi algatatud reformipoliitika osa 1980. aastate teisel poolel. Eesmärk oli suurendada ühiskonna avatust, lubada vabamat ajakirjandust ja vähendada tsensuuri.
Perestroika
Mihhail Gorbatšovi algatatud reformiprogramm Nõukogude Liidus 1980. aastate teisel poolel, mille eesmärk oli majanduse ja poliitilise süsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseeerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine).
Parlamentarism
Valitsemisvorm, kus seadusandlik võim kuulub parlamendile ja valitsus sõltub parlamendi toetusest. Parlamentarismi iseloomustab võimude lahusus, kus täidesaatev võim (valitsus) vastutab parlamendi ees ning võib selle usaldushääletuse kaotuse korral tagasi astuda.
Autoritaarne
Võimule pimesi alistumist nõudev
Autoritaarne diktatuur
Autoritaarne diktatuur on valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või kitsa eliidi kätte, ilma demokraatliku kontrolli ja rahva osaluseta poliitikas. Piiratud kodanike õigused, opositsioon maha surutud ning meedia ja ühiskondlik elu allutatud riigi kontrollile. (K.Päts Eestis 1934-1940)
Balti kett
Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.august 1989.a (MRP 50.aastapäev) katkematu inimkett (2 milj. in) Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale baltimaade vabadustahet.
Demokraatia
Valitsemisvorm, kus võim kuulub rahvale. Seda iseloomustavad vabad valimised, õigusriik, sõnavabadus ja mitmeparteisüsteem. Rahvas osaleb riigi juhtimises kas otse või valitud esindajate kaudu.
Desarmeerimine
Sõjalise relvastuse vähendamine või kaotamine
Diktatuur
Valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kes valitsevad ilma rahva valimise või demokraatlike protsessideta.
Diskrimineerimine
Ebavõrdse kohtlemise rakendamist teatud isikute või rühmade suhtes nende soo, vanuse, rassi, rahvuse, usutunnistuse, seksuaalse orientatsiooni, puude või muu eripära alusel.
Dissident
Teisitimõleja, vastupanu liikumise osaleja
Euroopa Liit
EL on majanduslik ja poliitiline liit, mis ühendab 27 Euroopa riiki eesmärgiga edendada majanduslikku koostööd, poliitilist ühtsust ja turvalisust.
Genotsiid
Inimeste massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel vm tunnustel. See võib hõlmata tapmisi, küüditamisi, türanniat, kultuurilise ja usulise identiteedi hävitamist, orjusesse langetamist või muid tekitatud kannatusi.
Globaalprobleemid
ülemaailmsed probleemid - kliima, vaesus ja ebavõrdsus, loodusvarade vähenemine, rahutused ja konfliktid, globaalne tervishoid.
Heaoluühiskond
Ühiskond, kus riik tagab oma kodanike heaolu, pakkudes neile sotsiaalseid teenuseid ja kaitset, et rahuldada nende põhivajadusi. See hõlmab haridust, tervishoidu, sotsiaalkindlustust, eluaset ja töövõimalusi, et tagada kõigile inimestele elatustase ja elukvaliteet.
Idaplokk
NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased nt Poolat, Tšehhoslovakkiat, Ungarit, Rumeeniat, Bulgaaria, Ida-Saksamaad, Eestit, Lätit, Leedut.
Ideoloogia
Poliitiline õpetus - kogum ideid, uskumusi ja väärtusi, mis kujundavad inimeste mõtteviisi, tegevust ja poliitikat.
Industrialiseerimine
Suurtööstuse eelisarendamine - tehaste rajamist, tehnoloogia ja masinate kasutuselevõttu
Inflatsioon
Raha väärtuse langus, hindade tõus
Infoühiskond
Ühiskond, kus info ja teadmine on peamine majanduslik ressurss. Selle iseloomustuseks on tehnoloogia ja interneti laialdane kasutamine, samuti kiire teabevahetus, mis mõjutab kõiki eluvaldkondi, sealhulgas töö, hariduse ja meelelahutuse valdkonda.
Isikukultus
Liidri, enamastiriigipea tõstmine teistest kõrgemale; tema arvele kirjutatakse riigi või partei kõik saavutused, kuid mitte ebaõnnestumised. (Stalin, Hitler)
Kapitalism
Majandussüsteem, kus tootmisvahendid on eraomandis ja eesmärk on kasumi teenimine, põhinedes turumajandusel. Tootmisotsuseid juhivad turg ja konkurents.
Kolhoos
Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.
Kollektiviseerimine
Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks.
Kolmas Maailm
Külma sõja ajal riigid, mis ei kuulunud Lääne (kapitalistlikud riigid) ega Ida (sotsialistlikud riigid) blokkidesse.
Kommunism
Poliitiline õpetus, mia püüb saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klassie ja eraomandita ühiskond. (looja Karl Marx)
Konservatism
Poliitiline ja sotsiaalne ideoloogia, mis rõhutab traditsioonide, stabiilsuse ja mugavuste hoidmist ühiskonnas.
Kriis
Riikide konflikt, mis võib viia sõjani.
Külm sõda
(1947–1991) oli poliitiline ja ideoloogiline vastasseis USA ja NSV Liidu vahel, kus osapooled ei olnud otseselt sõjas, kuid konflikti lahendati peamiselt vahendite kaudu nagu diplomaatia, sõjaline ähvardus, spioonide tegevuse, propaganda, võidurelvastumine ja globaalne mõjuvõimu konkurents.
Laulev revolutsioon
Poeetiline ühisnimetus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine.
Liberalism
Maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust.
Integratsioon
Protsess, mille käigus erinevad osad liituvad või ühinevad üheks tervikuks. Seda mõistet kasutatakse sageli ühiskonna, majanduse või poliitika kontekstis, et viidata erinevate kultuuride, riikide või gruppide ühendamisele ja koostööle.
Marshalli plaan
Ameerika Ühendriikide algatatud abiprogramm, mille eesmärk oli Euroopa riikide taastamine pärast teist maailmasõda. 1948. aastal käivitatud plaan pakkus majandusabi ja laene Euroopa riikidele, et aidata neil taastada oma majandused ja vältida kommunismi levikut. Plaani nimi tuleneb USA välisministrist George Marshallist, kes selle välja töötas.
Massihävitusrelvad
Relvad, mille eesmärk on tekitada ulatuslikku hävingut ja surma suurtes inimrühmades või suurtel aladel. Need jagunevad tuumarelvadeks, keemilisteks ja bioloogilisteks relvadeks
Massikultuur
Kultuuri vorm, mis on suunatud laiemale rahvale ja mille tarbimine toimub sageli meedia ja tehnoloogia kaudu. See hõlmab muusikat, filmide, televisioonisaateid, moodide ja meelelahutuse erinevaid vorme, mis on kergesti ligipääsetavad ja tarbitavad suurte inimgruppide poolt.
Metsavennad
Eestis, Lätis ja Leedus teise maailmasõja ajal ja pärast seda metsades varjul olnud relvastatud vastupanugrupid, kes võitlesid Nõukogude okupatsiooni vastu. Metsavennad ei tunnistanud Nõukogude Liidu valitsust ja kaitsesid oma iseseisvust, sageli teostades saboteerimisakte, rünnakuid ja vabadusvõitlust.
NATO
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on kaitseallianss - loodi 1949 a. lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus.
Natsionaliseerimine
Riigistamine - protsess, kus riik võtab kontrolli eraomanduses olevate ettevõtete või ressursside üle, muutes need riigi omandiks.
Nomenklatuur
parteiline ametnikkond
Okupatsioon
Võõra riigi või selle osa ajutine hõivamine teise riigi relvajõududega.
Plaanimajandus
Majandussüsteem, kus riik kontrollib ja suunab tootmist, jaotamist ning tarbimist, määrates kindlaks toodetavate kaupade ja teenuste kogused.
Propaganda
Kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust.
Rahvademokraatia
Külma sõja ajal kommuniatide ainuvõim NSV Liidu sateliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks.
Rassism
Uskumus, et inimeste erinevused, eriti füüsilised omadused nagu nahavärv, määravad nende üleolekuse või alaväärsuse teiste ees.
Raudne eesriie
NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast.
Rehabiliteerima
Inimese või organisatsiooni maine taastamist või õiguste tagastamist, eriti pärast valesti tehtud otsuseid või valesid süüdistusi.
Repressioon
Võimud kasutavad vägivalda, hirmutamist või piiramist, et töötada vastu vastupanule või kaitsta oma võimu.
Revolutsioon
Periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega.
Sotsiaaldemokraatia
Ideoloogia, mis toetab ühiskondlikku võrdsust, demokraatiat ja majanduse reguleerimist, et tagada inimeste heaolu.
Sotsialism
Majandus- ja poliitiline süsteem, mis rõhutab ühiskondlikku omandit, majanduslikku võrdsust ja ressursside õiglast jaotamist.
Sovhoos
Riigi poolt juhitud põllumajanduslik ettevõte Nõukogude Liidus, kus töötajad olid riigi ametnikud ja teenisid palka, mitte ei omanud maad ega saaki. Sovhooside eesmärk oli toota toidukaupu ja muid põllumajandustooted suurel määral riigi vajaduste rahuldamiseks.
Sulaaeg
Stalini surmale 1953 a. järgnenud aeg, mil paljastati Stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude reziimi survet. Selle aja jooksul toimus repressioonide leevenemine, lõdvenenud tsensuur ja teatud isikliku vabaduse suurenemine
Terrorism
Vägivaldne tegevus, mille eesmärk on külvata hirmu, terroriseerida inimesi või muuta poliitilisi, usulisi või sotsiaalseid olusid.
Totalitaarne diktatuur
Poliitiline süsteem, kus üks isik või üks partei omab absoluutset võimu ja kontrollib kõiki eluvaldkondi, sealhulgas meediat, haridust, majandust ja kodanike elu. Sellistes süsteemides puuduvad vabad valimised ja kodanikuvabadused, valitsev režiim kasutab sageli vägivalda, hirmutamist ja propagandat oma positsiooni säilitamiseks. (Stalin, Hitler)
Trumani doktriin
1947 a. USA välispoliitiline algatus, mille eesmärk oli piirata kommunismi levikut pärast Teist maailmasõda. (majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, nagu Türgi ja Kreeka)
Tsensuur
Riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede (kogu meedia) üle; ükski väljaanne ei võinud trükki või esitlusele minna enne, kui vastavad ametnikud ehk tsensorid pole seda läbi vaadanud ja sobimatuid kohti kõrvaldanud.
Turumajandus
Majandussüsteem, kus kaupade ja teenuste hind ja tootmisotsused määratakse turu pakkumise ja nõudluse järgi. Selle süsteemi aluseks on eraomand, vabad turutehingud ja konkurents.
Vabariik
Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament.
Võidurelvastumine
Riikide kiire relvastuse kogumine ja arendamine, et üksteisele järele jõuda või üle olla, tavaliselt sõjalise üleoleku saavutamiseks.
ÜRO
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945.a moodustatud riikide ühendus, mille eesmärk on rahumeelse ja õiglase maailmakorralduse loomine ja rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Tartu rahu
- veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahuleping, millega lõpetati Eesti Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Baaside leping
Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt sõlmiti 28. septembril 1939. Lepingu kohaselt lubas Eesti Nõukogude Liidul rajada oma territooriumile sõjaväebaasid, mis andis Nõukogude Liidule õiguse paigutada oma sõjaväeüksused Eestisse. See samm tähendas Eesti suveräänsuse olulist piiramist ja oli eelkäijaks hilisemale Eesti okupeerimisele.
Küüditamine
inimeste sunniviisiline ümberasustamine, sageli massiliselt ja inimsusevastaste kuritegudena.
IME
- septembril 1987 „Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele“ ehk IME ettepanek. Selle kirjutise autorid olid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma. Pakuti välja majandusprogrammi idee, kuidas Eesti NSV saavutaks majandusliku iseseisvuse Nõukogude Liidu koosseisus.
Suveräänsusdeklaratsioon
- novembril 1988 ametlik dokument, millega riik kuulutab välja oma suveräänsuse, kinnitades oma kõrgeima võimu oma territooriumil ja kehtestades oma seaduste ülimuslikkuse.
Rahvasteliit
Pariisi rahukonverentsil asutati Rahvasteliit (1919) eesmärgiga säilitada rahu ja vältida tulevasi sõdu.
Suur Depressioon
Globaalne majanduskriis, mis algas 1929. aasta oktoobris New Yorgi börsikrahhiga ja kestis suurema osa 1930. aastatest. See oli 20. sajandi kõige laastavam majanduslangus, mis mõjutas peaaegu kõiki maailma riike, põhjustades massilist tööpuudust, pankade kokkuvarisemist ja üleilmset kaubanduse langust.
Fašism
Autoritaarne, äärmuslik ideoloogia, mis rõhutab tugevat riigivõimu, rahvuse ülemuslikkust, ühtekuuluvust ja sageli vägivalda poliitiliste vastaste vastu. Mussolini ja Hitler.
anšluss
Saksamaa liitumist Austriaga, mis toimus 1938. aasta märtsis. Adolf Hitler, Saksamaa diktaator, soovis taastada Saksamaa suuruse ja liideti Austriaga, mis oli olnud pärast Esimest maailmasõda sõltumatu riik.
Müncheni kokkulepe
- aasta septembris sõlmitud kokkulepe, mille tulemusena andsid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Hitlerile loa okupeerida Tšehhoslovakkia osa – Sudetenlandi, kus elas suur saksa keelt kõnelev elanikkond.
Molotovi-Ribbentropi pakt
MRP ehk Saksa-Nõukogude liidu mitteagressioonipakt, oli kokkulepe, mille sõlmisid 23. augustil 1939 Saksamaa ja Nõukogude Liit. Paktis lepiti kokku, et mõlemad riigid ei ründa üksteist ega toeta vastase rünnakut. Pakt sisaldas ka salajast lisaprotokolli, milles lepiti kokku Ida-Euroopa jagamises.
Atlandi harta
- augustil 1941 Suurbritannia peaministri Winston Churchilli ja Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelti vaheline kokkulepe, mis kehtestas sõja ajal liitlaste ühised eesmärgid ja visioonid maailmasõja lõpus.
Holokaust
Teise maailmasõja ajal toimunud süsteemne ja riiklikult korraldatud massimõrv, mille käigus Natsi-Saksamaa ja selle liitlased hävitasid kuue miljoni juudi elu, samuti teisi vähemusi ja vähemkõlblike rühmi, nagu tsigaanid, vaimselt ja füüsiliselt puudega inimesed, homoseksuaalid, poliitilised vastased ja muud grupid, keda natsionaalsotsialistlik režiim pidas “ebavajalikeks” või “madalamaks”.
Varssavi Lepingu Organisatsioon
VLO ehk Varssavi Pakt oli Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjaline liit, mis loodi 1955. aastal vastukaaluks NATO-le.
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
VMN oli Nõukogude Liidu juhitud majandusorganisatsioon, mis loodi 1949. aastal Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduskoostöö ja -integratsiooni edendamiseks.
Kosmosevõidukäik
(Space Race) oli Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahelise Külma sõja ajal tekkinud võidujooks, mille eesmärgiks oli saavutada teaduslikke ja tehnoloogilisi läbimurdeid kosmosetehnoloogias.
Sputnik 1
NSVL saatis esimesena maailmas tehisalatiidi, Sputnik 1 (1957), orbiidile, mis tähistas esimest sammu kosmoses ja tõi esile Nõukogude tehnoloogilise üleoleku.
Juri Gagarin
Juri Gagarin sai esimeseks inimeseks, kes viis läbi kosmoselend (12.04.1961), mida peeti Nõukogude Liidu tohutuks eduks kosmosevõidukäigus.
Apollo 11
Ameerika Ühendriigid saavutasid suure võidu, kui astronaut Neil Armstrong astus kuu pinnale esmakordselt inimkonna ajaloos 1969. aastal missioonil Apollo 11. See sündmus tõi Ameerika Ühendriigid kosmosevõidujooksu liidriks.
patsifism
maailmavaade, mis eitab igasugust sõda
reparatsioon
sõja võitnud riigile tekitatud kahju osaline või täielik hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt
agressor
sõjaalgataja ja vallutaja
aktsia
väärtpaber
börs
väärtpaberite hulgiturg
enamlane
bolševik, kommunist Venemaal
GULAG
aastatel 1930-1960 NSV Liidus eksisteerinud vanglate ja sunnitöölaagrite süsteem
interventsioon
välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse
järeleandmis-ehk lepituspoliitika
lääneriikide poliitika Nats-Saksamaa suhtes 1930.aastatel: Saksamaale tehti järeleandmisi, et Hitlerit rahustada ja ära hoida uue maailmasõja puhkemist
kapitulatsioon
allaandmine
koalitsioonivalitsus
erinevate poliitiliste jõudude poolt moodusttud valitsus
kodanlus
ühiskonna keskkiht: linnades elavad ametnikud, töösturid, ettevõtjad, haritlased
koonduslaager
sunnitöö-ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati
kulak
nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele
Landeswehr
Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriik
manifest
programmiline avalik teadaanne
mobilisatsioon
sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine
natsionaalsotsialism ehk natsism
Saksamaal 20. sajandi esimesel poolel tekkinud totalitaarne ideoloogia ja poliitiline liikumine, mida juhtis Adolf Hitler, mis taotles aaria rassiväidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku alluatmises grupila, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alaväärtuslike inimeste ja rahvaste hävitamises
proletariaat
töölisklass
Rahvasteliit
- aastal pärast Esimest maailmasõda loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli tagada maailmarahu ja edendada riikide koostööd. See loodi Versailles’ rahulepingu alusel ning oli ÜRO eelkäija.
rahvuslus ehk natsionalism
rahvusele keskenduv maailmavaade ja poliitiline vool
SS
natside partei sõjaväestatud organisatsioon
