füüsika ajalugu KT

Question 1

William Gilbert (1544-1603)

Answer 1

Lõi esimese magneti teooria
Tegi kaitseid magnetiga (pooleks lõikamine)
Maa on suur magnet
magnet ja geograafilised poolused ei pruugi ühtida

Question 2

Steven Gray (1670-1735)

Answer 2

Näitas, et vool võib levida mööda kehi

Question 3

Immanuel Kant (1724-1804)

Answer 3

Filosoof

Oletas, et Universum tekkis keeruliste protsessidega. Päiksesüsteem tiirleb ümber mingi kestme

Question 4

Friedrih Wilhelm von Schelling (1775-1854)

Answer 4

Kanti filosoofia edasiviija.
Dualismi kõikides süsteemides
Uskus, et kõik dualistlikud nähtused on omavahel seotud (elekter, magnet, keemia)
eitas atomistliku ja korpuskulaar teooriaid.

Question 5

Luigi Galvani (1737-1798)

Answer 5

Itaalia teadlane

Tegi elektrilisi katseid konnadega

Question 6

Alessandro Volta (1745-1827)

Answer 6

Mõistis Galvani katset seoses konnadega
Lõi esimese galvaanielemendi Volta samba
Aretas Leideni purgi teooriat
ehitas elektroskoobi
Kirjeldas telegraafi tööpõhimõtet
Uuris soojuspaisumist ja difusiooni

Question 7

Charles-Augustin de Coulomb (1736-1806)

Answer 7

Tegeles tehnilise mehaanikaga ja elektriõpetusega.
Formuleerides väändumise seadused, konstrueeris ta ülitäpse pöördkaalu ja selle täpsuse tõestuseks, mõõtis ta laengute vahelisi mõjusid ja konstrueeris ülitäpse elektroskoobi
Uuris laengute jaotust juhi pinnal, viis sisse mõisted magnetmoment ja laengu polariseeritus.
osales meetermõõdustiku väljatöötamisel. Tema auks on nimetatud laengu ühik

Question 8

Hans Christian Ørsted (1777-1851)

Answer 8

Magnetid ja vooluallikad ei sattunud juhuslikult ühte ruumi
Ørstedi olevat alati kandnud endaga magnetit kaasas, et mõelda elektrivoolu ja magneti seotusest.
Uuris magnetvälja mõju sõltuvust kaugusest. Üheaegselt Ampére’iga avastas voolude vastastikmõju.
Avastas Termoelektsilise efekti ja konstrueeris esimese termoelemendi.
SI väline magnetvälja pingestatuse ühik.

Question 9

André-Marie Ampére (1775-1836)

Answer 9

Tegeles elektromagnetismiga ja seletas ära Ørstedi katse liikuvate laengutega.
konstrueeris magnetelektrilise galvanomeetri
Ampérei järgi saab aine magnetilised omadused tänu temas toimuvatele pööriseliste molekulaarsetele vooludele.
Ta avastas sõltumatult Ørstedist kahe vooluga juhi vahelise vastastikmõju.
Avastas Ampérei vooluga solenoidi magnetilise mõju, mis oli identne püsimagnetiga, tugevdas seda mõju rauast südamikuga leiutades sedasi elektromagneti.
voolutugevuse ühik

Question 10

Michael Faraday (1791-1867)

Answer 10

Iseõppija
Peale Ørstedi katset 1820. a. hakkas teda huvitama „magnetismi elektriks muutumise probleem“. Ta hakkas aina rohkem tegelema selle probleemiga.
magneti ja voolujuhi ümber on mateeria erilises elektriliselt ärritatud seisundis.
Töötades hapete ja sooladega avastas Faraday 1833. a. elektrolüüsi seadused
Leiutas voltmeetri.
sisuliselt avastas roostevaba terase,
avastas ta para- ja diamagnetismi, valguse polariseerumist magnetväljas
võttis kasutusele mõisted nagu anood, katood, ioon, jõujoon

Question 11

James Clerk Maxwell (1831-1879)

Answer 11

Teooreetik.
Tegeles värvide probleemiga ja värvide segunemise probleemiga (Maxwelli ketas).
Tõestas matemaatiliselt, et Saturni rõngad ei saa olla vedelik.
tegeles palju termodünaamika probleemidega.
Ta näitas termodünaamika II printsiibi statistilist olemust
Jõudis järeldusele, et suvaline elektri või magnetvälja muututmine tekitab muutusi ka jõuväljades.
Valgus on elektromagnetiline häiritus, mis levib laineliselt (elektromagnetlainetus on kah Maxwelli termin) mittejuhtivas keskkonnas.
SI väline magnetvoo ühik

Question 12

Henry Cavendish (1731-1810)

Answer 12

Avastas vesiniku.
määras ta õhu koostise
Sai esimesena puhta süsihappegaasi, vesiniku põletamisel hapnikus sai vee, seega määras vee koostise ja ainete vahekorra selles.
määras keskkonna dielektrilise läbitavuse mõju kondensaatorile.
Keerdkaalu abil tõestas ta kahe massiivse kuuli vahelise tõmbejõu abil ülemailmse gravitatsiooni seaduse kehtivuse ja määras gravitatsiooni konstandi, mille abil omakorda arvutas ta ülitäpselt Maa massi ja keskmise tiheduse.

Question 13

Henrich Rudolf Hertzi (1857-1894)

Answer 13

Maxwelli teooria katseline kinnitust.
tõestas esimesena elektromagnetiliste lainete olemasolu, uuris selle peegeldust, interferentsi, difraktsiooni, polariseerumist ning tõestas, et selle kiirus on võrdne valguskiirusega, leides, et valgus ongi elektromagnetlainetus.

Question 14

Sir Oliver Joseph Lodge (1851-1940)

Answer 14

esimene edukas raadio ühenduse edasttus morse signaaliga. Vahemaa vastuvõtja ja saatja vahel oli 40m.

Question 15

Guglielmo Marconi (1874-1934)

Answer 15

üks väidetavatest raadio leiutajatest.
1895. a saatis Marconi oma aiast põllule raadiosignaali, mille fikseeris 3 km kauguseltpõllul.
patenteerides oma leiutised ära ning hakkas oma teenust pakkuma eri riikide postivalitsusele
hakkas tootma nn traadita telegraafe. Samal aastal levis tema aparaatide raadioside juba 23 km kaugusele.
ekslik arvamus, et raadiolained levivad läbi pinnase ja vee, kuigi juba palju varem teadis Tesla kindlalt, et pinnase läbimisel on energia kaotused väga suured ja elektromagnetlained saavad levida vaid otsese nähtavuse kaugusele.

Question 16

Aleksander Popov (1859-1905)

Answer 16

venelased peavad raadio leiutajaks,

Question 17

Nikola Tesla (1856-1943),

Answer 17

Loetakse ka üheks raadio leiutajaks
ehitas ta ja katsetas oma esimese raadio 1893. aastal s.o kaks aastat enne Marconi esimest mudelit
Marconi mudel püüdis signaale 3 kmkaugusel oli Tesla mudel võimeline saatma ja vastuvõtma pea 50 km kaugusele. 1943. aastal nimetas USA teda ametlikult raadio ametlikuks leiutajaks.
asus ta tööle elektri kompaniisse, kus leiutas vahelduvvoolu mootori, kuid kuna antud firmas puudus perspektiiv sellega rohkem tegeleda lahkus ta töölt ja asus tööle Edisoni firma Euroopa filiaalis.
Oli kodutut ja labor põles maha
voolusõda

Question 18

Leonhard Euler (1707–1783)

Answer 18

Euler tegi matemaatikas tähtsaid avastusi nii algebras kui ka topoloogias. Võttis kokku sfäärilise geomeetria
avaldas töid ka mehhaanika, optika ja astronoomia vallas.
Variatsiooni arvutuse avastaja
matemaatilise füüsika edasiarendajaid.
lõi jäiga keha liikumise mehaanika.
pani aluse häirituse teoorial

Question 19

Joseph Louis Lagrange (lagranž) (1736-1813)

Answer 19

Üks variatsiooni arvutuste ja analüütilise mehaanika loojatest
Tegi pmst sama mis Euler

Question 20

Otto von Guericke (1602–1686)

Answer 20

konstrueeris vaakumpumba ja uuris selle abil vaakumi omadusi ja õhu tähtsust põlemisel ning inimese hingemisel
tõestas õhurõhu ja kaalu olemasolu ning õhu tähtsat osa põlemisel ja heli levimisel
Avastas samanimeliste laengute tõukumise

Question 21

Termoskoop

Answer 21

Galileo Galileo leiututud 16.saj
Sai uurida temperatuuri muutust
Seade kujutas endast väikest klaaskera, mille külge oli joodetud klaastoru. Kera kuumutati ja toru ots lasti vette. Kui kera jahtus, siis atmosfääri rõhu mõjul vedeliku tase torus tõusis teatud tasemele. Soojenemisel vedeliku tase torus langes. Seadme suureks puuduseks oli see, et selle järgi sai määrata vaid keha suhtelist soojenemist ja jahtumist, sammuti ei omanud seade skaalat. Veel üks puudus oli see, et seade sõltus välisest rõhust, seega oli oma olemuselt baromeetri ja termomeetri sümbioos.

Question 22

Evangelista Torritcelli

Answer 22

Galilei õpilane kes asendas õhu paisumise termoskoobis piirituse paisumisega. Ta loobus vee anumast, pööras klaaskera ümber toruga ülespoole ja täitis selle piiritusega. Nüüd ei sõltunud uue seadme näidud praktiliselt üldse õhurõhust ja antud seadet võib juba nimetada termomeetriks. lõi esimese baromeetri, milles kasutas elavhõbedat, sellest sai ka rõhu üks ühikutest tema nime (1 Tor).
oli esimene, kes oletas, et õhul on kaal.

Question 23

Carlo Rinaldini (1615-1698)

Answer 23

pakkus ta hakata helmeste asemel kasutama ühtset temperatuuriskaalat. Selleks pakkus ta kaks reeperpunkti (pidepunkti): jää sulamise ja vee keemise tavalisel atmosfääri rõhul. Selle vahemiku pakkus ta jagada ka h e t ei s t k ü m n e ks .

Question 24

Ole Christensen Rømer (1644-1710)

Answer 24

võtta kasutusele temperatuuriskaala reeperpunktideks (pidepunktideks) soolase vee jäätumise ja inimese temperatuuri. Olles astronoom, pakkus ta jagada see skaala ku u e k ü m n e k s.

Question 25

Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736).

Answer 25

Konstrueeris üsna täpse termomeetri ja töötas selle jaoks välja skaala, mille aluseks oli ilmselgelt Rømeri idee. Skaala alumiseks osaks pakkus ta jää ja salmiaagi segu temperatuuri, mida ta pidas (-18ºC e.0ºF) ka madalaimaks võimalikuks temperatuuriks üleüldse, seega ei saanud tema arvates tema skaalal olla ka negatiivset temperatuuri. Skaala teiseks pidepunktiks pakkus ta inimese keha temperatuuri, mille märgistas s aj a ks kraadiks (37,8ºC). Kolmandaks skaalale kantud pidepunktiks oli vee keemise temperatuur (212ºF).

Question 26

René Antoine de Réaumur (1683-1757)

Answer 26

pakkus ta kasutada reeperpunktidena jää sulamist ja vee keemist nagu seda tegi kunagi Rinaldini. Sammuti ei meeldinud talle vee ja isegi elavhõbeda kasutamine. Tema valikuks osutus alkohol (ilmselt seetõttu, et piiritust on kergem valada peenikestesse torudesse, mis tegi termomeetri kättesaadavamaks).

Question 27

Anders Celsius (1701-1744)

Answer 27

kaala kahe reeperpunktiga. 100 kraadiks oli võetud jää sulamistemperatuur ja 0 oli vee keemine normaalrõhul. Tema kaasaegne, kuulus Karl von Linne, pakkus, et skaala keerataks ümber ja sellest ajast on ta meile tuntud kujul. Celsius täiustas oluliselt termomeetrit, tehes selle mõlemast otsast suletuks ja seega välisrõhust täiesti sõltumatuks

Question 28

Joseph Black (1728-1799)

Answer 28

avastas lämmastiku, hiljem magneesiumi ja süsihappe gaasi, tegi uurimustöid sulamisest ja aurustumisest, eristas lõplikult mõisted soojus ja temperatuur. Nimelt, avastas ta erinevuse sulamiseks vajaliku soojushulga ja selle temperatuuri vahel.
Leidis, et eri ained omavad eri latentset soojust. Tema võttiski kasutusele mõisted sulamissoojus ja soojusmahtuvus.

Question 29

Thomas Newcomeni(1664 - 1729)

Answer 29

Tema aurumasin, mis oli kaevanduse veepumbaks ehitatud masin. oli esimene mis oli nõudlusega.
Patenti aurumootori kasutamiseks veepumbana ta ei saanud, sest selle oli juba saanud kaevanduse insener Thomas Saveri, kelle pump polnud küll kuigi edukas, aga siiski töötas. Aga ei olnud efektiivne, sest silindrit tuli vahepeal jahutada

Question 30

James Watt (1736–1819),

Answer 30

Parandas aurumasinaid
Ta ehitas edukalt töötava, kondensoriga täiustatud, Newcomeni masina mudeli. Ehitas veel aurumasinaid, mis olid veel tõhusamad ja võimsamad.
a valmis nn topeltkäiguline mootor, mille tootlus oli neli korda suurem, kui eelkäial.

Question 31

Robert Boyle (1627–1691)

Answer 31

Keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Ta võttis kasutusele keemilise elemendi mõiste ja käsitles elementi kõikide kehade lihtsaima algena, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes jälle lagunevad.
avastas et ruumala on pöördvõrdeline rõhuga. Seda seadust tuntakse tänapäeval Boyle’i-Mariotte’i seadusena

Question 32

Joseph Louis Gay-Lussac (1778–1850)

Answer 32

Avastas isobaarilise protsessi

Question 33

John Dalton(1766–1844)

Answer 33

Uuris adiabaatilisi protsesse
viis sisse mõiste aatomikaal ja lõi esimese tabeli, kus paigutas ained aatomi massi järgi
Daltoni järgi on saanud nime ka meditsiiniline termin daltonism ehk osaline värvipimedus.

Question 34

Pierre-Simon Laplace(1749–1827)

Answer 34

Seletas Päikesesüsteemi kehade liikumises peaaegu kõik, mida ei suutnud eelkäiad, lähtudes gravitatsiooni teooriast
kirjutas ka Päikesesüsteemi loomise teooria.
määras ta õhurõhu kõrgusest, õhuniiskusest ja vabalangemiskiirendusest sõltuvuse seaduse,

Question 35

Nicolas Léonard Sadi Carnot (1796–1832)

Answer 35

Võib pidada üheks termodünaamika loojaks. Carnot lähtus igiliikuri loomise võimatusest ja näitas esimesena, et kasuliku tööd saab teha ainult soojuse üleminekul soojalt kehalt külmale
Ta viis sisse pööratava ja pöördumatu protsessi mõiste. Näitas kõrgemat rõhku kasutavate aurumasinate eeliseid ja selle mitmekordse laienemise.

Question 36

Benoît Paul Émile Clapeyron (1799-1864)

Answer 36

Täiendas Carnot tsüklit ja uurides seda, ühendas Boyle, Gay-Lussaci ja Charlesi valemid, saades ideaalse gaasi oleku võrrandi

Question 37

Ludwig Eduard Boltzmann (1844–1906)

Answer 37

kaitses molekulaar-kineetilist teooriat ning võitles molekulide olemasolu eitavate teadlaste seisukohtadega ja tuletas gaasi molekulide kiiruste järgi jaotumise seaduse
uletas Boltzmann gaaside kineetilise võrrandi ning sidus entroopia tema toimumise tõenäosusega, tõestades II termodünaamika seaduse statistilise iseloomu.

Question 38

Kelvin (1824–1907)

Answer 38

märkis esimesena analoogiat soojuse ja elektrivoolu levimise vahe
Evolutsiooniteooria vastane kuna arvas, et tema poolt väljaarvutatudPäikese vanust ei jaguks sellisele arengule.

Question 39

absoluutne null

Answer 39

Lambert sai -277
Amotonus sai 293,8
Lussac sai 297

Question 40

Aine ehituse avastamine

Answer 40

Dalton
Keemilised elemendid koosnevad väikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks. •Kõik ühe elemendi aatomid on identsed. •Eri elementide aatomid võivad ühineda, moodustades keemilisi ühendeid, kusjuures iga konkreetne ühend omab koostises alati ühesugust aatomite vahekorda. •Aatomeid ei saa luua uuesti, lõhustada väiksemateks osadeks või hävitada mingi keemilise reaktsiooni teel. Iga keemiline reaktsioon muudab lihtsalt aatomite rühmituse korda.
Seos elektriga, osakesed, termodünaamika uurimine
Perioodilisuse loomine, kiirte avastamine

Question 41

Wilhelm Conrad Röntgen (1845-1923)

Answer 41

uurides katoodi kiiri avastas 1895. a. selles veel ühe liigi seni tundmatuid kiiri, x-kiiri, mis omavad järgmiseid omadusi: suur läbitungimisvõime,
tegi ka esimesed fotod röntgenkiirte abil.
.Röntgenkiirte laineline olemus. 2.Saadi võimalus leida kiirguse lainepikkus ja teades seda oli võimalik saada andmeid kristallstruktuuri kohta, ehk tungida sügavamale aineehituse struktuur.

Question 42

Antoine Henri Becquerel (1852-1908)

Answer 42

Avastas loomuliku radioaktiivsuse

Question 43

Pierre Curie (1859-1906)

Answer 43

Uuris radioaktiivsust oma naisega.
Uraan on radioaktiivne.
Naine hakkas kasutama radioaktiivsust meditsiinis ja sai nobeli premia

Question 44

Nils Henrik David Bohr (1885-1962)

Answer 44

Aatomid tiirlevad vaid diskreetsetel orbiitidel •Nendel orbiitidel olles nad ei kiirga •Kiiratakse (või neelatakse) valgusosakesi vaid üleminekul ühelt orbiidilt teisele.
Planetaarse aatomi kvantteooria loomine
tuuma jagunemise teooria üks kaasautoreid ja muu hulgas ennustas tuuma spontaanset lagunemist.

Question 45

Johan Carl Friedrich Gauβi(1777-1855)

Answer 45

absoluutsete ühikute süsteemi looja
huvitas teda Maa magnetism ja magnetilised mõõtmised.
pani aluse elektrostaatika ja magnetostaatika matemaatilisele teooriale.

Question 46

Hendrik Antoon Lorentz (1853-1928)

Answer 46

Tööd elektrodünaamika (Lorentsi jõud), termodünaamika, statilise mehaanika, optika, kiirgusteooria (mainiti), metalli teooria ja tuumafüüsikas,
Lõi klassikalise elektroni teooria,

Question 47

Albert Einstein (1879-1955)

Answer 47

Töö aluseks sai fotoefekti uurimine,
mis tipnes massi ja energia seaduse avastamisega (ilmselt kuulsaim valem maailmas), mis on kogu tuumafüüsika aluseks (tuumareaktsiooni energeetiline balants). Sama töö oli mõnes mõttes aluspanevaks ka kvantfüüsikale, sest seletas asja kiirguse kvantstruktuuriga, seega teoreetiliselt avastas footoni.
Einstein ei seotanud nn maailma eetriga, ega piiranud seda elektrodünaamikaga, muutes valemi kasutuse universaalseks.
õpetas üldrelatiivsus teooria loomise, mis sidus aegruumi ja mateeria
lõi osakeste kvantstatistika
kaitses ja arendas staatilise lõpmatult suure ja igavese universumi mudelit. Mudeli stabiilseks muutmiseks tõi sisse kosmoloogilised konstandid. Lõpuks tunnistas, et kosmoloogilised konstandid olid tema elu suurim viga.

Question 48

William Herschel (1735-1822)

Answer 48

nägi Uraani enese konstrueeritud teleskoobi . arvas et see on komeet. Teatades sellest Kuninglikule Seltsile räägib ta juba komeedist planeedi omadustega. Nimelt erinevalt tähtede suurusustest, mis ei muutu suurema suurendusega teleskoobi kasutamisel, vastavastatud taevakeha suurus muutus. Paljud astronoomid hakkasid avaldama arvamust, et tegemist võib olla planeedi laadse taevakehaga.

Question 49

Neptuuni avastamise lugu

Answer 49

Jooniste järgi on võimalik kindlalt väita, et Galilei Galileo jälgis Neptuuni 1612. ja 1613. aastatel, kuid pidas seda liikumatuks täheks. Põhjuseks oli ilmselt see, et Neptuun oli oma näilise seisupunkti läheduses.