Kt 2

Question 1

Mis on vakusepeod?

Answer 1

Isanda ja talupoegade suur ühine pidusööming

Question 2

Millised linnad tekkisid Liivimaale? Mis oli nende linnade loomise aluseks?

Answer 2

Tallinn, Tartu, Haapsalu, Vana-Pärnu, Viljandi, Rakvere, Narva, Riia

Loomise aluseks oli linnaõigus.

Question 3

Millised olid Jüriöö ülestõusu tagajärjed?

Answer 3

Taani müüs oma Põhja-Eesti valdused ordule
Umbusk saklaste ja eestlaste vahel süvenes
Eestlaste eliit oli rannikualadel hävitatud

Question 4

Kuidas muutus eestlaste õiguslik seisund pärast Muistset vabadusvõitlust?

Answer 4

Eestlaste õiguslik seisund halvenes drastiliselt.

Question 5

Millised olid põhilised maksud, mida talupojad pidid tasuma?

Answer 5

Talupojad pidid maksma kümnist (sh kirikukümnis), lisandusid andamid ja teotööd

Question 6

Kirjelda Jüriöö ülestõusu toimumist.

Answer 6

Taani kuningal rahalised raskused, otsustab müüa Põhja-Eesti maha
Vasallid olid vastu, arvasid, et see karmistab nende olukorda
Poliitilist pinget ära kasutades tahtsid eestlased oma olukorda parandada
Alguses läks hästi
Sakslased küsivad ordult abi
Neli Eesti kuningat kutsutakse Paidesse aru andma
Nad tapetakse
Orduväed lõid mässulite väed puruks

Question 7

Kes olid Vana-Liivimaal maaisandad?

Answer 7

Ordumeister ja piiskopid

Question 8

Miks on Mõõgavendade ordu loos oluline Saule lahing? Mida tõi see kaasa?

Answer 8

Nad said leedulastelt hävitavalt lüüa ning nad liitusid Saksa orduga- tekkis Saksa ordu Liivimaa haru

Question 9

Millist argumenti kasutasid piiskopid, et näidata nende ülemvõimu ordu osas?

Answer 9

Nad kasutasid argumenti, et kuna MVO allus piiskopile, siis peaks ordu ka.

Question 10

Millist rolli mängisid Liivimaal rüütelkonnad? Kes sinna kuulusid?

Answer 10

Kaitsesid vasallide huve, osalesid maapäevadel, sinna kuulusid vasallid

Question 11

Millised seisused olid Vana-Liivimaal?

Answer 11

Vaimulikud
Ordu
Vasallkonnad
Linnad

Question 12

Millised sotsiaalsed klassid olid talupoegade vahel? Kirjelda neid klasse!

Answer 12

Adratalupojad
Vabatalupojad
Maavabad
Üksjalad
Vabadikud, saunikud
Sulased, teenijad
Orjad

Question 13

Mis on kodukariõigus? Kuidas seda rakendati?

Answer 13

Mõisniku õigus talupojale kohut määrata, rahatrahv või vits

Question 14

Millised olid mõisnike ja talupoegade omavahelised suhted?

Answer 14

Pigem halb, oli erandeid

Question 15

Kuidas oli võimalik talupoegadel pärisorjusest pääseda?

Answer 15

Põgenesid linna, kui nad olid aasta aega seal, olid nad vabad

Question 16

Kuidas valitseti linnasid? Kes said osaleda linna valitsemisel?

Answer 16

Linna valitses raad, meessoost ja pidid kinnisvara omama

Question 17

Millistesse organisatsioonidesse koondusid keskajal kaupmehed? Too näiteid!

Answer 17

Gildid ja vennaskonnad, nt suurgild ja mustpeade vennaskond.

Question 18

Kuidas oli keskajal käsitöölisena saada meistriks? Miks võis see olla keeruline?

Answer 18

Sul oli vaja meistrit, kes sind väljaõpetaks, väljaõpe kestis kaua ja sul oli vaja palju raha+ pidid korraldama teistele meistritele joodusid.

Question 19

Millised olid peamised imporditavad kaubad Liivimaal keskajal?

Answer 19

Imporditi kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle.

Question 20

Mis oli Hansa liit? Millised Eesti linnad sinna kuulusid?

Answer 20

Oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu ja Tallinn.

Question 21

Kuidas arenes välja kiriklik struktuur keskaegsel Liivimaal?

Answer 21

Toomkapiitli moodustasid toomhärrad, kes siis osalesid piiskopkonna valitsemisel (piiskopi kõrval iseseisev üksus oma vara ja kaasaga).
Piiskopkonnad jagunesid kirkiukihelkondadeks, mida teenisid kogudusepreestrid.
Kloostrikogukondades olid kas mungad (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased) või nunnad.

Question 22

Kes olid vasallid? Kust nad said oma sissetuleku?

Answer 22

Rüütlid ja sõjamehed, Sissetulek: käisid sõjas maaisandate eest

Question 23

Kirjelda Vana-Liivimaa sisepoliitilist olukorda ordu ja piiskoppide vahel.

Answer 23

Ordu ja piiskopid olid pidevas võimuvõitluses. Tänu sellele oli Liivimaal poliitiline ebastabiilsus.

Question 24

Millist argumenti kasutas ordu, et näidata nende sõltumatust Liivimaa piiskoppidest?

Answer 24

Neil oli sõjaline võim, kuna ordu kaitses linnasid välisohu eest.

Question 25

Mis asjad olid maapäevad? Mis oli nende eesmärk ja kas seda suudeti täita?

Answer 25

Maapäevad olid Liivimaa maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised.

Eesmärk oli arutada tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendada omavahelisi tülisid.
Eesmärki ei suudetud täita, kuna otsuste jõustumiseks oli tarvis kõigi poolte nõusolekut, mida tihti ei suudetud saavutada.

Question 26

Milline oli rahvusvaheline olukord 14. ja 15. sajandil? Kes olid põhilised konkurendid?

Answer 26

Poola-Leedu kerkis võimsaimaks poliitiliseks jõuks Ida-Euroopas.

Idas tugevnes ka Moskva suurvürstiriik (ründab Lõuna-Eestit ning rajab Ivangorodi).

Saksa ordu positsioon hakkas langema (saab Poola-Leedu vägedelt Tannenbergi lahingus lüüa, mis nõrgestas nende positsiooni).

Question 27

Kuidas muutus rahvaarv pärast Muistse vabadusvõitluse ja Liivi sõja vahel? Millised sündmused mõjusid sellele negatiivselt?

Answer 27

Rahvaarv kasvas kahekordselt, kuid katk ja näljahädad mõjusid sellele negatiivselt.

Question 28

Mida tähendab teokohustus ja loonusandam?

Answer 28

teokohustus - algselt perioodiline talgutesarnane töö, kuid keskaja lõpul hakkas teopäevade hulk suurenema (näiteks 9 teopäeva nädalas). 16. sajandil muutus see korraliseks nädalateoks

loonusandam - osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust

Question 29

Mida tähendab sunnismaisus? Kuna kujunes see välja (poolsajandi täpsusega)?

Answer 29

Talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad mõisniku maa külge. Kujunes see välja 15. sajandi teises pooles, kui mõisnikute silmis talupoegade väärtus kasvas.

Question 30

Kuidas muutus keskaegne põllumajandus võrreldes muinasajaga?

Answer 30

Suuri muutusi ei toimunud, kuid tehniline uuendus olid mehaanilised veskid (enamasti vesiveskid).
Suurenes viljakasvatuse osatähtsus ning tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid.

Question 31

Mida tähendab keskaegses kontekstis “sakslane” ja “mitte-sakslane”?

Answer 31

mõisnik või mõne muu parema seisusega inimene, kes oskas saksa keelt

eestlane- eestlasest talupoeg

Question 32

Millistesse organisatsioonidesse koondusid keskajal käsitöölised? Mis oli skraa?

Answer 32

Käsitöölised koondusid tsunftidesse ning skraa oli käsitööliste põhikiri, mis määras tingimused meistriks saamisel.

Question 33

Millised olid peamised eksporditavad kaubad Liivimaal keskajal?

Answer 33

nahk, vaha, mesi, teravili, linas, kanep, puit

Question 34

Kirjelda Ivan IV isikut. Miks on ta hüüdnimeks Julm? Mida suutis ta Venemaa jaoks ära teha?

Answer 34

Tal olid suured vihaprobleemid (näiteks surmas ta oma ainsa poja vihahoos), kuid Vene vürstiriik ei saanud ilma temata hakkama.

Ta viis läbi uuendusi kesk- ja kohalikus valitsemiskorralduses ning kohtupidamises ning lõi uue sõjaväereformi.

Question 35

Millised olid Liivi sõja tagajärjed?

Answer 35

Eesti rahvaarv langes alla 150 000
Venemaa pidid kõik Liivimaa vallutatud linnused andma Poolale
1645. aastaks sai Rootsi kõik Eesti alad

Question 36

Millised muutused toimusid Liivi sõjas Jam Zapolski, Altmargi ja Brömsebro vaherahudega?

Answer 36

Jam Zapolski (Poola ja Venemaa vahel) - kõik venelaste poolt vallutatud Liivimaa linnused läksid Poolale
Altmark (Rootsi ja Poola vahel) - Rootsi sai kogu Eesti mandriala
Brömsebro (Rootsi ja Taani vahel) - Rootsi sai Saaremaa

Question 37

Millised oli Liivi sõja põhjused ja mis oli sõja ajendiks?

Answer 37

põhjused - Ivan Julm soovis saada paremaid kaubandussadamaid e. ligipääsu Läänemerele, vene kaupmehed ei saanud kaupa müüa ilma sakslaste vahenduseta, väidetav vene õigeusukirikute tagakiusamine

ajend - Tartu maks (kuna Jaroslav Tark oli Tartut maininud, siis väitsid venelased, et nad peaksid saama mingi ajaperioodi peale maksu)

Question 38

Kes olid Liivi sõja osapooled? Kas nad suutsid sõja käigus saavutada oma eesmärgid?

Answer 38

Osapooled - Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani

Rootsi suutis saavutada oma eesmärgi, kuna lõpuks sai ta kogu Eesti alad endale. Ülejäänud osapooled ei suutnud saavutada oma eesmärke.