Elu Tunnused Flashcards

1
Q

Histoloogia ehk koeõpetus

A

Uurib hulkraksete oraganismide rakkude ja kudede ehitust ja talitlust

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Ökoloogia

A

Uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Indikaatorliik

A

Bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Elu on protsess, mis on…

A

Pidevas muutuses (meie kauged esivanemad ei näinud välja sellised nagu meie)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Elu on…

A

Nõudlik (iga olend vajab ellujäämiseks kindlaid ressursse ja keskkonda)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Elu on…

A

Keeruline suhete võrgustik (mille iga liikme (organismi) edukus sõltub teistest organismidest ja keskkonnast)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

1) Rakuline ehitus ja organiseeritus

A

Rakk on kõikide elusorganismide struktuuri põhiühik. Hulkraksetest moodustavad sarnased rakud organiseerudes ehk liitudes spetsiifilisi kudesid, millest omakorda moodustuvad organid ehk kindla funktsiooniga kehastruktuurid ja organisüsteemid, mis kokku moodustavad organismi kui terviku.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Ainuraksed

A

Organismid, mis koosnevad ühest rakust: bakterid, arhed, protistid, osad vetikad, pärmseened

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Hulkraksed

A

organismid, mis koosnevad kahest või enamast rakust: loomad, taimed, osad vetikad, enamik seeni

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

2) Stabiilne siskeskkond ehk homoöstaas

A

Kõik organismid on võimelised säilitama enam-vähem stabiilset sisekeskkonda. Homoöstaas ongi organismi võime reguleerida ja tagada eluks vajalik sisekeskkonna stabiilsus muutuvate keskkonnatingimuste juures. See suhteliselt kitsas tingimuste vahemik on vajalik rakkude jätkusuutlikuks toimimiseks muutliku väliskeskkonna tingimustes.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Homoöstaas

A

Olukord, kus süsteemi hoitakse enam-vähem püsiseisundis (stabiilsena) muutuvate välistingimuste keskkonnas; organismi võime tagada oma sisekeskkonna stabiilsus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Püsisoojasus

A

Organismi kehatemperatuuri suhteline sõltumatus keskkonnatemperatuurist

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Kõigusoojasus

A

Organismi kehatemperatuuri suhteline sõltuvus keskkonnatemperatuurist

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

metabolism ehk aine- ja energiavahetus

A

organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

3) Aine- ja energiavahetus ehk metabolism

A

Selleks hangitakse väliskeskkonnast toitaineid ja muudetakse need energia arvel keerulisteks kehaomasteks ehk kehale vastuvôetavateks keemilisteks ühenditeks. Ainevahetuseks peetakse kokku köiki organismis toimuvaid lagundamisprotsesse ja sünteesiprotsesse.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Katabolism ehk dissimilatsioon

A

keemilised lagundamisprotsessid, mille tagajärjel keerulisemad ained lõhustatakse (lagundatakse) lihtsamateks ühenditeks; vabaneb energia

17
Q

anabolism ehk assimilatsioon

A

keemilised sünteesiprotsessid, mille tagajärjel lihtsamatest ühenditest moodustatakse (sünteesitakse) keerulisemaid aineid; energia seotakse

18
Q

4) Arenemine ja kasv

A

Igal organismil on võime kasvada. Sugulise paljunemise puhul algab see viljastumisest ja mittesugulise paljunemise puhul vanemorganismist eraldumisega.Eeldused ehk potentsiaali elukeskkonnaga kohanemiseks pärivad organismid oma vanematelt geneetilise materjali ehk DNA läbi. Areng võib olla otsene või moondega ning lõpeb alati surmaga. Areng sõltub organismi geneetikast, kuid ka elukeskkonnast.

19
Q

5) Kohastumused ja evolutsioon

A

Püsima jäävad ja suurema osakaalu saavutavad pärilikud tunnused, mis on organismirühmale kasulikud ehk kohastumused konkreetse elukeskkonna suhtes. Populatsioonide geneetiliste tunnuste sageduse ja omaduste muutumist ajas kutsutakse evolutsiooniks.

20
Q

6) Paljunemisvõime

A

Paljunemine on eluavaldus, mille eesmärk on, organismi geneetilise materjali edasi pärandamine. Paljunetakse suguliselt isas- ja emassugurakkude abil või mittesuguliselt, näiteks pooldudes, eostega, pungudes või vegetatiivselt kehaosade kaudu. Paljunemine võib olla ka ühe raku jagunemine kaheks - nõnda paljunevad näiteks bakterid.

21
Q

Otsene (moondeta) areng

A

Organism sünnib või koorub vanemorganismiga sarnasena

22
Q

Moondega areng

A

järglane erineb ehituselt, tihti ka elupaigakasutuselt ja käitumiselt suurel määral vanemorganismist

23
Q

7) Reageerimine ärritusele

A

Elusorganismid reageerivad stiimulitele või elukesk konna muutustele.Enamikul loomadel on reageerimiseks meeleelundid, mis võtavad vastu ärritusi ja reageerivad närvisüsteemi vahendusel.

24
Q

.

A

.