EKSAM

Question 1

Millised on keskkonnaprobleemide olemuslikud tunnused?

Answer 1

Teaduslik ebakindlus keskkonnaprobleemide tekkimise tõenäosuse, iseloomu ja ulatuse osas;
Probleem seisneb selles, kuidas on üldse võimalik hinnata valitud keskkonnameetmete proportsionaalsust ebamäärases olukorras, kui probleemiga seonduvad pikaajalised tagajärjed ei ole selgesti ennustatavad. Lahenduseks probleemile on tõendamiskoormise ümberasetamine arendajatele või keskkonna kasutajatele. Nt GMO keskkonda viimise regulatsioon - GMO tootja peab lisama taotlusele riskianalüüsi. Selle eesmärk on vähendada teadusliku ebakindluse astet ja hõlbustada riskide arvestamist loamenetluses.

hajureostus, st reostus ei tulene kindlast konkreetsest allikast;
Enamasti kasutatakse seda mõistet veekogu või põhjaveekihi reostumisel, aga ka pinnase ja õhu puhul. Hajureostuse puhul tuleb seda kontrollida paljude allikate koosmõjus.

kahju pöördumatus ja korvamatus, kuna juba hävinenud keskkonda ei saa taastada;
Kahjustatud keskkonnaväärtuste taastamine ei ole kas üldse võimalik või on see liialt kulukas. Mõju: võimaliku kahju korvamatuse puhul on õigustatud koormavad keskkonnakaitse meetmed kuni tegevuse keelustamiseni välja.

piiriülesus
Piiriülese mõju korral allub keskkonnameetmete rakendamine mitte üksnes riigisisese õiguse, vaid ka rahvusvahelise õiguse normidele. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt võib riigil olla õigus nõuda teiselt riigilt keskkonnaalaste meetmete võtmist, et ära hoida keskkonnaohtlikust tegevusest tekkida võivad kahju oma jurisdiktsiooni all olevatel aladel või isikutele.

tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul.
Põhjused: 1. keskkonda mõjutava tegevuse mõju on tihti pika toimega. 2. ka kõige tänapäevasemad teadmised ei ole sageli küllaldased selleks, et kahjuliku mõju teadvustada või mõõta.

Olulisemad tänapäeva keskkonnaprobleemid on:
1. Kliimamuutused. Selle tagajärjeks on polaarjää sulamine, üleujutused, kliimapõgenikud. Üleilmselt on eesmärgiks seatud viia kasvuhoonegaaside tase atmosfääris sellisele tasemele, mis ei põhjusta looduslikult taustast erinevaid kliimamuutusi.
2. Loodus ja looduslik mitmekesisus - probleemiks on unikaalsete ressursside kadu.
3. Osoonkihi hõrenemine
4. Ookeanide saastumine - keemikalid, õli, nafta jne
5. Loodusvarade ebasäästlik kasutamine
6. Keskkond ja inimtervis

Question 2

Millised on keskkonnaalase õigusliku regulatsiooni lähtealused?

Answer 2

Loodusseadustega arvestamine ehk interdistsiplinaarne lähenemine (lähtekaalutlusteks loodusteaduslike uuringute tulemused). Sh arvestamine, et keskkonnaelementide omavahelised seosed on keerukad ja vastastikused ning nende osas esineb suurem või väiksem teaduslik ebaselgus. Tuleb ka silmas pidada keskkonna terviklikkust, kuna meede, mis võib ühele elemendile (nt õhule) hästi mõjuda, võib laastavalt mõjuda teisele elemendile (nt veele).

Ökoloogia ja teiste loodusteaduse harude märgatav mõju keskkonnaalase õigusliku kontrolli süsteemile – selle abil ennustatakse, tuvastatakse ja ennetatakse keskkonnakahjusid. Lisaks legitimeerib loodusteadus keskkonnaalast regulatsiooni.
………………

Keskkonnaõigusel on rida spetsiifilisi lähtealuseid, mis eristavad seda mitmetest teistest õiguslikest distsipliinidest. Need on loodusseadustega arvestamine ja sellest tulenev interdistsiplinaarne lähenemine ning ökoloogia ja teiste loodusteaduste harude märgitav mõju.

Keskkonnaõigus kui õigussüsteemi osa lähtub ennekõike õigusteaduse seadustest ja õigussüsteemi elementide vastastikusest toimest. Keskkonnapoliitika üks olulisemaid lähtealuseid on objektiivsed loodusseadused, mida uurivad bioloogia, keemia, füüsika jt loodusteadused.

Keskkonnaõiguses on peamiseks tõendusmaterjaliks loodusteaduslike uuringute tulemused, sh teaduslikel alustel põhineva keskkonnaseire tulemused. Nt kahju tuvastamine keskkonnaalase vastutuse korral.

Keskkonna terviklikkus on samuti selline objektiivse maailma asjaolu, mida peab arvesse võtma õiguslikus regulatsioonis.
Loodusteaduste märgatav mõju keskkonnaõigusele on seega tingitud esiteks sellest, et teaduse abil identifitseeritakse need ökoloogised probleemid, millele keskkonnaalases õiguslikus regulatsioonis tuleb reageerida. Teiseks, vaid teaduste poolt kogutud informatsioon võimaldab mõista ökoloogilise kriisi võimalikke tagajärgi ja välja pakkuda meetmeid nende vältimiseks või vähendamiseks.

Ökosüsteemipõhine lähenemine. Põhineb ideel, et ökosüsteemi soodus seisund ei ole oluline mitte üksnes looduskeskkonna normaalse toimimise seisukohast, vaid sellest oleneb suurel määral ka ühiskonna heaolu säilitamine ja areng. Seos on vastastikune - inimtegevus avaldab mõju ökosüsteemile ja vastupidi.

Keskkonnaelemente iseloomustavad keerukad omavahelised seosed ja vastastikune toime, mis omakorda on tihti varjatud suurema või väiksema teadusliku ebakindlusega.

Tuginemine teaduslikele argumentidele annab keskkonnaalastele normidele vajaliku legitiimsuse ning on ka meetmete proportsionaalsuse hindamisel oluliseks mõõdupuuks.

Question 3

Kirjeldage keskkonnaõiguse kehtivusala (tinglik jaotus kolmeks).

Answer 3

I Klassikaline keskkonnaõigus – vee-, välisõhu-, jäätmete- ja kiirgusalased regulatsioonid; keskkonnaload, seired, keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud jne

II Looduskaitse – looduse säilimise kaalutlusel alade kaitse alla võtmine ning kaitse alla võetud isendite ja liikidega seotud regulatsioon

III Loodusressursside kasutamise ja kaitse reguleerimine – jahi-, kalapüügi-, metsa-, maapõue- ning maavaradealane regulatsioon -
Valdkonna regulatsioonis ei domineeri tihti mitte keskkonnaalased kaalutlused, vaid majanduslikud.

Question 4

Millised on keskkonnaõiguse põhieesmärgid?

Answer 4

1. Keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit

Keskkonnahäiringute puhul ei ole saetud eesmärgiks nende täielikku ja tingimusteta ärahoidmist, kuna inimühiskonna toimimine ja heaolu kasvatamine ei ole paraku võimalik ilma keskkonnale teatava negatiivse mõju avaldamiseta. Seetõttu tuleb eesmärgi saavutamiseks vähendada keskkonnahäiringuid võimalikult suures ulatuses ja arvestada ka keskkonnaalaste kaalutlustega konkureerivate muude, ennekõike majanduslike ja sotsiaalsete huvide ja õigushüvedega.

2. Säästva arengu edendamine
Säästva arengu põhimõte tähendab seda, et keskkonnaväärtusi peab kaitsma ja kokkuhoidlikult kasutama ka tulevaste põlvkondade huvi silmas pidades. Säästva arengu põhimõte tähendab ka seda, et lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele kaalutlustele arvestatakse kõigi tegevuste juures ka keskkonnaga - keskkonna kaalutluste arvesse võtmine kõigis elu valdkondades-.

3. Loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse
Loodusväärtusi tuleb selle sätte alusel kaitsta ka nende iseväärtuse seisukohast. Looduse iseväärtuse kaitse tähendab näiteks selliste liikide ja elupaikade hoidu ja seisundi parandamist, millel puudub inimese jaoks otsene utilitaarne väärtus.

4. Keskkonna hea seisundi tagamine
hea seisundi hoidmine ja halva seisundi parendamine.

5. Keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine
Arvestades seda, et tihtipeale on keskkonnakahjud pöördumatud, on keskkonnakahju heastamine teisene eesmärk. Primaarseks on vältida kahju tekkimist.
Nt keskkonnavastutuse seadus. Heastamine tähendab mitte rikutud keskkonna väärtuse hüvitamist rahas, vaid ennekõike endise olukorra ennistamist, puhastamist, taastamist jne.

Question 5

Milliste aspektidega tuleb arvestada keskkonna mõiste määratlemisel?

Answer 5

Olenevalt eesmärkidest, mida selle mõiste defineerimisel silmas peetakse, võib tulemuseks saadud määratlused jagada kaheks - loodusteaduslikud ja legaaldefintsioonid.

Loodusteaduslikud definitsioonid – keskkond kujutab endast väga keerulist, mitmetahulisi sisemisi seoseid omavat asjaolude ja objektide kompleksi; keskkond määrab lõppkokkuvõttes ära organismide, sh inimese eksisteerimisvormid ja ellujäämise

Legaaldefinitsioonid – kas arvesse läheb üksnes looduskeskkond või ka linnakeskkond jne

Lõppkokkuvõttes on keskkonna defineerimine praktiliselt võimatu ning seega jääb selle piiritlemine suuresti igakordse otsustamise küsimuseks ja kokkuleppeliseks.

Question 6

Mida tähendab KeÜS §-s 1 nimetatud säästva arengu põhimõte ja millist tähtsust see omab KeÜS-is sätestatud keskkonnaõiguse põhimõtete tõlgendamisel?

Answer 6

Säästva arengu põhimõte tähendab, et keskkonnaväärtusi tuleb kasutada ja kaitsta viisil, mis arvestab tulevaste põlvedega (pika perspektiiviga). Keskkonna kaitset tuleb silmas pidada majanduse arendamisel, et majanduslikud eesmärgid ei oleks (alati) keskkonnaväärtustest eespool ning et ka tulevastel põlvedel oleks võimalik keskkonda kasutada. Kõikide eluvaldkondade areng tuleb muuta keskkonnasõbralikumaks. See aga ei tähenda, et keskkonnakaalutlused oleksid muudest kaalutlustest prioriteetsemad.

Kõige tihedamalt on see seotud lõimumispõhimõttega, mis näeb ette, et keskkonnakaalutlustega tuleb arvestada kõigis eluvaldkondades. Säästeva arengu põhimõte, aga ütleb, et keskkonnakaalutlused ei ole prioriteetsemad kui muud kaalutlused. Juhul kui üht eesmärki on võimalik saavutada mitmel moel, kallutab lõimimispõhimõte valiku selle variandi suunas, mis vastab enim keskkonnakaitse eesmärkidele ja põhimõtetele. Säästva arengu idee kohustab püüdlema majanduskasvu ja sotsiaalse arengu poole loovate ning uuenduslike meetodite abil. Selle asemel, et keskenduda lühiajaliselt kõige kasumlikumatele lahendustele, tuleb otsida variante, mis oleksid pikemas perspektiivis kasulikud nii keskkonna kui ka majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt.

Kõrgetasemelise kaitsega on seotud, kuna kõrgetasemeline ja terviklik kaitse on vajalik keskkonnaväärtuste pikaajaliseks säilimiseks. Vältimis- ja ettevaatuspõhimõtted aitavad keskkonda säästa ja säilitada, samas nendes esinevad erandid, mis mõningatel juhtudel lubavad põhimõttest kõrvale kalduda, aitavad tagada vajaliku arengu toimimist. Ettevaatuspõhimõte üldiselt on selline, mis võimaldab tegevustel toimuda, kuid käsib keskkonnaga arvestada. Saastaja maksab näeb ette, et need kes rohkem kahjustavad peavad ka rohkem maksma.

Question 7

Kas säästva arengu põhimõte on Eesti õiguses õiguspõhimõte? Põhjendage.

Answer 7

Keskkonnapoliitika põhimõttena on tulevaste põlvkondadega arvestamine kahtlemata asjakohane. Õiguses aga jääb see põhimõte siiski suhteliselt üldsõnaliseks ja deklaratiivseks.

Säästva arengu põhimõte ei ole KeÜS-is õiguspõhimõttena küll sõnastatud, aga kaudsed viited sellele tulenevad KeÜS §-st 1, mis sätestab seaduse eesmärgina säästva arengu edendamise,

KeÜS §-st 9, mis käsitleb lõimimispõhimõtet ja sätestab, et keskkonnakaitse kõrget taset tagavate kaalutluste arvesse võtmine on vajalik säästva arengu tagamiseks.

Samuti on KeÜS §-s 13 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte. Ka eriosas ehk looduskaitseseaduses on sätestatud, et looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest. Järelikult kuigi õiguspõhimõttena otsesõnu ei ole säästva arengu põhimõtet KeÜS-is sõnastatud võiks seda siiski koosmõjus erinevate sätetega pidada Eesti õiguses õiguspõhimõtteks, millest tuleb lähtuda.

Question 8

Millised on keskkonnahäiringu mõiste olulised tunnused?

Answer 8

Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Ka selline ebasoodne mõju, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

Kõige üldisem ebasoodsa keskkonnamõju mõiste, eristamata selle avaldumise vorme või intensiivsust. Tähistab igasugust ebasoodsat keskkonnamõju, v.a looduslikest protsessidest tingitud mõju.

Ei pea olema inimese tervisele kahjulik, vaid piisab ka ebamugavuste tekitamisest (nt hais, müra, valgusreostus).

Keskkonnahäiring võib olla arvult normi ületav, mitteületav või üldse arvulise normiga reguleerimata. Näiteks on keskkonnahäiring ka normi mitteületav, kuid pidev ja häiriv müra.
Arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiring võib olla näiteks hais, tolm, risustamine ja muud sarnased inimtegevusest lähtuvad mõjud, mis on otseselt piirnormidega reguleerimata, kuid faktiliselt häirivad.

Paljud keskkonnahäiringud on ühiskonna toimimise tagamiseks hädavajalikud ja neid tuleb paratamatult taluda, sest need kaasnevad igapäevase tegevusega. Keskkonnahäiringuid tuleb taluda, kui nende vähendamine ei ole mõistlike vahenditega teostatav, kui häiringu mõju keskkonnale ja inimesele on vähetähtis või kui seda häiringut tingib mingi muu ülekaalukas huvi ja selle tagamiseks ei ole teisi mõistlikke alternatiive.

Question 9

Avage olulise keskkonnahäiringu mõiste ning loetlege olulise keskkonnahäiringu tunnused.

Answer 9

Ebasoodsa keskkonnamõju selline intensiivsus, mis olemuslikult ei ole tavaolukorras lubatav.

Loetelu on näitlik ning üksnes sellistest tunnustest, mille puhul keskkonnahäiringu olulisust eeldatakse, st võib olla ka muudel juhtudel.

Olulist keskkonnahäiringut eeldatakse, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust, on põhjustatud saastatus, keskkonnakahju või oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju Natura 2000 alale. Olenevalt konkreetse olukorra asjaoludest võib neid tunnuseid olla veelgi.

Kuigi nimetatud juhtudel olulise keskkonnahäiringu esinemist eeldatakse, on kohustatud isikul võimalik tõendada vastupidist. Nt saab näidata, et piirväärtuse ületamine on ajutine ja ei too mingit negatiivset mõju kaasa.

Question 10

Võrrelge omavahel mõisteid keskkonnarisk ja keskkonnaoht. Milles seisneb nende sarnasus ja millises osas on need erinevad?

Answer 10

Keskkonnaohuga on tegemist siis, kui on piisav tõenäosus, et keskkonnahäiring tekib ning keskkonnahäiring on oluline. Keskkonnariskiga on tegemist olukorras, kus puudub üks või mõlemad keskkonnaohu tunnused. Keskkonnariski tagajärge või selle ulatust varjutab tihti teaduslik ebakindlus. Samuti on võimalik, et tagajärjeks on küll oluline keskkonnahäiring, kuid selle saabumise tõenäosus ei ole kuigi suur; või vastupidi, tagajärje saabumine on üsna tõenäoline, kuid tagajärjeks ei ole oluline keskkonnahäiring.

Mõlemad tähistavad nii negatiivse tagajärje saabumise tõenäosust kui ka selle tagajärje olulisust.

Keskkonnaohud vajavad üldjuhul vältimist ning keskkonnariskid vähendamist.
Vältimispõhimõtte kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida ning keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda ainult erandjuhtudel. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleb keskkonnariski kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada.

Keskkonnariski mõistet saab üldjuhul kasutada järgmistes olukordades:
- Tagajärje ulatus ja/või selle tekkimise tõenäosust varjutab teaduslik ebakindlus;
- Tagajärjeks võib küll olla oluline keskkonnahäiring, kuid selle tekkimine ei ole piisavalt tõenäoline;
- Tagajärje tekkimine on küll piisavalt tõenäoline, kuid tegemist ei ole olulise keskkonnahäiringuga;
- Ebasoodsa tagajärje tekkimine ei ole välistatud (ainult Natura hindamise kontekstis)

Question 11

Võrrelge omavahel heite ja saastamise mõisteid. Milles seisneb nende sarnasus ja millises osas on need erinevad?

Answer 11

Heite mõiste väljendab heitmise tulemust, mitte protsessi (heitmist) ennast. Saastamine seevastu tähistab saastamise tegevust. Saastatus tähistab saastamise negatiivset tagajärge.

Heide on igasugune väljutatav aine, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn, müra või energia, omamata seejuures negatiivset varjundit (ka hästilõhnav parfüüm on heide). Samas saastamisel ja saastatusel on selge negatiivne tähendus, kuna need räägivad keskkonnaohust ja -riskist ning õhu, vee või pinnase ebasoodsast mõjutamisest.

Heite väljutamine ei ole piiratud inimtegevusega, aga saastamine nõuab keskkonnaohtu või -riski ehk järelikult -häiringut mis on inimtegevuse tulemus.

Saastamine on heite väljutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või -riski. Seega on tegemist väga seotud mõistetega. Mõlemad on seega seotud õhu, vee ja pinnasega ning sinna millegi väljutamisega/väljutatavusega.

Question 12

Võrrelge omavahel heite piirväärtuse ja keskkonnakvaliteedi piirväärtuse mõisteid. Milles seisneb nende sarnasus ja millises osas on need erinevad?

Answer 12

Heite piirväärtus on konkreetselt seotud saastajatega ning kirjutab neile ette, millises vahemikus või alla mis näitaja peab väljutatav heide teatud ajavahemikus jääma. Need on kindlaks määratud konkreetsetele saastajatele väljastatud keskkonnalubades.

Keskkonnakvaliteedi piirväärtus iseloomustab kvaliteeti, millele konkreetne keskkonnaelement üldiselt vastama peab, seadmata seejuures piiranguid konkreetsetele saastajatele. Need piirid tulenevad seadustest, tihti EL määrustest.
Keskkonnakvaliteedi piiirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada (KeÜS § 7 lg 3). Ehk millistele kvaliteedinõuetele teatud keskonnaelement (tavaliselt õhk/vesi) peab vastama.

Heite piirväärtused aitavad üldjuhul tagada keskkonnakvaliteedi piirväärtustest kinni pidamist. Ehk heite piirväärtuse määramisel tuleb arvestada, et eri allikatest pärit heited kumulatiivselt ei ületa keskkonnakvaliteedi piirväärtust.

Sarnasused
- Tulenevad mingist õigusaktist (üld/üksik)
- Mingisugune standard, millele keskkond peab vastama, et oleks nõuetekohane

Erinevused
- Keskkonnakvaliteedi piirväärtuse ületamisel eeldatakse olulist keskkonnahäiringut
- Heite piirväärtus võib tuleneda üksikaktist (pigem vist keskkonnaluba siis nt),
keskkonnakvaliteedi piirväärtused üldjuhul EL õigus/muu üldakt
- Keskkonnakvaliteedi piirväärtus kehtib üksnes mingis piirkonnas
- Heite piirväärtus iseloomustab üksnes heidet konkreetse heiteallika suhtes.
Keskkonnakvaliteedi piirväärtus võib olla igasuguse keskkonnaelemendi
kvaliteedinõude kohta.
- Keskkonnakvaliteedipiirväärtus üksnes selline, mida ei tohi tervise ja keskkonna
kaitsmise huvides ületada.

Question 13

Millised on käitaja ja käitise mõistete olulised tunnused?

Answer 13

Käitise puhul on oluline, et 1) tegemist on tehnilise üksusega, milles toimub tootmistegevus või sellega seotud tegevus ning 2) sellega kaasneb saastamine või saastus.
Siinkohal ei hõlma määratlemata õigusmõisted “tootmistegevus” ja “tehniline” ainult klassikalisi tööstusettevõtteid, vaid ka näiteks sadamaid ja kaevandusi. Selleks, et tegemist oleks käitisega, peab kaasnema saastamine või saastatus, mitte lihtsalt heite väljutamine. Ei hõlma ainult konkreetset hoonet
vaid kogu kompleksi.

Käitaja on isik, kes käitist käitab, seega on ka siin olulised käitise tunnused, kuid lisaks veel, et käitaja on isik, kes faktiliselt käitist kontrollib.
*Käitaja vastutab ka oma tegevuse keskkonnaalaste nõuete täitmise eest, mis kajastuvad eelkõige talle antud
keskkonnakaitselubades. Võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

Käitise ja käitaja mõistete määratlemise peamine eesmärk on fokuseerida vastutus
keskkonnahäiringuid tekitava tootmisega otseselt või kaudselt seotud üksuse tehnilise ja funktsionaalse toimimise ja sellest tulenevalt ka keskkonnanõuete täitmise eest.

Question 14

Milline on klassikaline ettevaatuspõhimõtte käsitlus ning millises osas erineb sellest Eesti õiguse kohane ettevaatuspõhimõte? Mida peab silmas pidama ettevaatuspõhimõtte rakendamisel Eesti õiguse kohaselt?

Answer 14

Klassikalises mõttes seostub ettevaatuspõhimõte teadusliku ebakindlusega, st õiguslik sekkumine on põhjendatud ka nendel juhtudel, kui keskkonnaprobleemi varjutab teaduslik ebakindlus. Seda kohaldatakse olukordades, kui ei ole lõpuni kindel, millist mõju ja kui suures ulatuses mingi tegevus keskkonnale avaldada võib. Küll aga peab teadus andma viiteid kaitstavate õigushüvede märkimisväärse kahjustamise võimalikkuse kohta.

Eesti õiguses on ettevaatuspõhimõte väga konkreetselt seotud keskkonnariski mõistega. Seega lisaks teaduslikule ebakindlusele tuleb Eesti õiguse kohaselt põhimõtet rakendada kõikidel juhtudel, kui tegemist on keskkonnariskiga, mis on laiem käsitlus, kui teadusliku ebakindluse puhul. Sh olukorrad, kus teaduslikku ebakindlust üldse ei esinegi (nt häiringu esinemine on piisavalt tõenäoline, kuid tegemist ei ole olulise keskkonnahäiringuga, või kui häiring on väike, kuid tõenäosus suur).

Ettevaatuspõhimõtte rakendamisel tuleb silmas pidada, et põhimõtte eesmärk ei ole tegevusi keelata. Tegevused on endiselt lubatud, kui võetakse asjakohaseid meetmeid keskkonnahäiringute vähendamiseks võimalikult suures ulatuses. Meetmete valikul tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Tegevust võib täielikult keelata üksnes siis kui puuduvad mõistlikud meetmed mõju vähendamiseks ja tegemist on esmatähtsa õigushüve kaitsega.

Ettevaatuspõhimõtte kohaldamise eeldused võivad tuleneda õigust loovatest aktidest, kui võivad ilmneda ka juhtumipõhisel hindamisel.

Question 15

15. Milline tähendus on mõistel keskkonnahäiring ettevaatus- ja vältimispõhimõtte sisustamisel?

Answer 15

Keskkonnahäiringu mõiste on oluline, kuna sellega on seotud keskkonnariski ja -ohu mõisted, mis on konkreetselt põhimõtete alusteks.

Ettevaatuspõhimõte – Keskkonnariski ehk vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkust tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral
vähendada.

Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu ehk olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisavat tõenäosust tuleb vältida.

Seega (olulisel) keskkonnahäiringul mõlema põhimõtte puhul keskne tähendus. Nii selle olulisusel kui ka tekke tõenäosusel. Need põhimõtted väljendavad, et kuidas keskkonnahäiringutele tuleb reageerida. Teatud keskkonnahäiringuid tuleb ühiskonna
normaalse toimimise tagamiseks üldjuhul taluda, teatud häiringuid mõistlikus ulatuses vähendada ja on ka sellise intensiivsusega häiringuid, mida on mõistlik vältida.

Question 16

Kirjeldage vältimispõhimõtet Eesti õiguses. Millega tuleb selle rakendamisel arvestada?

Answer 16

Vältimispõhimõte tähendab, et keskkonnaohtu tuleb vältida (KeÜS § 10).
Vältimispõhimõtet kohaldatakse keskkonnaohu puhul, st olukorras, kus olulise keskkonnahäiringu tekkimise tõenäosus on piisavalt suur. Sealjuures tuleb silmas pidada, et mida olulisem on tekkida võiv keskkonnahäiring, seda väiksem võib olla selle tõenäosuse piisavaks lugemise künnis. Põhjuslik seos tegevuse ja keskkonnale või inimtervisele avaldatava mõju vahel peab olema tõestatav.

Vältimispõhimõtte eeldused võivad tuleneda õigust loovatest aktidest või võivad ilmneda ka juhtumipõhisel hindamisel.

Samuti tuleb meeles pidada, et vältimispõhimõte ei ole absoluutne. Keskkonnaohtu tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, sellele puuduvad mõistlikud alternatiivid ning keskkonnaohu vähendamiseks rakendatakse mõistlikke meetmeid.

Vältimispõhimõtte adressaadiks on haldusorganid ja kohtud. Vältimispõhimõtte otseseks adressaadiks ei ole eraõiguslikud isikud ning mõju neile on kaudne eelkõige läbi haldusorganite haldustegevuse.

Question 17

Põhjendage, miks ei kasutata KeÜS-is tähistust „saastaja maksab“.

Answer 17

KeÜSis on väga konkreetselt ära defineeritud saastaja mõiste, mis on omakorda tihedalt seotud heite mõistega. Heide tähendab, aga üksnes õhku, vette või pinnasesse aine, kiirguse, soojuse, valguse, müra, energia vms väljutamist. Klassikaline saastaja maksab põhimõte näeb aga ette vastutuse palju laiema ringi tegevuste eest, mis ei ole seotud heitega (nt metsalangetamine). Seetõttu ei oleks sõnastus „saastaja maksab“ meie õiguskorras korrektne, kuna see kitsendaks põhimõtet liialt.

Põhjus, miks KeÜS ei kasuta tähistust “saastaja maksab” seisneb selles, et KeÜS § 7 lg 4
tähenduses tähistab saastamine niisugust heite väljutamist, millega kaasneb keskkonnaoht
või keskkonnarisk, seega sellist keskkonnale avaldatavat mõju, mida tuleb vältida või
vähendada. Mõiste “saastamine” on otseselt seotud heite mõistega, mis KeÜS § 7 lg 1 järgi
on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia,
kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Klassikalises saastaja maksab põhimõttes
on saastamise all aga mõeldud palju laiemat keskkonnakasutuse spektrit. Saastajaks võib
olla ka isik, kelle tegevusega ei kaasne otseselt heidet (nt metsalangetamine). Seega KeÜS
ei kasuta “saastaja maksab” tähistust seetõttu, et saastamine KeÜS tähenduses erineb selle
klassikalisest tähendusest. Klassikaline saastamise tähendus on palju laiem, kui see, mis
KeÜS-is kirjeldatud ehk saastamine ei ole seotud heite mõistega.

Question 18

Milline on saastaja maksab põhimõtte sisu Eesti õiguse kohaselt?

Answer 18

Kõige konkreetsem väljendusviis seisneb keskkonnatasudes – saastetasud, loodusvarade kasutustasud, kasutajatasud (tasud keskkonnaga seotud teenust eest, nt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu. - Keskkonnatasude peamine
eesmärk on stiimuli loomine ebasoodsa keskkonnamõju vähendamiseks.

Lisaks on sellega seotud pakendiaktsiis.

Oluline väljendus on ka keskkonnamõju hindamisega ja muude sarnaste hindamistega seotud kulude tasumine.

Seos on ka vältimis- ja ettevaatuspõhimõtetega, kuna käitaja peab kandma kõik keskkonnahäiringute vältimise ja vähendamisega seotud kulud. Samuti keskkonnavastutus (ennetine ja heastamine).

Saastaja maksab põhimõte seondub ka keskkonnavastutusega, ennekõike keskkonnakahju ennetamise kulude kandmisega ja keskkonnakahju heastamisega. Samuti on üks põhimõtte rakendusvorm tootjavastutus, mille alusel jäätmeteks muutunud
toote käitlemise eest ei vastuta üksnes tarbija ja avalik võim, vaid vastutus on kas osaliselt või täielikult laiendatud ka tootjale.

Question 19

Võrrelge omavahel keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõtet ja lõimimispõhimõtet. Milles seisneb nende sarnasus ja millises osas on need erinevad?

Answer 19

Keskkonnakõrgetasemelise kaitse eesmärk nõuab mh, et kaitstaks keskkonda kui tervikut, et vältida kahjuliku mõjude ülekandumist ühelt keskkonna elemendilt teisele. Lõimimispõhimõte seevastu soovib siduda kõiki eluvaldkondi tervikuks, mis arvestab keskkonnakaalutlustega.

Need kaks põhimõtet on omavahel väga tihedalt seotud, kuna lõimimispõhimõte näeb ette kõrgetasemelise kaitse põhimõtte kohaldamise kõigis eluvaldkondades.

Mõlemad lisavad keskkonnakaalutlustele otsustamisel kaalu juurde, leides, et kui on mitu valikuvarinati, siis tuleks eelistada seda, millel on keskkonnale vähem kahjulikku mõju, samas ei sea kumbki keskkonnakaalutlusi muudest kaalutlustest tähtsamaks.

Question 20

Milline on loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte sisu Eesti õiguse kohaselt?

Answer 20

Eesti õiguses tuleneb loodusvarade säästliku kasutamise mõte PS-ist, mille § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada
säästlikult.

Seda üldist printsiipi arendab edasi KeÜS § 13, mille järgi taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku
täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Loodusvarade kasutust tuleb korraldada loodusliku juurdekasvu loomuliku rütmiga arvestades. Rahvuslikust rikkusest peavad osa saama ka meie järglased!

Säästlik kasutus – arvestada tuleb looduslikku taastumisvõimet ja varude jätkumisega võimalikult pikaks ajaks.

Question 21

21. Milline on riikide roll rahvusvahelise keskkonnaõiguse kontekstis?

Answer 21

Riigid on rahvusvahelise keskkonnaõiguse peamised autorid (välislepingud, tavad).

Riikide arengutaseme ja huvid on tihti erinevad, mistõttu on raskendatud ka ühiste kokkulepete saavutamine keskkonnaõiguses. Riikide kõrval peaks rahvusvahelise keskkonnaõiguse efektiivsuse tagama ka regionaalsed või üleilmsed institutsioonid.

Rahvusvaheliste suhete oluliseks elemendiks on kooseksisteerimine ja koostöö. See on eriti oluline, kuna suur osa keskkonnaprobleemidest on piiriülesed nii oma põhjuselt kui lahenduselt. Riikide rolliga seondub piiriülese kahju ärahoidmise põhimõte, mille alusel ei ole ühelgi riigil õigust kasutada või lubada kasutada oma territooriumi viisil, mis tekitab kahju teise riigi territooriumile, kui tegemist on tõsiste tagajärgedega ja kahjustus on selgete ja veenvate tõendite abil tõestatud (Trail Smelter). Seega vastutavad riigid ka selliste saastamise juhtumite eest, mis on aset leidnud nende territooriumil, kuid mis omavad piiriülest mõju.

Riigid on rahvusvahelise keskkonnaõiguse peamised adressaadid (kohustus hoiduda tegevustest, mis võivad tekitada olulisi keskkonnahäiringuid; hoida ära oma jurisdiktsiooni all olevate eraõiguslike isikute keskkonnaohtlik tegevus (vajalik õigussüsteemi loomise ja jõustamise teel) ja kohustus kaitsta keskkonda (nii olemasoleva keskkonna säilitamine vaid ka parendamine))

Riigid peavad rahvusvahelist õigust riigisiseselt ellu viima ning rikkumiste eest vastutama.

Question 22

Milline on Euroopa Liidu ja liikmesriigi keskkonnaõiguse vahekord?

Answer 22

Kui EL on kehtestanud ühtlustamismeetmeid, lõpetab see täielikult või piirab oluliselt liikmesriigi õigust iseseisvaks regulatsiooniks. EL õigus on liikmesriigi õiguse ees esmane, mistõttu tuleb vastuolu korral kohaldada alati EL õigust.

ELTL art 192 alusel vastu võetud ühtlustamismeetmete puhul on liikmesriikidele jäetud vabadus kohaldada karmimaid meetmeid, kui need, mida EL õigus nõuab (st EL õiguses on n-ö miinimumnõuded), kuid regulatsiooni sisu peab jääma samaks (muutuda võib üksnes ulatus).

Art 114 alusel vastu võetud ühtlustamismeetmete asemel võib liikmesriik teatud juhtudel säilitada oma varasem õigusnormi kehtivuse või väga erandlikel juhtudel kehtestada uue normi. - tõendamiskohustus säilitamiseks või tuginema uutele teaduslikele tõenditele.

Ka olukorras, kui EL ei ole keskkonnaalaseid ühtlustamismeetmeid kehtestanud, ei ole liikmesriikidel piiramatut vabadust oma riigisiseste meetmete kehtestamisel. Need peavad endiselt olema kooskõlas EL aluslepingutes sätestatud põhimõtetega, eriti nendega, mis tagavad kaupade vaba liikumise (st üldjuhul ei tohi seada koguselisi piiranguid ekspordile ega impordile ja võimalikke keskkonna- ja inimtervise kaitse eesmärgilisi erandeid tuleb tõlgendada kitsendavalt). Tehtud kitsendusi tuleb kohaldada ühetaoliselt kodumaisele ja importkaubale.

Question 23

Mida tähendab keskkonnadirektiivide sätete vahetu kohaldamine (kirjeldage eraldi tootedirektiivide ja kvaliteedidirektiivide aspektist)?

Answer 23

Selleks, et EL direktiivi saaks otse kohaldada, peab see olema tingimusteta (st ei sõltu EL institutsiooni ega liikmesriigi täiendavates meetmetest) ja piisavalt täpne (kohtul peab olema võimalik seda rakendada).

Tootedirektiivide puhul on nende eesmärgiks kaupade vaba liikumine, mistõttu peavad sätted olema küllalt täpsed ning kõigis riikides ühesugused (st riikidele ei ole jäetud diskretsiooni), mistõttu on need direktiivid pea alati piisavalt täpsed ja tingimusteta ning seega vahetult kohaldatavad.

Kvaliteedidirektiivid on loodud keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, mitte õiguse täielikult ühtlustamiseks, mistõttu on nende puhul liikmesriikidele jäetud õigus võtta vastu rangemaid meetmeid. Need sisaldavad tihti heite- või kvaliteedipiirväärtusi. Selliste normide puhul oleneb nende otsekohaldatavus sätte täpsusest. Kui piirväärtused on EL direktiivis sätestatud numbriliselt, siis on selge, et sellest halvemat kvaliteeti/suuremat heite kogust kindlasti esineda ei tohi, kuna tegemist oleks EL õiguse rikkumisega. Kui LR on aga sätestanud karmimaid nõuded kui EL direktiiv, siis on see üldjuhul õiguspärane ning selle peale kaevata ei saa.

Question 24

Loetlege keskkonnakaitse meetmete kavandamise instrumente ja kirjeldage neid (kolm erinevat instrumenti).

Answer 24

Poliitilis-strateegilise iseloomuga arengudokumendid, mis ei ole üldjuhul eraõiguslike isikute puhul vahetult kohaldatavad. Vajadus tuleneb riigieelarve pikaajalisest planeerimisest. Nendeks on poliitika põhialused, valdkondlikud arengukavad, valitsemisalade arengukavad.

Tegevuskavad, mis omavad ka haldusvälist mõju, võivad olla eraõiguslike isikuteõiguste piiramise aluseks ja on õiguslikult siduvad ning konkreetsemad. Nende tegevuskavade eesmärgiks on olemasoleva keskkonnaseisundi säilitamine ning senisest parema keskkonnaseisundi saavutamine. Selliseid eesmärke tuleb pikaajaliselt ette planeerida ning nende saavutamiseks on vajalik, et need avaldaksid täitevvõimule ning eraõiguslike isikutele tegelikku õiguslikku mõju.

Käitaja koostatavad ja riiklikult reguleeritud eneseregulatsiooni vahendina toimivad kavad. Need kavad on mõeldud konkreetse käitaja tegevuse planeerimiseks ning suunamiseks.

Question 25

Millised on keskkonnamõju hindamise etapid?

Answer 25

Esmalt tuleb hinnata, kas keskkonnamõju hindamine on üldse kohustuslik. Eesti õiguse kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavasti kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille puhul ei ole välistatud, et sellega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile. Kui kummagagi nendest olukordadest tegemist ei ole, siis ei ole hindamise läbiviimine vajalik. Seejuures on õigusaktides loetletud tegevused, mille puhul oluline keskkonnamõju suure tõenäosusega saabub. Menetluse osa, milles otsustatakse, kas keskkonnamõju hindamist on vaja läbi viia, nimetatakse eelhindamiseks.

Kui keskkonnamõju hindamise vajalikkus on kindlaks tehtud, siis järgmise sammuna märatakse kindlaks küsimused ja teemad, mida KMH käigus tuleb uurida ja mille kohta soovib menetluse algataja infot saada. Selleks koostatakse KMH programm. Programmis käsitletakse kavandatava tegevuse eesmärki ja selle reaalseid alternatiive, mõjutatavat keskkonda, kavandatavad hindamismetoodikat ja menetluslikke küsimusi (sh ajakava). Pärast programmi avalikustamist korraldatakse avalik väljapanek ning avalik arutelu, kus on võimalik osaleda kõigil asjast huvitatud isikutel esitades ettepanekuid ja tehes märkusi. Avaliku arutelu tulemusel täiendatakse programmi ning seejärel esitatakse otsustajale nõuetele vastavuse kontrolliks.

Peale nõuetele vastavuse kontrollimist võib arendaja asuda ekspertide kaudu koostama programmist lähtuvat aruannet, milles kirjeldatakse tegevuse mõju keskkonnale, inimestele ning varale, samuti millised võiksid olla negatiivset mõju leevendavad meetmed. Aruanne seejärel avalikustatakse avalikul väljapanekul ning taaskord korraldatakse avalik arutelu. Arutelu tulemusel aruannet vajadusel täiendatakse ning esitatakse seejärel otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Kui aruanne ei vast nõuetele, siis peab arendaja seda parandama ning esitama uuesti avalikule väljapanekule. Kui aruanne vastab nõuetele, siis lõppeb KMH menetlus ning saab edasi minna tegevusloa otsustamise juurde.

Question 26

Mis on Natura hindamine, millisest direktiivist see tuleneb ja kuidas on see Eesti õiguses reguleeritud?

Answer 26

Natura hindamine tuleneb EL loodusdirektiivi art 6 lg-st 3.

Eesti õiguses ei ole Natura hindamist eraldi reguleeritud, vaid see on pandud kokku keskkonnamõju hindamise menetlusega. Kuivõrd Natura hindamise läbiviimise latt on EK praktikast tulenevalt üsna madal, siis toob see kaasa olukorra, kus mahuka keskkonnamõju hindamise peab läbi viima ka üsna väikesemahuliste projektide puhul.

Natura hindamine on Natura 2000 aladele potentsiaalselt mõju avaldavate tegevuste mõju hindamine. Natura alade puhul esineb eeldus, et hindamine tuleb alati läbi viia, kui ei ole mõistlikult täielikult välistatud, et tegevus omab kaitsealale olulist negatiivset mõju. Üldjuhul ei ole Natura aladel lubatud sellised tegevused, mis kahjustavad kaitseala terviklikkust. Negatiivse mõjuga tegevusi võib lubada üksnes siis, kui tegevust tingivad mingid tungivad ja erakordselt tähtsad avalikud huvid, tegevusele puuduvad alternatiivid ning kasutusele on võetud kõik kohased hüvitusmeetmed.

Question 27

Milline on Waddenzee lahendi põhisisu ning milline on selle tähtsus Natura hindamise rakendamisel?

Answer 27

Waddenzee lahend on EK lahend Hollandi kohtu eelotsusetaotluse kohta, mille teemaks on iga-aastaste lubade väljastamine südakarpide püüdmiseks Waddenzee piirkonnas ning sellega seonduv Natura hindamine.
Natura aladele avalduva mõju hindamise eripära seisneb selles, et kui tavapäraselt on keskkonnamõju hindamise algatamise eelduseks tõenäosus, et kavandataval tegevusel võib olla oluline keskkonnamõju, siis Natura 2000 aladel on küsimus üldistatult selles, kas mõju hindamise võib ära jätta.

Kohtu seisukohad:
Natura 2000 võrgustiku alade puhul tuleb alati eeldada tegevuse võimalikku olulist mõju alale ning seega peaks eelduslikult alati nende kavade ja projektide mõju hindama. Hindamise võib algatamata jätta üksnes siis, kui oluline mõju Natura alale on mõistlikult välistatud (st latt on kõrgem).

Asjakohane hindamine tähendab seda, et hindamisel tuleb lähtuda parimatest ja uusimatest teadussaavutustest ning kindlaks tuleb teha kõik aspektid, mis võivad ala kaitse-eesmärke oluliselt mõjutada.

Kava või projekti võib lubada, kui pädevad asutused on kindlaks teinud, et kava või projekt ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. Kohtu arvates on see nii, kui teaduslikust seisukohast ei ole
mingisugust põhjendatud kahtlust negatiivse mõju puudumise suhtes.

Question 28

Kuidas erineb keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamisest?

Answer 28

KMSH kasvas välja KMH-st. KSH vajadus tekkis, kui märgati, et konkreetsete projektide keskkonnamõju hinnates ei ole alati võimalik prognoosida ja arvestada eri tegevuste koosmõju. Mõjusid on vaja hinnata juba varasemas faasis.

Keskkonnamõju hindamine on suunatud konkreetse projekti/tegevuse mõju hindamisele, strateegiline hindamine viiakse läbi aga juba varajasemas staadiumis: planeeringute, arengukavade või muude strateegiate (mingi eluvaldkonna, piirkonna või tegevuse üldiste suundumuste kujundamise) otsustamisel.
KMH keskendub üksnes ühe tegevuse mõjule keskkonnale, KMSH vaatleb võimalike arengustsenaariumite koosmõjusid teiste potentsiaalsete tegevustega andes seega laiapõhjalise arusaama piirkonnale tekitatavatest mõjudest.

Menetlused on mõlemal hindamisel üsna sarnased.

Question 29

Milline on keskkonnanormatiivide tüpoloogia? Kirjeldage nende sisu.

Answer 29

Kvaliteedinormatiivid – eelkõige keskkonna kvaliteedi piirväärtused ehk ebasoodsa keskkonnamõju maksimaalselt lubatud tase konkreetses keskkonnaelemendis. Normatiiv ei ole suunatud konkreetsele saastajale, vaid lähtub ühise vastutuse põhimõttest. Üldjuhul on kvaliteedipiirväärtuse ületamine keelatud (aga mitte alati).

Heitenormatiivid – eelkõige heite piirväärtused ehk nõuded saasteallikast väljutatavate heidete iseloomu ja koguse suhtes. Neid kehtestatakse saasteainete või nende gruppide kaupa. Peamiselt kohaldatakse paiksete saasteallikate puhul. Suunatud konkreetsele saastajale ning määratud on lõppeesmärk jättes saastajale võimaluse valida sobivad meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.

Tehnoloogia normatiivid – nõuded keskkonnahäiringuid põhjustavate tehnikate ja tehnoloogiate suhtes. Kehtestavad nõuded tootmisprotsessi tehnoloogilisele ülesehitusele ja konkreetsetele tehnilistele lahendustele ja need ei võimalda saastajal valida tehnilisi vahendeid eesmärgi saavutamiseks. Peamiselt puhastus- ja filtreerimisseadmete puhul. Siia alla võiks käia ka parima võimaliku tehnoloogia nõue.

Tootenormatiivid – nõuded keskkonda mõjutavate toodete suhtes, millega tagatakse toote kahjuliku mõju vältimine, hõlbustatakse toote kasutamist või sellest tekkivate jäätmete käitlemist. Võivad reguleerida toote füüsikalisi või keemilisi omadusi, toote käitlemise, märgistamise või pakendamise nõudeid või tootest lähtuvate keskkonda mõjutavate tegurite piirmäärad. Need nõuded on kõigile tootjatele riigis või regioonis ühesugused, et tagada aus konkurents.

Question 30

Milline on keskkonnakaitselubade süstemaatiline jaotus? Kirjeldage nende sisu.

Answer 30

Keskkonnakompleksluba – mõne suurema mõjuga käitise käitamiseks antav luba, milles käsitletakse kõiki selle käitise tegevusega seotud valdkondi ja keskkonnamõjusid võimalikult terviklikult, et vältida mh saastuse kandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele.

Valdkondlikud keskkonnaload – keskenduvad kitsamale valdkonnale, nt vee erikasutusluba, õhusaaste luba (saasteainete viimiseks paiksest saasteallikast välisõhku),
jäätmeluba (jäätmete käitlemiseks), kaevandamisluba (maavara kaevandamiseks).

Muu luba, mille nõue nähakse seadusega ette keskkonnariski vähendamise eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks – nt eelduslikult väikese keskkonnariskiga tegevuste puhul teavitamiskohustus, MsÜSi tähenduses tegevusluba

Question 31

Kuidas on põhiseaduses keskkonnakaitset käsitletud (PS § 5 ja § 53)? Millisel põhjusel leiab Riigikohus, et nendest sätetest ei saa tuletada keskkonnaalast põhiõigust?

Answer 31

PS § 5 näeb ette, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Tegemist on väärtusnormiga, millest on tuletatav riigi kohustus keskkonda kaitsta.

PS § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Tegemist on isikute põhikohustusega kaitsta loodust ja tekitatud kahju hüvitada (saastaja maksab põhimõte).

Riigikohus leidis, et nendest sätetest ei saa tuletada keskkonnapõhiõigust, kuna need sätted ei määra, kuidas fikseerida puhta keskkonna näitajad ja igaühe talumiskohustuse keskkonnamõjurite suhtes, st sätted ei ole piisavalt täpsed. Küll aga on Eestis õiguses ettenähtud muud normid, mis aitavad oma õigusi ka keskkonna alastes küsimustes kaitsta.

Question 32

Milles seisneb KeÜS-is sätestatud õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale? Millal on tegemist selle õiguse rikkumisega?

Answer 32

Tegemist on subjektiivse kohtulikult kaitstava õigusega. See õigus on sisult väga üldine, jättes rakendajale laia otsustusruumi määrata, mis selle õiguse alla täpselt käib. Küll aga on kindel, et see säte kaitseb inimese õigust sellisele keskkonnale, mis ei kahjusta tema tervist. Lisaks kaitseb see ka selliste mõjutuste eest, mis otseselt inimesel elule ega tervisele ohtlikud ei ole, kuid mis segavad keskkonna eesmärgipärast nauditavat kasutamist (nt liigne müra, hais jne), samuti mõjutuste eest, mis toovad kaasa keskkonnahüvest ilmajäämise (nt ligipääsu takistamine vms). Täpsed piirid ei ole aga selged ning eriti heaoluvajaduste puhul on need kindlasti ajas muutuvad arvestades ühiskonna arengutaset.

Selle õiguse alusel on võimalik nõudeid esitada üksnes haldusorganitele, mitte eraõiguslikele isikutele. Eraisikutele võib mõju avalduda üksnes kaudselt (nt keskkonnaloa muutmise teel). Nõuda saab mõistlikke meetmete rakendamist tekitatud kahju kõrvaldamist ning keskkonnaseisundi parandamist.

Selleks, et tegemist oleks õiguse rikkumisega, ei piisa üksnes sellest, et keskkond ei vasta enam tervise- ja heaoluvajadustele. Sellele lisaks on vaja veel tuvastada, et isikul, kes kaebuse esitab, on oluline puutumus mõjutatud keskkonnaga (nt viibib tihti selles keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või on muu oluline puutumus nt omandiõigus). Ka olulise puutumuse olemasolu ei anna veel iseenesest nõude õigust selle sätte alusel. Õiguse rikkumist eeldatakse, kui ületatud on keskkonna kvaliteedi piirväärtust, kuid ka muudel juhtudel on võimalik rikkumist tuvastada. Kui piirväärtust ei ole olemas või seda ei ole ületatud, siis tuleb rikkumise tuvastamiseks kaalude ühelt poolt, kui oluline on kaitstav tervise- või heaoluvajadus ning teiselt poolt, kas see rikkumine on õigustatud arvestades piirkonna eripära ning teiste isikute ja avalikke huve.

Question 33

Kuidas on reguleeritud Eesti õiguse kohaselt juurdepääs õiguskaitsele keskkonnaasjades (keskkonnaalane kaebeõigus)? Käsitlege eraldi isikute õiguste rikkumise aspektist ja keskkonnaorganisatsioonide aspektist.

Answer 33

Füüsilistel isikutel on kaebeõigus üksnes siis, kui on rikutud mõnda nende subjektiivset õigust. Kaebeõigust laiendab aga väga laia kohaldamisalaga õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Siiski eeldab ka sellele õigusele tuginemine isiku subjektiivse õiguse rikkumist ning teiste isikute või üldsuse kaitseks kaebust esitada ei saa.
Keskkonnakaitse vaatepunktist saab nt tugineda traditsioonilistele õigustele nagu õigus era- ja perekonnaelu austamisele (kui keskkonnaseisundi halvenemine toob otseselt kaasa sekkumise isiku era- ja perekonnaellu) ja vara kaitse / omandiõigus ja
õigus tervise kaitsele.

Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus on tunduvalt avaram. Keskkonnaorganistasiooni
kaebeõigust eeldatakse. Nii saavad nad kaebuse esitada, kui vaidlustatud haldusakt toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Kuna keskkonnaorganisatsioonid saavad ise valida oma eesmärke ja tegevusvaldkondi, siis on nende kaebeõigus väga avar.
keskkonnaorganisatsioonid esitada populaarkaebusi, kuigi formaalselt on nende kaebeõiguse aluseks subjektiivse õiguse rikkumine.

Riigikohus on keskkonnaalast kaebeõigust tõlgendanud laiendavalt.

Question 34

Millised on keskkonnaorganisatsiooni mõiste olulised tunnused KeÜS kohaselt?

Answer 34

(Valitsusväline) keskkonnaorganisatsioon on (KeÜS § 31 lg 1):
- mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning
kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset;
- juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti (nt seltsing).

Valitsusvälisus – valitsusest sõltumatu ja mittetulunduslik, tegutseb seaduslikul eesmärgil ning pole partei. Eelkõige sõltumatus riigist.

Tegutsemine teatud vormis – MTÜ, SA (sihtasutus) või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, mis on moodustatud kirjaliku kokkuleppega (nt seltsing) ja mis esindab olulise osa kohalike elanike seiskohti.

Keskkonnakaitse edendamine – võib seisneda mõne keskkonnaelemendi kaitses (nt vesi, õhk, pinnas) inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil, samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimises ja tutvustamises. Keskkonnakaitse ei pea olema ühenduse ainus eesmärk, kuid kindlasti ei tohiks sellel olla keskkonnakaitsega konkureerivaid eesmärke. Lisaks on oluline, et ühendusel oleks reaalne suutlikus oma keskkonnaalaseid eesmärke täide viia.

Liikmete miinimumarv või minimaalne tegutsemisaeg ei ole olulised.

Question 35

Milles seisneb õigus keskkonnateavet küsida ja saada?

Answer 35

Õigus keskkonnateavet küsida tähendab õigust nõuda juurdepääsu keskkonnateabele. See õigus on igaühel ilma vajaduseta teabe küsimist põhjendada (sh ei pea põhjendama enda seost küsitava teabega). Selleks, et teada, kellelt mille osas teavet küsida, peavad teabevaldajad avalikustama on veebilehel kokkuvõtte oma keskkonnaalasest tegevusest ning teabest, mis nende valduses on, samuti selgitama, kuidas ligipääs teabele tagatud on. Keskkonnateave on eelduslikult avalik, juurdepääsu võib piirata üksnes ammendavalt loetletud erandite esinemise korral, nt riigi julgeoleku ja õigusemõistmise tagamiseks ning haruldaste liikide kaitseks. Erandeid tuleb tõlgendada kitsendavalt ning võimalikult suures ulatuses tuleb teavet siiski väljastada. Õigus teavet küsida hõlmab direktiivi ja konventsiooni tähenduses üksnes olemasolevat teavet, see ei kohusta looma uut teavet, nt olemasolevat infot täiendavalt analüüsides. Eesti riigisisese õiguse kohaselt on uue teabe küsimine sisuliselt selgitamistaotlus ning ka seda infot tuleb väljastada.

Õigus keskkonnateavet saada keskendub küsimusele, millist keskkonnateavet on kohustuslik üldiselt kättesaadavaks teha. Keskkonnateabe avalikustamise kohustus on igasuguse keskkonnateabe osas, millele ei ole lisatud juurdepääsupiiranguid. Teabe avalikustamise eesmärk on tagada isikutele tõhus ligipääs teabele. Lisaks keskkonnateabe avalikustamisele tuleb üldsust eriliselt teavitada keskkonnaohust. KeÜSi kohaselt tuleb teavitada inimtekkelisest või looduslikest põhjustest lähtuvast ohust seda osa üldsusest, keda ohu realiseerumine võib mõjutada, et võimaldada mõju vähendada või vältida. Oht on piisav tõenäosus, et saabub mingi oluline negatiivne tagajärg. Nt metsade tuleohtlikkus, üleujutuse oht vms. Teavitada tuleb sellisel viisil, et info jõuaks tõhusalt potentsiaalselt mõjutatud isikuteni, ilma et see tooks kaasa ebamõistlikke kulusid. Kui selgub, et puudus või on möödunud, siis tuleb samade kanalite kaudu teatada ka ohu puudumisest.

Question 36

Millised on KeÜS §-st 28 tulenevad osalemisõiguse põhinõuded ning milliste otsuste suhtes antud säte kohaldub?

Answer 36

Need nõuded sisaldavad menetlusest teavitamist, kaasamise ajastust, menetlustähtaegade pikkust, asjakohaste materjalide kättesaadavust ning osalejate seisukohtadega arvestamist (5).

Menetlusest informeerimine – kasutada tuleb selliseid kanaleid, mille kaudu sihtgrupp kõige tõenäolisemalt info kätte saab. Isiku teavitamise intensiivsus oleneb sellest, kui olulisel määral võib otsus isikut mõjutada. Informeeritavate isikute ringi peavad kuuluma kõik isikud, kelle õigusi võib otsus mõjutada. Isiklikult peab teavitama neid, kelle puutumus on selge, potentsiaalselt puudutatud ja huvitatud isikute puhul peab tagama, et neil oleks mõistlikult võimalik menetlusest teada saada. Samuti tuleb teavitada keskkonnaorganisatsioone. Informeerimine peab toimuma sellisel viisil ja ulatuses, et isikul oleks võimalik selle pinnalt hinnata, kas ta peaks menetluses osalema.

Kaasamine varajases etapis – Kaasamine saab olla tõhus üksnes siis, kui see toimub varajases etapis, mitte siis, kui põhimõttelised otsused on uba tehtud. Kui otsustamine toimub mitmes etapis, siis tuleb kaasata juba esimestesse etappidesse. Samuti konkreetse menetluse varajases etapis.

Menetlustähtaegade pikkus – peab võimaldama avalikkusel tõhusalt menetluses osaleda. Eelkõige peavad tähtajad olema piisavalt pikad avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu osas. Miinimum aeg väljapanekul on kaks nädalat, kuid arvestada tuleb ka asja keerukust ning materjalide kättesaadavust, samuti peab tähtaeg olema pikem, kui see langeb üldiste pühade ajale. Samas ei tohi tähtajad olla ka liiga pikad, kuna haldusmenetlus peaks olema kiire ja efektiivne.

Materjalide kättesaadavus – asjas tähtsust omavad materjalid peavad olema lihtsalt kättesaadavad. Eelkõige tähendab see, et need peavad olema kättesaadavad tasuta ja võimalikult kiiresti.

Avaliku arvamuse arvestamine – Kaalumisel esitatud seisukohti tuleb kaalumisel mõistlikult arvesse võtta ning otsustamisel nendega arvestada. See aga ei tähenda, et nendest tuleb alati tingimata juhinduda. Otsusest peavad nähtuma põhjendused, millistest seisukohtadest juhinduti ning miks teised kõrvale jäeti.

Question 37

Loetlege keskkonnakaitse põhikohustused (igaühekohustused) ja kirjeldage nende sisu.

Answer 37

Hoolsuskohustus / keskkonnahäiringute vähendamise kohustus (KeÜS § 14). Igaüks
(sh JI-d) peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada (mõistlikkuse põhimõte). Tegemist on üldise kohustusega, mis laieneb igale inimesele. Kohustus seisneb selles, et keskkonnale avalduvaid ebasoodsaid mõjusid tuleb vähendada. Konkreetsed meetmed, mida rakendada tuleb, sõltuvad keskkonnahäiringust. Meetmeid tuleb rakendada nii palju kui seda on mõistlik eeldada, arvestada tuleb tegevuse iseloomu, mõjude ettenähtavust, ohtlikkust jne.

Kohustus omandada teadmisi keskkonnaohu vältimiseks (KeÜS § 15). Igaüks peab enne sellise tegevuse alustamist, mis põhjustab keskkonnaohu, omandama mõistlikus ulatuses teadmisi, mis tegevuse laadi ja ulatust arvesse võttes on vajalikud keskkonnaohu vältimiseks. Isikul tuleb hankida informatsiooni ja teha endale selgeks asjaolud, mis võimaldavad tal keskkonnaohte vältida = et tema tegevusest ei tekiks olulisi keskkonnahäiringuid. Kohustus on adresseeritud igale isikule. Säte eeldab, et hoolikas isik uurib enne tegevuse alustamist oma tegevusega seotud asjaolusid. Nt tutvub seadmete või ainete kasutusjuhistega või kui isik kasutab väetisi, kemikaale vms, siis peavad tal olema teadmised nende ainete mõjust keskkonnale. Seadust tuleks mõista nii, et lisaks sellele, et tuleb vajalikud teadmised omandada, tuleb neid teadmisi ka kasutada, et keskkonnaoht ei
realiseeruks. Ei nõuta otseselt võimaliku tagajärje saabumise tõenäosuse vähendamist, kuid nõutakse, et oleksid rakendatud meetmed ohu realiseerumisel tekkivate keskkonnahäiringute vähendamiseks võimalikult suures ulatuses. Teadmisi tuleb omandada
mõistliku ulatuses ja sõltuvalt tegevuse ohtlikkusest

Eelkõige on keskkonnakaitse kohustus riigil. Kuid aga ei ole keskkonnakaitse üksnes riigi ülesandeks.

Põhiseaduses (§ 53) on sätestatud kaks kohustust. Keskkonna säästmise kohustus ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise kohustus.

• Säästmiskohustuse eesmärk on ära hoida keskkonnale kahju tekkimine ja sellega ka inimeste elukeskkonna ja kvaliteedi halvendamine.
• Üldise arusaama kohaselt ei piirdu looduskeskkonnale tekitatud kahju varalise ja mittevaralise kahjuga, vaid hõlmab ka loodusele kui sellisele tekitatud kahju, nt ohustatud liigi elupaiga kahjustamine.

Põhikohustuste täitmist saab nõuda üksnes riik, mitte üksikisikud. Tuleb samuti märkida, et kohustus peab olema proportsionaalne ning tuleb arvestada mõjuga isiku teistele põhiõigustele. Näiteks ei ole absoluutne säästmiskohustus mõeldav juba seetõttu, et inimene peab elus püsimiseks paratamatult kasutama keskkonnaressursse nagu õhku ja vett.

Question 38

Millised on keskkonnaseire eesmärgid? Kellel on Eesti õiguse kohaselt keskkonnaseire teostamise kohustus?

Answer 38

Keskkonnaseire on mingi ala või objekti keskkonnaseisundi või seda mõjutavate faktorite süsteemikindel jälgimine ja fikseerimine ning saadud andmete töötlemine. Seire eesmärk on seiratavast keskkonnast teaduslikult põhjendatud teabe saamine, mis oleks aluseks keskkonnapoliitikale, õigusloomele ja arvestatav ka haldusaktide andmisel. Lisaks avalikkuse kiire ja tõhus teavitamine keskkonnaseisundist ja selle sellistest muutustest, mis võivad endast kujutada ohtu või riski inimeste, tervisele, heaolule ja/või varale.

Keskkonnaseire on oluline lisaks keskkonnapoliitika ja õigusloome suunamisele ka keskkonnakvaliteedi ja heite piirväärtuste kohasuse ja nendest kinnipidamise hindamisel; arengukavade, strateegiate ja tegevuskavade tõhususe hindamisel ja vajadusel muutmisel; keskkonnaalase haldusmenetluse läbiviimisel; keskkonnaloa tingimuste täitmise kontrollimisel; järelevalve toimingute teostamisel ja keskkonnavastutuse rakendamisel.

Keskkonnaseire kohustus on Eestis riigil ja kohalikel omavalitsustel. Ettevõtjad võivad keskkonnaseiret teha kas omal soovil või võib kohustus tuleneda keskkonnaloast. Käitajatele tuleneb keskkonnaseire kohustus kaudselt hoolsuskohustusest.

Question 39

Millised on keskkonda mõjutava tegevuse kontrolli eri vormid?

Answer 39

Tegevuste puhul, mis vajavad eelnevat riigi teavitamist, tegevuse registreerimist või mõne loa taotlemist, teostab riik tegevuse üle eelkontrolli enne tegevuse alustamist. Riik kontrollib, kas tegevus on aktsepteeritav ning ega see ei tekita liigset ohtu keskkonnale või inimese elule või tervisele.

Juba alustatud tegevuse puhul saab eristada ohte ennetavat ning ohtudele reageerivat järelevalvet.

Ennetav järelevalve toimub siis, kui oht ei ole veel realiseerunud või õigusnorme pole rikutud, kuid selle tekkimist saab võimalikuks pidada. Eesmärgiks on ohtu ära hoida ning seda soodustavaid tegureid kõrvaldada või vähendada.

Ohtudele reageeriv järelevalve toimub siis, kui mingi oht on juba realiseerunud. Selle eesmärgiks on ohu kõrvaldamine ning keskkonna kahjustamise lõpetamine. Teatud juhtudel võib sellele järgneda ka süüteomenetluse algatamine.

Question 40

Kirjeldage Eesti õiguses kehtivat keskkonnakahju hüvitamise süsteemi (millised on selle süsteemi õiguslikud alused, mida käsitletakse keskkonnakahjuna ja millised on õiguslikud tagajärjed).

Answer 40

Eestis on mitmes eriseaduses kehtestatud regulatsioon, mille kohaselt teatud keskkonnaväärtuste kahjustamise juhtumil peab kahju tekitaja tasuma rahas riigile kahjuhüvitise keskkonnale eelduslikult tekitatud kahju eest. Kahju tekkimist nendes olukordades eeldatakse ning tegelikult tekkinud kahju eraldi tuvastada ei ole vaja. Hüvitist on õigus nõuda riigil ning summa laekub riigieelarvesse, selle suurus on valdkondlikes seadustes eraldi sätestatud. Tegemist on avalik-õigusliku kohustusega.

Keskkonnakahju on eriseadustes kokkuleppeliselt sätestatud, kuna konkreetse piiri tõmbamine on väga keeruline. Tegemist on eeldusliku kahjuga ning tegelikult tekkinud kahju ega selle ulatust ei ole vaja kindlaks teha.

Tagajärjeks on mingi kindla rahasumma tasumine riigile.

Question 41

Kirjeldage Eesti õiguses kehtivat keskkonnakahju vältimise ja heastamise süsteemi (mis on regulatsiooni eesmärk, mida käsitletakse keskkonnakahjuna, millistel juhtudel isik vastutab keskkonnale kahju tekitamise eest ning milliseid meetmeid tuleb võtta).

Answer 41

Keskkonnakahju heastamise eesmärk on tagada keskkonna kahjustamisel tekitatud kahju tegelik heastamine, mida keskkonnakahju hüvitamine ei täida. Kahju heastamise eest vastutab kahju tekitaja. Heastamine on kõikehõlmav ja kohaldatav ka olukordades, kus hävitatud on midagi ainulaadset, mida enam taastada ei ole võimalik.

Keskkonnakahju mõistega on hõlmatud oluline ebasoodne mõju liigile, elupaigatüübile, kaitstavale alale või veevarule. Oluline ebasoodne mõju on otseselt või kaudselt esinev mõõdetav ebasoodne muutus elupaiga, liigi, kaitstava ala vee või pinnase kvaliteedis või hulgas või loodusvara poolt mõne teise loodusvara või avalikkuse heaks täidetava ülesande kvaliteedi või hulga mõõdetav halvenemine. Pinnase puhul on tegemist olulise ebasoodsa mõjuga siis, kui sellega kaasneb oluline risk, et see võib mõjutada inimese tervist, arvestades pinnase kasutamise otstarvet. Lisaks vahetult tekkinud kahjule tuleb heastada ka vahekahju, n-ö looduses tekkinud lünk.

Keskkonnakahju tekitaja on isik, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu tekib keskkonnakahju või kahju oht. Üldjuhul tuleb kahju tekitaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel tuvastada põhjuslik seos, kuid teatud seaduses sätestatud juhtudel põhjuslikku seost eeldatakse.

Keskkonnakahju vältimine on meetmete rakendamine tekkinud kahju ohu kõrvaldamiseks või võimaliku keskkonnakahju ulatuse vähendamiseks.
Keskkonnakahju heastamine on meetmete rakendamine kahjustatud loodusvara või selle pakutavate hüvede taastamiseks, asendamiseks või kompenseerimiseks. Taastavad meetmed on abinõud, millega saavutatakse kahjustatud keskkonnaosa hüvede algne olukord või muudetakse nende seisundit algse olukorra suunas. Asendavad heastamismeetmed on abinõud, mida rakendatakse juhul, kui taastada pole võimalik ning selle asemel see asendatakse muu samaväärsega. Võimalus kohaldatakse asendamismeetmeid kahjutatud keskkonnaga geograafiliselt seotud kohas. Nt edendatakse sama loodusvara kaitset mõnes muus kohas. Kompenseerivad meetmed on abinõud, mida rakendatakse vahekahju kompenseerimiseks, mis on tekkinud keskkonnakahjustamisest kuni taastavate või asendusmeetmete täieliku mõjumiseni. Heastamist teostatakse heastamismeetmete plaani alusel.