Elu Tunnused Flashcards
Histoloogia ehk koeõpetus
Uurib hulkraksete oraganismide rakkude ja kudede ehitust ja talitlust
Ökoloogia
Uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid
Indikaatorliik
Bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes
Elu on protsess, mis on…
Pidevas muutuses (meie kauged esivanemad ei näinud välja sellised nagu meie)
Elu on…
Nõudlik (iga olend vajab ellujäämiseks kindlaid ressursse ja keskkonda)
Elu on…
Keeruline suhete võrgustik (mille iga liikme (organismi) edukus sõltub teistest organismidest ja keskkonnast)
1) Rakuline ehitus ja organiseeritus
Rakk on kõikide elusorganismide struktuuri põhiühik. Hulkraksetest moodustavad sarnased rakud organiseerudes ehk liitudes spetsiifilisi kudesid, millest omakorda moodustuvad organid ehk kindla funktsiooniga kehastruktuurid ja organisüsteemid, mis kokku moodustavad organismi kui terviku.
Ainuraksed
Organismid, mis koosnevad ühest rakust: bakterid, arhed, protistid, osad vetikad, pärmseened
Hulkraksed
organismid, mis koosnevad kahest või enamast rakust: loomad, taimed, osad vetikad, enamik seeni
2) Stabiilne siskeskkond ehk homoöstaas
Kõik organismid on võimelised säilitama enam-vähem stabiilset sisekeskkonda. Homoöstaas ongi organismi võime reguleerida ja tagada eluks vajalik sisekeskkonna stabiilsus muutuvate keskkonnatingimuste juures. See suhteliselt kitsas tingimuste vahemik on vajalik rakkude jätkusuutlikuks toimimiseks muutliku väliskeskkonna tingimustes.
Homoöstaas
Olukord, kus süsteemi hoitakse enam-vähem püsiseisundis (stabiilsena) muutuvate välistingimuste keskkonnas; organismi võime tagada oma sisekeskkonna stabiilsus
Püsisoojasus
Organismi kehatemperatuuri suhteline sõltumatus keskkonnatemperatuurist
Kõigusoojasus
Organismi kehatemperatuuri suhteline sõltuvus keskkonnatemperatuurist
metabolism ehk aine- ja energiavahetus
organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid
3) Aine- ja energiavahetus ehk metabolism
Selleks hangitakse väliskeskkonnast toitaineid ja muudetakse need energia arvel keerulisteks kehaomasteks ehk kehale vastuvôetavateks keemilisteks ühenditeks. Ainevahetuseks peetakse kokku köiki organismis toimuvaid lagundamisprotsesse ja sünteesiprotsesse.
Katabolism ehk dissimilatsioon
keemilised lagundamisprotsessid, mille tagajärjel keerulisemad ained lõhustatakse (lagundatakse) lihtsamateks ühenditeks; vabaneb energia
anabolism ehk assimilatsioon
keemilised sünteesiprotsessid, mille tagajärjel lihtsamatest ühenditest moodustatakse (sünteesitakse) keerulisemaid aineid; energia seotakse
4) Arenemine ja kasv
Igal organismil on võime kasvada. Sugulise paljunemise puhul algab see viljastumisest ja mittesugulise paljunemise puhul vanemorganismist eraldumisega.Eeldused ehk potentsiaali elukeskkonnaga kohanemiseks pärivad organismid oma vanematelt geneetilise materjali ehk DNA läbi. Areng võib olla otsene või moondega ning lõpeb alati surmaga. Areng sõltub organismi geneetikast, kuid ka elukeskkonnast.
5) Kohastumused ja evolutsioon
Püsima jäävad ja suurema osakaalu saavutavad pärilikud tunnused, mis on organismirühmale kasulikud ehk kohastumused konkreetse elukeskkonna suhtes. Populatsioonide geneetiliste tunnuste sageduse ja omaduste muutumist ajas kutsutakse evolutsiooniks.
6) Paljunemisvõime
Paljunemine on eluavaldus, mille eesmärk on, organismi geneetilise materjali edasi pärandamine. Paljunetakse suguliselt isas- ja emassugurakkude abil või mittesuguliselt, näiteks pooldudes, eostega, pungudes või vegetatiivselt kehaosade kaudu. Paljunemine võib olla ka ühe raku jagunemine kaheks - nõnda paljunevad näiteks bakterid.
Otsene (moondeta) areng
Organism sünnib või koorub vanemorganismiga sarnasena
Moondega areng
järglane erineb ehituselt, tihti ka elupaigakasutuselt ja käitumiselt suurel määral vanemorganismist
7) Reageerimine ärritusele
Elusorganismid reageerivad stiimulitele või elukesk konna muutustele.Enamikul loomadel on reageerimiseks meeleelundid, mis võtavad vastu ärritusi ja reageerivad närvisüsteemi vahendusel.
.
.
