mirko krika

Question 1

(1) Selgitage alternatiivkulu (ehk loobumiskulu) mõistet.

Answer 1

Alternatiivkulu näitab ressursi parima alternatiivse kasutamise väärtust. Näiteks talupidamisega alustades tuleb tallu investeerida omaenese tööd ja kapitali. Olles täiskohaga farmer ei saa töötada enam kusagil mujal. Kui parimaks alternatiiviks on olla õpetaja koolis, siis saamata jääv õpetaja palk on talus töötamise alternatiivkulu. Talusse investeeritud kapitali alternatiivkulu on parimast alternatiivsest investeeringust saadav tulusus.

Question 2

(5) Tooge nõudluse hinnaelastsuse arvutamise valem.

Answer 2

e=%muutus nõutavas koguses / %muutus hinnas

Question 3

(6) Selgitage kuidas määratletakse mitteelastset [elastset] nõudlust. Mis juhtub kogutuluga kui mitteelastse [elastse] nõudluse puhul hinda langetada?

Answer 3

Kui nõudlus on mitteelastne siis nõudluse protsentuaalne väärtus on alla ühe. Koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus ehk tarbitav kogus ei suurene hinna madaldamisega

Question 4

(7) Tooge nõudluse sissetulekuelastsuse arvutamise valem.

Answer 4

e(sissetulek)= % muutus nõutavas koguses / % muutus tarbijate sissetulekus

Question 5

(9) Defineerige piirkasulikkus ja vähenev piirkasulikkus.

Answer 5

Piirkasulikkus on iga lisaühiku tarbimisest/tootmisest saadav kasulikkus.
Väheneva piirkasulikkuse korral hüvise koguse suurenedes saadakse lisaühikust järjest väiksemat rahulolu.

Question 6

(10) Selgitage mida kujutavad endast heuristikud ja raamistamise efekt.

Answer 6

Otsustamisel lähtutakse põhjalike analüüside asemel rusikareeglitest ehk heuristikutest, mis võivad teinekord viia halbade valikuteni. Ehk inimesel puudub kogu informatsioon ja ta lähtud enda teadmiste järgi mis tihti pole õiged.
Raamistamine - kuidas sa midagi sõnastad, mis emotsioone see inimesele toob (tihti tehakse mitte ratsionaalseid otsuseid kui asi on emotsionaalselt sõnastatud)

Question 7

(14) Selgitage heaoluökonoomika I teoreemi.

Answer 7

Kui tarbijad ja tootjad käituvad nagu tõelised konkurendid, kui on olemas turud ning majandusagentidel on täielik informatsioon, siis on nende turgude tasakaal Pareto efektiivne. NB! Efektiivsuseks on vajalik, et teoreemis toodud tingimused oleksid täidetud.

Question 8

(15) Selgitage heaoluökonoomika II teoreemi.

Answer 8

Iga Pareto efektiivse jaotuse võib saavutada:

(a) jaotades sobivalt algsed ressursid ümber kasutades kindlasummalisi makse (lump-sum taxes) ja kindlasummalisi ülekandeid (lump-sum transfers);
(b) seejärel lastes konkurentsiturgudel vabalt toimida.

Question 9

(16) Selgitage muutuvkulude ja püsikulude erinevust.

Answer 9

Muutuvkulusid saab kohendada suhteliselt kiiresti kui olud turul muutuvad ja neid ei teki kui tootmist ei ole.
Muutuvkuluks on näiteks kütus masinatele.

Püsikulusid ehk fikseeritud kulusid ei saa kiiresti muuta ning neid tuleb teha ka juhul kui tootmist ei eksisteeri. Püsikuluks on näiteks farmi maa.

Question 10

(17) Selgitage arvestuslike ja majanduslike kulude erinevust.

Answer 10

Arvestuslikud kulud on rahalised väljaminekud (näiteks palgakulud, seadmete ja materjalide ostmise kulud) ning kapitalivaru vähenemine (ehitiste ja masinate amortisatsioon)
Majanduslikud kulud on tootmise kogukulud, mis sisaldavad nii arvestuslikke kulusid kui alternatiivkulusid.

Question 11

(18) Selgitage mille poolest erineb lühiperiood pikast perioodist.

Answer 11

Lühiperiood: periood, mille jooksul on vähemalt üks sisend fikseeritud.
Pikk periood: periood, mille jooksul saab kõigi sisendite hulka muuta.

Question 12

(22) Tooge välja eeltingimused mis on vajalikud selleks, et firma oleks turul hinnavõtja.

Answer 12

HINNAVÕTJA- firma, kes on sunnitud täielikul konkurentsi turul tunnistama mistahes hinda.
Tingimused:
palju tootjaid/tarbijaid
turuosalistel peab olema täielik informatsioon
pole takistusi turule sisenemiseks
toodang on ühetaoline

Question 13

(24) Tooge välja monopoolse turu kolm põhiiseärasust.

Answer 13

• Monopoli puhul on turul üks müüja;
• Monopsoni puhul on turul üks ostja;
• Monopoolse konkurentsi puhul on müüjaid palju kuid tooted on üksteisest erinevad;

Question 14

(26) Selgitage hinnadiskriminatsiooni mõistet ning selle mõju efektiivsusele ja tarbija hinnavarule.

Answer 14

Hinnadiskriminatsioon tähendab, et firma müüb erinevatele ostjatele erineva hinnaga sõltuvalt ostja maksevalmidusest.

Õigluse aspektist on hinnadiskriminatsioon huvitav: Ühelt poolt lubab see monopolil krahmata endale tarbija hinnavaru, teiselt poolt teatud juhtudel (kahjumi ohu korral) võib monopolilt ühtse hinna nõudmine lõppeda sellega, et monopol lõpetab üldse pakkumise või tõrjutakse kõrvale vaesemad (hinnatundlikumad) indiviidid.

(Nt bussipiletid on vastavalt vanusele erinevad)
Kui hindu muudetakse lähtuvalt tarbija ostuvõimalusest ning arvestades enda situatsiooniga turul, võib olla võimalik suurendada toodangut ja saada rohkem rahulolevaid kliente. Hinnadiskriminatsioon võib sellisel juhul omada olulist positiivset mõju võrreldes olukorraga, kus kõigile oleks säilinud ühetaoline hind.

Question 15

(27) Selgitage loomuliku monopoli ja mastaabisäästu mõistet. Millistes olukordades tekib loomulik monopol?

Answer 15

Loomulik monopol tekib kui tootmismahu kasvades väga pikalt kogetakse mastaabisäästu. Tegu on juhtumiga kui turule mahub ainult üks firma.

Mastaabisäästu korral keskmine kulu (AC) langeb koguse suurendamisel väga pikalt. Säärane olukord tekib kui tootmises on suhteliselt suured püsikulud ning suhteliselt madalad muutuvkulud. Loomulikud monopolid on paljud taristuobjektid: teed, sillad, vee- ja kanalisatsioonitrassid jms.

Question 16

(28) Võrrelge monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli pakkujate hulga ja sisenemisbarjääride osas.

Answer 16

Monopoli puhul on

• palju pakkujaid/ettevõtjaid
• uusi tulijaid ei takistata/lihtne siseneda

Oligopoli puhul on

• vähe pakkujaid/ettevõtjaid
• uutele tulijatele tehakse takistusi/raske siseneda

Question 17

(29) Selgitage oligopoolse turuga seotud mõisteid: kollusioon, kartell, hinnaliider.

Answer 17

Firmade kokkulepet hindade, tootmismahtude, turgude või klientide osas nimetatakse kollusiooniks. Kokkulepped võivad olla formaalsed või vaikivad. Esimesel juhul on tegu kartelliga, teisel juhul nn vaikiva kollusiooniga. Viimase näiteks on hinnaliider: teised firmad järgivad ühe müüja hinnapoliitikat

Question 18

(30) Andke täpne töötuse määratlus.

Answer 18

Olukord, kus on inimesi, kes otsivad tööd, aga ei leia (tööpuudus)

Question 19

(31) Tooge töötuse määra ja tööhõive määra arvutamise valemid.

Answer 19

Töötuse määr- Töötute arv / Tööjõus osalejate arv

Tööhõive määr- Tööga hõivatute määr / Tööealise rahvastiku suurus

Question 20

(32) Selgitage friktsionaalset, tsüklilist ja struktuurset töötust.

Answer 20

Friktsionaalne töötus ehk otsingutöötus tekib sest inimesed liiguvad tööjõu turul: noored sisenevad tööjõuturule, inimesed otsivad endale sobivamat tööd.

Tsükliline töötus: töötus, mille põhjuseks on langus toodete kogunõudluses.

Struktuurne töötus: inimeste oskused, kogemused, haridus või paiknemine ei vasta tööandjate vajadustele. Oluline põhjustaja on majandusstruktuuri muutused (nt järjest vähem töökohti primaarsektoris ja sekundaarsektoris ehk tööstussektoris ning rohkem tertsiaalsektoris ehk teenindussektoris)

Question 21

(33) Andke täpne sisemajanduse kogutoodangu (SKT) määratlus.

Answer 21

SKT ehk sisemajanduse kogutoodang on mingi ajavahemiku jooksul kindlal territooriumil valmistatud lõpptoodete turuväärtus; üks kogutoodangu näitajatest.

Question 22

(34) Selgitage näite varal kuidas toimub SKT arvestamine tootmise ehk lisandväärtust meetodil.

Answer 22

Selle meetodi puhul liidetakse kõigis majandussektorites loodud lisandväärtus… Lisandväärtus: müüdud toodete väärtus, millest on lahutatud toodete valmistamiseks kasutatud vahetoodete väärtus. Näide: Pagarikoda ostab jahu 60 senti ja müüb sellest tehtud saia 1 euro eest.
Lisandväärtus ühiskonnas: 0,6+(1-0,6)=1 euro (Müügist saadav tulu kokku 1,6 eurot).

Question 23

(35) Selgitage SKT arvutamist sissetulekute meetodil.

Answer 23

Sissetulekute meetod:
* Leitakse rahvatulu: kõigi Eesti inimeste ja organisatsioonide
tootmisega seotud sissetulekud (palgad, rendid, intressid, kasumid);
* Rahvatulust lahutatakse Eesti residentide mujal teenitud tulud ja rahvatulule liidetakse välismaalaste Eestis teenitud tulud;
* Saadud näitajale liidetakse amortisatsioon ehk kulum.

Question 24

(36) Nimetage komponendid millest koosneb kulutuste meetodil leitud SKT.

Answer 24

Kulutuste ehk tarbimise meetodil liidetakse kõik kaupade ja teenuste ostmiseks tehtud kulutused
lähtudes nende turuväärtusest:

• SKT = kodumajapidamiste kulutused + ärisektori kulutused + valitsuse kulutused + puhas
  välissektori kulutused
• SKT = tarbimiskulutused (C) + investeerimiskulutused (I) + valitsuse kulutused (G) + netoeksport
  (NX).

Question 25

(37) Tooge kolm põhjust miks SKT elaniku kohta ei ole väga sobiv riigi heaolu näitaja.

Answer 25

Kas SKP kiire kasvu taga on üks ülirikas ja miljon vaest või miljon keskklassi esindajat ja üks vaene, seda SKPst välja ei loe.

SKT ei arvesta kodumajanduse mahtu.

SKT on majandusliku aktiivsuse näitaja, mistõttu suurem SKT ei tähenda alati suuremat heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu.

Question 26

(38) Selgitage reaalse SKT ja nominaalse SKT erinevust.

Answer 26

Nominaalne SKT- SKT jooksvates hindades.

Reaalne SKT- tegelik toodetud kaupade ja teenuste väärtus, hindade muutuse mõju kõrvaldatud.

Question 27

(39) Selgitage mille poolest erineb rahvuslik kogutoodang sisemajanduse kogutoodangust.

Answer 27

Rahvuslik kogutoodang mõõdab riigi firmade ja elanike toodangut ükskõik millises maailmanurgas see valmistatud on (RKT on rahvusliku kuuluvuse põhine). Sisemajanduse kogutoodang aga näitab vaid selle riigi territooriumil valmistatud toodangut.
Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal.