Euroopa keskaeg

Question 1

Euroopa Keskaja periodiseering koos põhjendustega

Answer 1

5.-15. saj.

Keskaeg algas Rooma lagunemise ja ristiusu levikuga.

Keskaeg lõppes maadeavastustega ja koloniaalimpeeriumite tekkimisega - hakkasid tekkima need riigid mis tänapäevalgi.

Question 2

Bütsantsi kirik, selle tekkimine ja erinevus Rooma kirikust

Answer 2

Rooma riigi lagunemise järel (4. saj) Ida-Roomas tekib Bütsantsi kirik (5.saj) ja Lääne-Rooma jäi Rooma kirik - ristiusku on mõlemad.

Rooma kirikus peetakse jumalateenistust ladina keeles aga Bütsantsi kirikus käib jumalateenistus alati selle maa keeles, kus kirik on.

Bütsantsi kiriku eesotsas oli patriarh e. kirikupea ja Rooma kirikus on paavst.

Rooma kirikul on tsölibaadi nõue ja peab olema munga seisuses (preester/piiskop pidi olema vallaline ja ei tohi olla abielus).
Tsölibaadi nõue Bütsantsi kirikul puudub (pidi olema abielus).

Õigeusu kirikus e. Bütsantsis kummardatakse ikoone. Rooma kirikus on lihtsalt pühapildid ja pühakud.

Bütsantsi kirik oli teokraatlik kirikuriik (riik, mis baseerus usule).
Rooma kirik usule niivõrd ei baseerunud.
(Teokraatia tuleneb sõnast teoloogia e. usuõpetus - tänapäeva teokraatlikud riigid on nt. Iraan ja Iraak)

Risti ettelöömine - Bütsantsi kirikus lüüakse kahe näpuga Rooma kirikus kolmega (enamjaolt lüüakse ikka kolme näpuga).

Question 3

(Katoliku usu jagunemine - lisaküsimus)

Answer 3

Katolik usk jagunes kaheks:

1. Rooma katolik usk - Rooma kirik e. Lääne-Rooma kirik
2. Kreeka katolik usk (Ida-Rooma usk põhines Kreeka usule, sest Bütsants oli Kreeka koloonia) - Bütsantsi kirik e. Ida-Rooma kirik;
   ortodoksne usk e. õigeusk - algse usu põhimõtted/algtavad ja traditsioonide austamine

Question 4

Kirikulõhe, skisma

Answer 4

Kirikulõhe e. skisma.

Kirikulõhe ametlikult vormistus Ida- ja Lääne-Rooma kiriku vahel aastal 1054.

Skisma järel saigi Bütsantsi kiriku keskuseks Konstantinoopol (praegune Istanbul).

See oli ametlik jagunemine, sest jagunemine hakkas toimuma juba tasapisi, kui Rooma riik kadus.

Question 5

Islami teke ja Muhamed

Answer 5

Islam tekkis 7. saj alguses, Araabias.
Islami levitajaks oli nende ainuke prohvet Muhamed.

Geograafiliselt on islam samalt alalt pärit, Iisraelist ja Palestiinast, kus kristlus. Kuigi vahe on u. 600 aastat.

Islami Jumal on Allah.

Pühad linnad on Meka ja Mediina.
(Moslemitele on Jeruusalemm tähtsuselt kolmas püha linn)

Question 6

Kalifaat

Answer 6

Islamiriik. Eesotsas on usujuht kaliif e. vaimulik valitseja. (Pealinn oli Mediina)

Question 7

Džihaad

Answer 7

Püha Sõda. Mindi islami levitama ja teisi islamile allutama.
Põhiliselt olid need kokkupuuted ja sõjad kristlastega.

Question 8

Emiir ja emiraat

Answer 8

Emiiri juhitavat riiki või territooriumi nimetatakse emiraadiks.
Emiraat ei ole täisusu riik, kuid põhineb siiski islami usule.

Question 9

Islamiusuliste jagunemine

Answer 9

Sunniidid ja šiidid. Sunniide oli u. 90% ja šiide 10%. Šiidid olid natuke rangemad ja järgisid usku sunniididest rohkem.

Question 10

Koraan

Answer 10

Islami püha raamat.

Question 11

Mošee, minarett ja medrese

Answer 11

Mošee - islami pühakoda

Minarett - pühakoja kõrval asetsev palvetorn, kus kutsutakse mosleme palvusele.

Medrese - islami vaimulik kool, mis asub mošee juures.

Question 12

Karl Suur

Answer 12

8.-9. sajandil Frangi riigi valitseja.
Karolingide esindaja.
Saksa-Rooma keisririigi eesotsas.

Võttis enda alla Briti saared, Pürenee poolsaare, osakese Ungarist - põhiliselt Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania osad.

Pani aluse praegusele Euroopa jaotusele.
Ta oma vallutustega pani paika piirid ja lõpetas rahvaste rändamise.

Tema ajal asutati ka esimesed kõrgkoolid.

Question 13

Nimeta olulisemad keskaegsed riiklikud moodustised Euroopas

Answer 13

Hispaania,
Itaalia,
Prantsusmaa,
Lõuna-Inglismaa,
Saksa vürstiriik (palju erinevaid väikseid riike, kes sõdisid omavahel),
Viikingite impeerium/riiklikud moodustised e. Skandinaavia ja Island, ka Eesti (Läti ja Soome ei olnud Viikingite impeeriumis).

Question 14

Feodaalkord

Answer 14

9.-14. sajandil ühiskonna kord, mis põhineb põllumajandusel ja feodaal valdustel.
(feodaalkorra lõpeb ka ära keskaeg)

Feodaal on suurmaa omanik.

Elukeskpunkt oli maal, mitte linnades.

Senjöörid ja vasallid. Vasallid olid senjööride alluvuses, kes nende maad harisid.

Feodaalkord on kõik põllumajanduslik ja feodaalkorra ajal elukeskpunk oli maal, mitte linnades.

Naturaalmajandus, kõik tehti ühe piirkonna piires.

Question 15

Linnus

Answer 15

Kindlustatud kivikindlus, mille juurde kuulub suur valdus ja hoonestik.

Linnused olid piirkondlikud keskused, mitte linnad (ei andnud linna mõõtu välja).

Feodaalkorra ajal linnade tähtsus oli väike aga kiriku tähtsus oli suur.

Question 16

Rüütel

Answer 16

Relvastatud aadli soost sõdalane, kellele võis kuuluda ka maavaldus.

Question 17

Käsitöö ja kaubandus, kaubaliidud, linnade areng

Answer 17

Hansa Liit 13.-15. sajandil.
(Itaalias oli ka kaubaliit - Veneetsia Kaubalinnade Liit)

Kaubaliidud hakkasdid tekkima 13. sajandil.

Feodaalajal oli varasemalt linnade osa suhteliselt väike aga kaubalinnad tekkisid, sest suur osa linnade mõjust olgigi kaubandus ja linnad arenesid tänu kaubandusele.

Sinna tulid ka käsitöölised, kes valmistasid esemeid ja müüsid neid

Question 18

Tsunft

Answer 18

Käsitööliste ühing.

Käsitööliste ühingud tegutsesid põhikirja alusel.

Kui ei olnud tsunfti liige, siis oma kaupa müüa ega toota ei saanud.

Question 19

Skraa

Answer 19

Käsitööliste ühingu e. tsunfti põhikiri

Question 20

Gild

Answer 20

Kaupmeeste ühingud, kuhu olid koondunud kaupmehed.

Kui ei olnud gildi liige, siis seal linnas või teatud piirkondades, ei saanud kaubelda.

Question 21

Kirikud ja kloostrid

Answer 21

Kirikutel ja kloostritel on ühiskondlikus ja vaimuelus elus väga suur tähtsus.

haridus ja teaduses, sest esimesed raamatud ilmusid ja anti välja kloostrites.

Ravimine toimus samuti kloostris.