Kordamisküsimused - lühikesed Flashcards
Kirjandusarengute ühiskondlik taust. Sovetiseerimine. Sotsialistlik realism
NL okupatsioon põgenemised küüditamised 1944-1953 stalinistlik periood raudne eesriie eesti kirjanduse sovetiseerimine - repressioonid, sisepagulus sotsialistlik realism - nõuded juhtivad žanrid poeem ja draama
60ndate kirjandusmuutused. Üleminek sulaperioodile
Sula-aeg 1953-1964/68 uuesti avaldamisvõimalused tsensuur kehtis sotsrealismi revideerimine kirjandusperioodika, ilukirjandus, tõlketeosed suhted välismaailmaga
Luuleuuendus 60ndatel.
Tradistsiooni taastamine, luule avardumine
Kross, Kaalep, Niit
taust - sotsiaalse optimismi tõus, maailma avanemine, kosmoseretoorika
Vabavärsipoleemika, selle poliitiline taust
Kassetipõlvkond
noored debüteerivad luuletajad 1962-68
Jaan Kross, “Söerikastaja” - suurejooneline barokne vabavärss, kujundiloogiga, intellektuaalne luule
Artur Alliksaar - mõjutaja, “Aeg”
P.-E. Rummo “Me hoiame nõnda ühte”, kogu “Oo, et sädemeid kiljuks mu hing” tähtautoreid, tabas midagi sügavalt rahva hingest
Viivi Luik - imelaps, algul tundlik loodusluule ja minimalism, siis linnaluule, siis suured metafoorid
Jaan Kaplinski - vabavärss, loitsulisus, religioossus, müstika, hiljem minimalism
Andres Ehin - mängulisus, koomilisus
Põlvkonna tähtsus: traditsiooni taastamine, luule moderniseerumine, suurem vabadus nii vormis kui ka sisus
Teisi autoreid: Runnel, Tungal, Vetemaa, Traat, Baturin
60ndate aastate ühsikondlik olukord ja kolm kultuurihoiakut
sotsrealismi kaanoni vabam tõlgendamine
elavnenud kontaktis läänega
kolm kultuurihoiakut: 1. nõukogulik 2. rahvus-konservatiivne 3. orienteeritud lääne avangardile
Sotsialistlik ja sotsiaalne realism
50ndate keskpaigast sotsrealismi avaram tõlgendamine, tagasipöördumine realistliku traditsiooni juurde
sotsiaalseid probleeme käsitlev realistlik proosa
Noore põlvkonna autorid proosas, modernismi ilmingud, eksistentsialismivaidlus
Valton, Traat, Vetemaa, Kallas, Unt.
Enamasti teosed realistlikud, aga ka modernistlikke katsetusi
Enn Vetemaa lühiromaanide tsükkel, konformism, hea-kurja suhe
Arvo Valton: novellid, kujutavad tavainimesi ja probleeme, absurd ja grotesk, ida ja soome-ugri mõjud, “Mustamäe armastus”
Eksistentsialismivaidlus - võõrandumine
Väliseesti kirjandus
Rootsi
Tulimuld ja Mana
Suhted Eestiga - külaskäigud, kirjavahetus
Põlvkonnad: 1. eestis juba tunnustatud kirjanikud 2. arbujate põlvkonna prosaistid 3. noorema põlvkonna prosaistud, debüteerisid paguluses 4. väikelapsena Eestist lahkunud v välismaal sündidnud.
Kirjandusprotsess: kirjanduse kese sula-ajani paguluses, 70ndatel Eestisse. Väliseesti noorema põlvkonna ja kassetipõlvkonna sarnasus - suhtlemine ja modernism
Väliseesti proosa
- teema: rahvusteraapilise funktsiooniga.
- teema: nostalgiaromaan, mälestustel põhinevad teosed.
Lisaks kaugem Eesti ajalugu, Euroopa ajalugu ja psühholoogilised romaanid.
Proosauuendus väliseesti kirjanduses: lääne modernismi mõju. Helga Nõu, põlvkonnaprobleemid, “Tiiger, tiiger”
Draama- ja teatriuuendus
Murrang 60/70ndatel, hüpe modernismi poole.
Metafooriteater
Vanemuise teater
Murrang 1969, Suits, Kitzberg jt, Rummo “Tuhkatriinumäng”.
Teatrikunsti iseseisvuse ideaal
Uuenev draama 60/70ndatel, autorid
Ühisjooned: tegevus kujutluslikus maailmas. Samas toimus ka tagasipöördumine realistlikuma traditsiooni poole.
Mati Unt “Phateon, Päikese poeg”
Jaan Kaplinski “Neljakuningapäev”
Enn Vetemaa “Taaniel”, “Õhtusöök viiele” jne.
Rein Saluri - mälukirjanduse rajajaid, “Külalised”, “Minek”.
Vaino Vahing - autentsusiha, mäng. Näidendeid: “Pulmad”, “Mees, kes ei mahu kivile”, “Suvekool”
Draama 80ndatel
Uued suundumused: luuleteater; folkloor
Kultuurilooline draama
Vaino Vahing ja Madis Kõiv “Fahelmann”
Unt “Vaimude tund Jannseni tänaval”
Lähiajalugu teatrilaval: Mikiveri triloogia: “Pilvede värvid”, “Vaikuse vallamaja”, “Minek”
Karusoo dokumentaalteater: “Olen 13-aastane”, “Meie elulood”, “Kui ruumid on täis”.
Kirjandus 70ndatel
Seisak (stagnatsioon) mitteformaalse avalikkuse teke tsensuuri tugevnemine ja venestuspoliitika rahvuslik ohutaju tugevneb rahvus-konservatiivne mõtteviis
Jätkavad Vetemaa, Valton, Unt, Saluri, Vahing. Lisaks ajalooline proosa, dokumentaalne proosa ja olmekirjandus. Mati Unt.“Sügisball”
1970ndate proosa, modernism ja realism
60ndate põlvkond. Olulised nimed: Kross, Mutt (uus põlvkond), Unt, Valton, Vahing.
Teet Kallas - fantaasiakirjandus
Mari Saat - psühholoogiline proosa
Modernism ja realism: Jungi ja Freudi ideed.
Ajalooline proosa 70ndatel
Varasemad lained: 1880. 1930ndad
70ndate laine: aine peamiselt eesti ajaloost, kollektiivne mälu, rahvuslik identiteet, eestluse problemaatika, käsitlus pigem realistlik, suund modernismi suunas
Kross - ajaloolise tõe taotleja, tegelastesks ajaloolised isikud. “Pöördtoolitund”
Mats Traat - kollektiivse mälu teema, ajalooline tõepärasus.
Dokumentaalkirjandus
Lennart Meri “Hõbevalge”
soomeugrilus - huvi soome-ugri rahvaste vastu
Olmekirjandus - realistliku kaasaja elu kujutamine
Luule 70ndatel
Luuleinflatsioon. Stabiilsus, arbujaliku traditsiooni jätkamine. Meisterlik vorm.
“Närvitrükk”: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, Jüri Üdi.
Luule argistumine. Ansambel Ruja!
Jüri Üdi/Juhan Viiding
80ndad Eesti kirjanduses
NL viimane kümnend, lõdvenemine
Luuleklubid üle Eesti, Kirjanike Liidu töö.
Kareva, Keskküla, Priimägi, Raud.
Fosforiidisõda. Runneli kõne. 1987 Muinsuskaitse päevad ja eesti rahvuslipp.
Luules arbujalik kaanon, postsümbolism. Uuema rahvaluule poeetika. Nn ärkamisaegsus.
Olulisemad nimed: Runnel, V. Luik (“Seitsmes Rahukevad”), Mihkel Mutt (huumor, iroonia, grotesk)
Matti Moguci fenomen
Priidu Beier ja tahtlik halb värss
Moguci ja Beieri luule - paroodilised, ideoloogiliselt väljakutsuvad luuletused. Esindas luule undergroundi 80ndatel.
Punkluule roll 80ndate kirjanduses ja laulva revolutsiooni ajal
Alternatiivkultuur, punkarid ja punkluule, kuldaeg 86-89.
Tõnu Tubetsky, Merca, Villu Tamme, Vennaskond, J.M.K.E.
Punkluulejatatest “laulva revolutsiooni” võtmefiguurid.
Rahvakoosolekutel isamaalised kõned, laulud, punkluuletajate looming
Punkluule tõi eesti luulesse: kõnekeelsuse, madalad kategooriad, jõulisuse, intensiivsuse, ühiskondliku protesti
1990ndate kirjandusmurrang
Ühiskondlikud muutused
Kirjandus ja kultuur tagaplaanile
tehnoloogilised muutused
esteetilise kaanoni muutused
90ndate luulemurrang ja etnofuturism
Etnofuturism - ühendab arhailise ja modernse, kesksel kohal keel
soome-ugri
Hirohall ja Eesti Kostabi-Selts
Luulemurrang - luulekeele muutus, piiride kaotamine kirjanduse ja elu vahel, kirjanduse mõiste laienemine, iroonia, marginaliseerumine
Proosamuutused 90ndatel
demokraatia ja kirjanduse takistamatu areng
tekstid lugejasõbralikumaks
Proosauuendus: Undusk “Kuum”, Unt “Öös on asju”, Sauter “Indigo”.
(Emil Tode “Piiririik”. Kivirähk “Ivan orava mälestused”).
Ajalooteema 90ndate kirjanduses
Viivi Luik “Ajaloo ilu”
Jaan Kross “Paigallend”
Ene Mihkelson “Ahasveeruse uni” ja “Katkuhaud”. Mälukirjandus ja elulood.
