Koed (närvikude ja lihaskude)

Question 1

Missuguste struktuuride arvelt toimub luude kasv pikkusesse?

1.luuümbris
2.liigeseekõhr
3.epifüüsikõhr
4.punane luuüdi

Answer 1

epifüüskõhr

Question 2

Kuidas nimetatakse gliiarakke, mis toimivad vere-aju barjäärina ning kontrollivad ainevahetussaaduste liikumist neuronitesse ja neist välja?

1.Hortega rakud
2.Astrotsüüdid
3.Oligodendrotsüüdid
4.Ependüümirakud

Answer 2

astrotsüüdid

Question 3

Missuguses rakus paiknevad atsetüülkoliini sisaldavad mediaatoriga täidetud põiekesed?

1.postsünaptilist membraani omavas lihasrakus
2.postsünaptilist membraani omavas närvirakus
3.presünaptilist membraani omavas lihasrakus
4.presünaptilist membraani omavas närvirakus

Answer 3

presünaptilist membraani omavas närvirakus

Question 4

Luukoe rakuvaheaines sisaldub….

1.kompaktne luu, spongioosne luu
2.periost, endost ja küpsed osteotsüüdid
3.kollageensed kiud, hüdroksüapatiidi kristallid
4.elastsed kiud ja kaltsiidikristallid

Answer 4

kollageensed kiud, hüdroksüpatiidi kristallid

Question 5

Millised alltoodud väidetest erutuse leviku kohta närvikoes on tõesed?

1.Aktsioonipotentsiaali korral muutuvad rakumembraani sise- ja välispinna laengud puhkepotentsiaali omadega võrreldes vastupidiste märkidega laenguteks.

2.Postsünapsimembraani potentsiaal muutub pärast seda, kui aktsioonipotentsiaali toimel presünapsi põiekestest sünapsipilusse vabanenud transmitterid on ühinenud postsünapsimembraani retseptoritega ja avanud selle ioonkanalid.

3.Puhkepotentsiaali korral on närviraku plasmamembraani sisepinnal positiivne ja välispinnal negatiivne elektrilaeng.

4.Sünaps on erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele närvirakule või efektoorsele rakule.

5.Neuromuskulaarne sünaps on motoorne närvilõpe vöötlihases.

Answer 5

1. 2. 4. 5.

Question 6

Sünapsis impulsi levik on ühesuunaline, sest….

1.ülekandeaine vabaneb presünaptilisest membraanist ja retseptorid on postsünaptilisel membraanil
2.mediaatori põiekesed asuvad postsünaptiliselt
3.ülekandeaine vabaneb postsünaptilisest membraanist ja retseptorid asuvad presünaptilisel membraanil
4.noradrenaliin vabaneb koliinergilises sünapsis

Answer 6

1.

Question 7

Lihase pikkuse muutumine tema kontraktsioonil toimub….

1.troponiinimolekuli ühinemisel Ca-iooniga

2.tropomüosiinimolekuli nihkumisel müosiinipea kinnituskohtadelt

3.aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisel teineteise suhtes

4.aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisel sarkomeeri pikenemisel

Answer 7

aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisel teineteise suhtes

Question 8

Missugused lihaskiud moodustavad põhimassi seljalihastes?

1.kiired oksüdatiivsed glükolüütilised skeletilihaskiud
2.aeglased oksüdatiivsed skeletilihaskiud
3.kiired glükolüütilised vöötlihaskiud
4.spontaalaktiivsuseta silelihaskiud

Answer 8

aeglased oksüdatiivsed skeletilihaskiud

Question 9

Millisest lootelehest on välja arenenud järgmised koed?
a) Hingamiselundkonna epiteel
b) Lihased peale kolju lihaste
c) Sidekude
d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed
e) Närvikude
Endoterm, Mesoderm, Ektoderm

Answer 9

a) Hingamiselundkonna epiteel-endoderm
b) Lihased peale kolju lihaste-mesoderm
c) Sidekude-mesoderm
d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed -ektoderm
e) Närvikude-ektoderm

Question 10

Mille moodustab motoorne närvirakk koos selle poolt varustatavate lihaskiududega?

1.Motoorse üksuse
2.Golgi kõõluseorgani
3.Lihasekäävi
4.Sünapsi

Answer 10

motoorse üksuse

Question 11

Missugused struktuurid moodustavad motoorse üksuse?

1.Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

2.Seljaaju tagasarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

3.Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate sidekoe kiududega

4.Seljaaju külgsarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

Answer 11

Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

Question 12

Närvikius impulsi levik lihaseni toimub….

1.kiirusega 10-20 m/s mööda aferentset närvikiudu
2.kiirusega 100-120 m/s mööda müeliinkesta
3.kiirusega 10-20 m/s saltatoorselt närviraku keha suunas saltatoorselt
4.kiirusega 100-120 m/s mööda eferentset närvikiudu saltatoorselt

Answer 12

kiirusega 100-120 m/s mööda eferentset närvikiudu saltatoorselt

Question 13

Millised alltoodud väidetest on tõesed?

1.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei ole paljunemisvõimelised.

2.Skeletilihaste kontraktsiooni vallandab motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse sünapsini.

3.Erinevalt sidekudedest, kus kiud on sidekoerakkude rakuvälised produktid, on vöötlihaskoes kiud ise vöötlihasrakud.

4.Lihast ümbritsevat ja sellele kuju andvat sidekoelist kesta nimetatakse endomüüsiumiks.

5.Südamelihase kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid.

Answer 13

1. 2. 3. 5.

Question 14

Millist tüüpi vöötlihaskiud tõmbuvad kiiresti kokku, genereerivad järsu lihaspinge tõusu ning väsivad ruttu?

1. Aeglased oksüdatiivsed vöötlihaskiud

2.kiired oksüdatiivsed glükolüütilised vöötlihaskiud

3.kiired glükolüütilised vöötlihaskiud

Answer 14

kiired glükolüütilised vöötlihaskiud

Question 15

Tsütoplasmat lihasrakus nimetatakse…

1.Karüoplasma

2.mükoplasma

3.sarkoplasma

4.vereplasma

Answer 15

sarkoplasma

Question 16

Närvikiud…

1.koosneb dendriidist, aksonist, müeliin- ja Schwanni tupest

2.koosneb aksonitest, juhib impulsse peaajju

3.koosneb dendriitidest, juhib impulsse seljaajju

4.koosneb aksonist, müeliin- ja Schwanni tupest

Answer 16

koosneb aksonist, müeliin- ja Schwanni tupest

Question 17

Kas alltoodud lause on tõene või väär?
“Silelihase kontraktsiooni kutsuvad esile kas autonoomsest närvisüsteemist pärit närvikiudude kaudu saabuvad impulsid (silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ning karvapüstitajalihas) või siis tekivad lihaskontraktsiooni põhjustavad aktsioonipotentsiaalid lihases eneses olevates rütmurrakkudes (siseelundid, mao- ja soolesein, sapiteede, kusepõie ja emaka seinad).”

Answer 17

tõene

Question 18

Milliseid lihaseid, elundeid või elundite seina kihte moodustab milline lihaskude?
a) Skeletilihased
b) Süda
c) Vere- ja lümfisoonte seinad
d) Õõneselundite seinad
e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased

vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude

Answer 18

a) Skeletilihased- vööt
b) Süda- südame
c) Vere- ja lümfisoonte seinad- sile
d) Õõneselundite seinad- sile
e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased- vööt

Question 19

Millised alljärgnevatest on vöötlihaskiu kokkutõmbevalgud?

1.Müosiin
2.Atsetüülkoliin
3.Müeliin
4.Aktiin
5.Adenosiintrifosfaat

Answer 19

müsosiin ja aktiin

Question 20

Kuidas nimetatakse tundenärvilõpmeid, mis asuvad nahas, limaskestades ja meeleelundites?

1.Interoretseptorid
2.Eksteroretseptorid
3.Proprioretseptorid

Answer 20

Eksteroretseptorid

Question 21

Millise lihaskoe talitlus allub tahtele?

1.Vöötlihaskude

2.Südamelihaskude

3.Silelihaskude

Answer 21

vöötlihaskude

Question 22

Missugused struktuurid moodustavad motoorse üksuse?

1.Motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate silelihaskiududega

2.Sensoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

3.Motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

4.Sensoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate silelihaskiududega

Answer 22

Motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

Question 23

Millist mõju avaldavad müeliintuped närviraku pikkade jätkete ümber erutuse levikule närvikius?

1.Müeliintuped takistavad erutuse levikut närvikius.

2.Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud

3.Müeliinkatte olemasolu ja närvikiu erutuse juhtivuse vahel pole seost.

Answer 23

Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud

Question 24

Milline lihaskude ei ole taastumisvõimeline?

1.Vöötlihaskude

2.Südamelihaskude

3.Silelihaskude

Answer 24

südamelihaskude

Question 25

Lihastes leidub erinevaid lihaskiude, mida eristatakse 1.pikkuse järgi 2.paksuse järgi 3.energia saamise viisi järgi 4.asukoha leidmise viisi järgi

Answer 25

energia saamise viisi järgi

Question 26

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Sensoorsete närvirakkude perikaarüonist algavad ühise tüvena kaks jätket. Nende kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks akson ja palju dendriite. Need annavad impulsse ajust lõppelundisse. Ärritus liigub neisse dendriitide kaudu ja kandub edasi teistele närvirakkudele või lõppelundile aksoni kaudu. Sellise ehitusega neuroneid nimetatakse multipolaarseteks neuroniteks. Inimesel on selliseid närvirakke kõige rohkem."

Answer 26

tõene