Füüsika Flashcards
Jõud. Dünaamika
Keha inertsus
Nähtus, mis seisneb selles, et keha kiirus ei muutu hetkeliselt (see võtab aega).
Keha inertsuse näide
Ääreni täis laia veeanuma kandmine ühest kohast teise: vesi loksub üle serva iga vähimagi kiiruse muutumise korral. Kui kiirendada, siis proovib vesi justkui “maha jääda”, kuna ta ei suuda oma kiirust nii kiiresti muuta. Kui aeglustada, siis vesi üritab jätkata liikumist endise kiirusega.
Mass
Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha inertsust.
Jõud
Füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti kehad mõjutavad teineteist.
Resultantjõud
Kehale mõjuvate jõudude geomeetriline summa.
Newtoni I seadus
Kui kehale ei mõju jõud või resultant jud on 0, miis keha kas seisab või liigub ühtlaselt.
Newtoni II seadus
Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Newtoni III seadus
Kehad mõjutavad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega.
Gravitatsiooniseadus
Kehade vaheline gravitatsiooni jõud on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga.
Raskusjõud
Gravitatsioonijõud, millega Maa või mõni muu taevakeha tõmbab enda lähedal asuvaid kehi.
Keha kaal
Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.
Mis vahe on raskusjõul ja keha kaalul?
- Raskusjõud mõjub kehale, keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile.
- Raskusjõud on gravitatsioonijõud, keha kaal on elastusjõud.
Kaaluta olek
Keha on siis, kui ta liigub alla poole raskuskiirendusega.
Ülekoormus
On kehal siis, kui ta liigub kiirendusega üles.
Hõõrdejõud
Jõud, mis tekib ühe keha liikumisel teise keha pinnal ja takistab liikumist.
Hõõrdumise põhjused
- Pinnad ei ole siledad ja konarused haakuvad, see takistab liikumist.
- Molekulide tõmbumine.
Kuidas hõõrdumist vähendada?
- Lihvida pinnad võimalikult siledaks/tasaseks.
- Kasutada hõõrduvate kehade vahel määret (nt õlisid), see tungib kehade vahele, lükates neid teineteisest eemale.
- Võimalusel kasutada materjale, mille omavaheline hõõrdetegur on võimalikult väike (nt teflon+teflon).
Deformatsioon
Keha kuju muutumine.
Deformatsiooni liigid
- Elastne-kui keha taastab oma endise kuju (nt kumm, vedru).
- Plastne-kui keha ei taasta oma endist kuju (nt klamber, plastiliin, paber).
- Habras-puruneb väiksema deformatsiooni korral (nt klaas).
- Tõmme
- Vääne
- Surve
- Paine
- Nihe
Elastsusjõud
Jõud, mis tekib keha deformatsioonil ning proovib taastada keha esialgset kuju.
Hooke’i seadus
Elastusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga.
Impulss
Suurus, mis iseloomustab liikuva keha võimet mõjutada teisi kehi.
Impulsi jäävuse seadus
Väliste mõjude puudumisel süsteemi koguimpulss on jäävsuurus.
Impulsi jäävuse seaduse näide
Paadist välja astumine: enne väljaastumist on paat koos inimesega paigal seega nende koguimpulss on 0. Astumisel hakkab inimene kalda poole minema ja omab teatud impulssi. Et koguimpulss ei muutu ja jääb 0ks, siis saab paat inimesega võrdse vastassuunalise impulsi ning eemaldub kaldast.
Raskusjõu suund
Kindla taevakeha keskpunkti suunas.
Hõõrdejõu suund
Vastassuunaline liikumisega.
Elastusjõu suund
Vastassuunaline deformeeriva jõuga
Impulsi suund
Samasuunaline kiirusega.
Hõõrdejõu liigid
- Seisuhõõrdejõud-ei lase alustada liikumist (kõige suurem).
- Liugehõõrdejõud-taksitab liikumist (tekib ühe keha liikumisel teise keha pinnal).
- Veerehõõrdejõud-tekib ühe keha veeremisel teise keha pinnal (kõige väiksem).
