Mõisted Flashcards

1
Q

Vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse

A

Suur vereringe

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse

A

Väike vereringe

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites

A

Arteriaalne veri

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides

A

Venoosne veri

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Veresooned, mis viivad verd südamest organitesse

A

Arter

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse

A

Veen

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Kõige peenemad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega

A

Kapillaar

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele

A

Vererõhk

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Südame osa, millesse kohuneb südamesse voolav veri

A

Koda

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu

A

Vatsake

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas

A

Südameklapid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Elundkond, mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike aintega ning kannab jääkained erituselunditesse

A

Vereringeelundkond

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Vedel sidekude, mis ringleb veresoontes

A

Veri

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Vererakk, mis transpordib hapnikku

A

Punane vererakk e erütrotsüüt

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Vererakk, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigustekitajate ja võõrkehadega

A

Valge vererakk e leukotsüüt

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Vererakk, mis osaleb vere hüübimisel

A

Vereliistak e trombotsüüt

17
Q

Erütrotsüütides sisaldav valk, mis seob ja transpordib hapnikku

A

Hemoglobiin

18
Q

Lümfisoontes voolav värvusetu vedelik, mis kohuneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse

A

Lümf

19
Q

Vere vedel osa, mis koosneb peamiselt valkudest

A

Vereplasma

20
Q

Vereosiste taherdumine vere jooksu korral fibriini kiududesse

A

Hüübimine

21
Q

Organismi kaitsesüsteem võõrvalkude ära tundmiseks ja hävitamiseks

A

Immuunsüsteem

22
Q

Organismi võime aktiivselt hävitada haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi aineid

A

Immuunsus

23
Q

Lümfisoonte koondumiskohtades paiknevad väiksed elundid, milles hävib osa organismi sattunud mikroobe

A

Lümfisõlm

24
Q

Lümfotsüütide toodetud eriline kaitsevalk organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemiseks

A

Antikeha

25
Q

Nõrgestatud või surmatud haigustekitajate või antikehade viimine organismi, et tekitada nende vastu immuunsus

A

Vaktsineerimine

26
Q

Mis on südameklappide ülesanne?

A

Südameklappide ülesanne on kindlustada vere ühesuunaline liikumine

27
Q

Miks südamelihas ei väsi, kuigi see kogu eluaja töötab?

A

Lõtvumine võimaldab südamelihastele puhkust. Sellise puhkepausi tõttu on süda võimeline pidevalt töötama terve elu

28
Q

Mis tagab vere ühesuunalise voolamise arterites ja veenides

A

Südameklapid

29
Q

Kuidas on seotud kapillaaride ehitus ja talitlus?

A

Läbi kapillaaride seinte toimub rakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit- ja jääkainete vahetus. Kapillaaride sein koosneb ühest rakukihist, sest õhuke sein hõlbustab ainete vahetust.

30
Q

Suure vereringi ülesanded

A

Suure vereringi ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääaineid ära viia

31
Q

Väikese vereringe ülesanne

A

Väiksese vereringe ülesanne on rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist

32
Q

Miks peavad arterite seinad olema paksemad kui veenidel? Miks pole arteritel vaja selliseid klappe, nagu on veenidel?

A

Arterite seinad on paksud, sest vere surve arterites on väga suur, aga veenides pole surve nii suur ning seepärast on veenides klapid, et veri ei voolaks tagasi

33
Q

Põhjenda, miks on vaja teada oma vererühma

A

Kui inimene kaotab suure hulga verd, võib talle üle kanda ainult tema vererühma verd.
Vale vererühma veri võib põhjustada punaste vererakkude kokkukleepumist, need ei saa ss enam hapnikku transportida ja inimene sureb

34
Q

Mis on doonarlus ja milleks kasutatakse doonoriverd?

A

Doonarlus on millegi andmine abivajajale. Doonoriverd kasutatakse et kedagi aidata, kas kellegil on vähe verd ja on juurde vaja v tuleb lihtsalr veri asendada

35
Q

Seleta, kuidas organism võitleb sissetunginud tõvestaja vastu

A

Valged vererakud hakkavad neid kahjutuks tegema. Õgirakid ründavad sissetungijaid ja lahundavad need. Siis kui kahjutuks teha ei saa hakakvad lümfotsüüdid valmistama erilisi antikehasi

36
Q

Miks me mõnda nakkushaigust ei põe teist korda, mõnda korduvalt

A

Inimesel tekib omandatud immuunsus. Ehk kui lümfotsüudid toodavad tôvestaia vastu antikehi iäävad need pärast haiguse läbipödemist verre. Kuid osade haiguste puhul tekib vaid lühiaegne immuunsus enk möndadesse
haigustesse voime haigestuda ja pôdeda mitu korda elu jooksul sest nende vastu ei teki antikehi mis jäävad eluks ajaks verre.