Eesti ühiskond ja poliitika Flashcards
Millised on kolm postsotsialistliku siirde elementi Claus Offe järgi? Kirjelda neid Eesti näitel.
Rahvusriiklus – riigiülesehitamine (traditsioonid nõrgad) + rahvuskogukonna defineerimine (natsionalism KIE)
Aastad ‘1988-1990 jäävad Eesti ajalukku erakordse rahvusliku tõusu ning tavakodanike massilise poliitikast osavõtu ajana.
Selle perioodi kõige olulisema protsessina võib nimetada nõudmiste radikaliseerumist – ajaloolise tõe, rahvusliku mälu ja rahvuslike sümbolite taastamisest perioodi alguses kuni Eesti täieliku poliitilise ja majandusliku iseseisvuse taotlemiseni perioodi lõpuks
Poliitiline – demokratiseerumine
Üleminekuperioodi Ülemnõukogu aitas taastada parlamentaarset demokraatiat ja oli nö kooliks, kus õpiti nii seadusandluse tehnoloogiat, poliitiliste vastastega talitsetud parlamentaarse debati pidamist, oma poliitiliste eesmärkide saavutamist demokraatlikul teel kui ka strateegilist riiklikku mõtlemist ning ühiste eesmärkide nimel kompromisside saavutamise kunsti.
1990-1991. aastal võttis Ülemnõukogu vastu mitu iseseisvunud Eesti edasist arengut määranud seadust, nagu keeleseadus, Eesti valitsemise ajutise korra aluste seadus, omandireformi aluste seadus, sotsiaalmaksu ja tulumaksu seadused, ravikindlustusseadus jt.
Majanduslik – turumajandus
Oli suur soov minna plaanimajandusest üle turumajandusele ja 1991-1995 aastatel olid iseloomulikud rahva suur valmisolek reformideks, kannatlikkus reformidega kaasnevate raskuste talumisel ning ootus, et neid lühiajalisi kannatusi kompenseerib saabuv olukorra üldine paranemine.
Toimus Rahareform- Eesti kroon ja suur riigi omandite erastamine mille tulemusel moodustusid võitjad ja kaotajad
Millised sisemised ja välised jõud mõjutasid Eesti siirde kulgu Lauristini ja Vihalemma (2009) järgi?
Välised
*Rahvusvahelised organisatsioonid – ELiga ja NATOga liitumine selleks oli vaja täita tingimused ÜRO mõju . NATO rahupartnerluprogramm, tartusse asutati Balti kaitsekolledz
*IMF rahvusvaheline valuutafond, Maailmapank, WTO maailma kaubandus otganisatsioon – liberaliseerimise agenda – Eesti üliliberaalne majanduspoliitika tõi Maailma panga ja Rahvusvahelise valuutafondi tunnustuse
*EL – nii sotsiaalne kui majanduslik agenda – saatkondade võrgu laiendamine, lobitöö euroopa pealinnades. Euroopa komisjoni rapordite arvesse võtmine.
*United Nations – inimõigused -
*Sisemised
*Kultuurilised väärtused, ideoloogia, avalik arvamus- Eesti rahvuslik identiteet ja kultuuriline pärand mängisid olulist rolli siirdeprotsessi kujundamisel ning aitasid kaasa rahvuslikule ühtsusele ja vastupanule.
*Majanduslik, poliitiline, kultuuriline eliit
*Sisemiste ja väliste koosmõju
Mis on ajalooline sotsioloogia ning kuidas see teadusdistsipliin erineb oma lähenemiselt tavapärasest ajalooteadusest, mille järgi sa keskkoolis õppisid?
Ajalooline sotsioloogia (AS) (historical sociology) –interdistsiplinaarne uurimisala, mis kombineerib sotsioloogiat/poliitikateadust ja ajalugu, mõistmaks kuidas ühiskonnad on arenenud ning kuidas minevik mõjutab tänapäeva
# Teisisõnu, AS-i on vaja mõistmaks, mis meid siia tõi, ehk miks on tänane Eesti selline nagu ta on.
Huvitavad suured ajaloolised protsessid (kapitalismi, demokraatia, riikluse, jne. areng) ja kuidas need kujundavad senimaani meie tänapäeva
# Erinevus ajaloost:
# Koolis õppisite sündmusi ja isikuid
# AS küsib: miks midagi juhtus, kuidas see mõjutab tänapäeva
ja püüab seda kõike seletada teoreetiliselt. Näide: II ms.Võimaldab ka mõista ja võrrelda erinevate
ühiskondade arengut
#Suured küsimused:
# Miks Rootsi on jõukam kui Eesti?
# Miks Eestis juurdus demokraatia, Venemaal mitte
# Miks on Aafrika vaene?
# Miks pole Hiinas demokraatiat, aga see eest on tugev riigivõim?
Nimeta vabal valikul üks kriitiline murdepunkt/pöördepunkt Eesti ajaloos (ajavahemikus 1200 - 1920): põhjenda pikemalt, mis see on Eesti arengu jaoks niivõrd oluline olnud ning seo see mõne loengus tutvustatud sotsiaalteadusliku teooriaga!
REFORMATSIOON
Reformatsioon Vana-Liivimaal 1525
# Max Weber: „Protestantistlik eetika ja kapitalismi vaim“ (1905)
# Protestantismi ja kapitalismi arengu vahel on otsene seos
# Protestantism (eriti reformitud kirik) käsitles tööd kui jumalalt antud kutsumust teha midagi head ühiskonnale, jumala auks (töö spirituaalne ja moraalne)
# Ausa tööga teenitud rikkus polnud midagi mida häbeneda vaid näitas jumala poolt ära valitust. Rikkust ei tohtinud luksusele kulutada ja anda vaestele, vaid pigem koguda ja investeerida uue rikkuse kasvatamiseks
# Siit protestantistlik tööeetika (meenuta Tammsaaret), enesedistsipliin, edukus ja rikkus pole patt (usk turumajandusse).
Kirjaoskus ja haridus:
# Protestantismi baasaurusaam – igaühel on personaalne suhe jumalaga ja selleks pole vaja vahemehi (preestrit). Igaüks peab oskama lugeda Piiblit, tundmaks Jumala sõna
# Esimene eestikeelne tekst juba 16 saj. Koolivõrgustik hakkab arenema Rootsi ajal (17 saj)
# Tulemus: Aastaks 1900 Liivi- ja Eestimaal kirja-oskus u. 90%, Vene impeeriumis keskmiselt 30%
# Mittekorruptiivne bürokraatia ja reeglid (P. Gorski):
# Protestantism soosis pidevat enesekontrolli, enese piiramist, mõõdukust, rangelt reeglite järgimist
# Laienes ka riigiametile: mitte-korruptiivne, impersonaalne, reeglitepõhine ja distsiplineeritud asjaajamine sai normiks
# Balti-sakslased võtsid üle Preisi bürokraatia, eestlased neilt
Reformatsioon on endiselt meiega
#Eesti omapära: eelpool kirjeldatu (kirjaoskus, tööeetika, reeglitest kinnipidamine) levisid Eesti talupoegadeni just tänu Hernhuutluse (vennastekoguduse) liikumise 18-19 saj.
#Mõelgem…
# Eestlaste haridususk
# Reeglitest,seadustest kinnipidamine # õigusriiklus
# Tööeetika – töö teeb õndsaks. Usk turumaj.
# Eesti kõige madalama korruptsiooni tasemega post-kommunistlik riik
# Siiani korrelatsioon protestantistliku pärandi ja sotsiaalmaj. arengu, protestantismi ja dem vahel
# Laulupeod
Kirjelda Esping-Anderseni (1990) heaoluriikide tüpoloogiat ning analüüsi, kuidas Eesti aastal 2023 sellesse tüpoloogiasse sobib.
Liberaalsed heaoluriigid, kus heaolu tagatakse konkurentsieduga turul, inimeste kaubastamine
*Konservatiivsed/korporatiivsed heaoluriigid, kus turu, riigi, kiriku ja perekonna koostöös kujunevad püsivad klassi ja staatusega seotud heaolu erisused, inimeste mõõdukas kaubastamine
- Sotsiaaldemokraatlikud heaoluriigid, kus riik tagab ümberjaotusmehhanismide kaudu kõigile ühiskonnaliikmetele inimväärse elustandardi ning turumehhanismidest sõltumatud, lahtikaubastatud
võimalused
Mille poolest eristuvad suhteline ja absoluutne vaesus? Milline on olnud vaesuse dünaamika Eestis alates 1991. aastast?
Absoluutne vaesus – füsioloogiline/sotsiaalneelatusmiinimum, millega määratletakse vastavas riigis
hädavajalikuks peetav materiaalsete ressursside tase (nt toimetulekupiir, miinimumpalk)
*Suhteline vaesus - ressursid ei võimalda toituda, omada elamistingimusi ning osaleda ühiskonnas
sellisel määral, mis on selles ühiskonnas tavapärane või üldiselt aktsepteeritud
Seega suhtelises vaesuses elavinimene ei pea nälgimise ja kodutuks jäämise pärast vb nii palju muretsema kuid võrreldes teiste inimestega selles ühiskonnas on see kehvem ja tagasihoidlikum. Samas absoluutne vaesus tähendab seda, et pidevalt peab muretsema hädavajalike asjade saamise pärast.
Eestison suhteline vaesus jäänud üsna samale tasemele samas absoluutnevaesus on väga palju kahanenud ning seejärel üsna stabiilsel tasemel püsinud.
Millised olid kolm muutuste lainet Eesti hariduselus (Heidmets jt 2011)
- Vabadus ja iseotsustamine
*1980ndate lõpust 1990ndate keskpaigani
*Nõukogude-aegsed regulatsioonid kaotasid järk-järgult jõu
*Sageli neid ka ei järgitud, uus reeglistik alles kujunes
*Riiklikud ülikoolid muudeti avalik-õiguslikeks, suurenes
ülikoolide autonoomia
*Erasektori väljakujunemine hariduses - „riigi naasmine” haridusellu
*1990ndate teine pool
*paika sai hariduse seadusraamistik, kujunes haridussektori institutsionaalne struktuur
*kohustuslikud riigieksamid keskkoolilõpetajatele,
*eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, kõrghariduse kvaliteedi hindamise keskus
*valitsus hakkas enam kasutama finantshoobasid ja kvaliteedi kontrolli
mehhanisme, et haridussektorit vormida
*Riiklik koolitustellimus (1995), rigieelarvelised ja tasulistel kohtadel õppijad
*1997. aastal seaduseparandused, mis nägid ette venekeelsete gümnaasiumite
järkjärgulise ülemineku eesti õppekeelele alates 2007. aastast - Eesti süvenev lõimumine Euroopa
haridusruumiga
*21. sajandi algusaastad
*osalemine rahvusvahelistes haridusvõrdlustes (PISA, TIMSS,
TALIS jne)
*üleeuroopaliste hariduspõhimõtete juurutamine (Bologna
protsess (3+2), kvaliteedi standardid jms)
*terminid nagu kvalifikatsiooniraamistik, õpiväljundid, Euroopa
ainepunktid, Erasmuse tudengid jne
*2013/2014. õppeaasta sügisel jõustunud kõrgharidusreform
ühtlustas kõigi sisseastujate jaoks tasuta kõrghariduse
omandamise võimalused
Millised on Eesti hariduse suuremad probleemkohad Haridusministeeriumi 2016. a raporti järgi? Iseloomusta neist vähemalt 2 lähemalt.
- Madala haridustasemega noored
- Õpetajaameti atraktiivsus – suur sooline segregatsioon. Ei ole järelkasvu st. Alla 10% on nooremad kui 30 a kõikidel haridus tasemetel.Üle 50 a peaaegu 50% algkoolist keskkoolini. Õpetajad ei tunne et nende positsiooni/ametit ühiskonnas hinnatakse.
- Põhikoolijärgsed haridusvalikud - suur lõhe sees soolises aga ka regionaalses, keelelises pooles. Rohkem poisse läheb kutse haridusse ja rohkem poisse langeb välja või ei jätka haridusteed pärast põhikooli. Rohkem vene keelega noori läheb kutsekooli. Kutsekoolide maine on nõrk.
- Täiskasvanute osalus elukestvas õppes - Täiend koolitustel osalemisetase madal ja suured lõhed piirkonniti. Suurtes linnadesnagu tallinn ja tartu läheb kõigeparemini 15-20 % ringis läbi aastate. Kirde – Eesti kõige madalam aga ka mujal kõvasti alla tartu ja tallinna
- Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele
oskus - Soolised lõhed hariduses – Õpilaste poolepealt haridus valdkonna väga segregeeritud sooliselt. Kõige rohkem Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia aka it poiste kasuks ja Tervus ja heaolu naiste poole kaldu. Enamus õpetajatest naised va kõrghariduses. Vähem mehi lõpetab kõrgkooli kui naisi ja ka vähem mehi läheb kõrgkooli.
- Võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tõhus hariduskorraldus
Võrdle Eesti õpetajaskonda ELi kontekstis
82% õpetajatest naised kõikidel tasemetel va kõrgkool. OECD riikides keskmiselt 70%.
Üle 50aastasi õpetajaid on peaaegu pool õpetajaskonnast (48%) algkoolist keskkoolini, samas kui OECD keskmine on ca üks kolmandik (35%)
Eestis OECD riikidega võrreldes üks madalamaid palgatasemeid ja alla keskmise.
Õpetajad ei tunne et nende tööd ühiskonnas hinnatakse. Teistes ELi riikides on õpetaja amet rohkem au sees.
Rolli mängib ka õiglane töötasu. OECD uuringus, mis viidi läbi 32 riigi õpetajate seas, on järeldatud, et nendes riikides, kus õpetaja töötasu on kõrgem, on ametist lahkumise määr madalam.8
Võrdle ametühingu liikumist ja liikmelisust Eestis ELi kontekstis.
- aastal kuulus ametiühingusse 94% palgatöötajatest, siis 2000. aastal 14% ning 2019. aastal pelgalt 6% Väikse liikmelisuse tõttu on raske tööandjaid survestada, teenuseid pakkuda ja seega ei tundu töötajatele mõtet liituda AÜga
Soomes on sama näitaja endiselt umbes 60%
Üheks keskseks põhjuseks on eriti radikaalselt avaldunud neoliberalistlik ideoloogia, mis on ühiskonnas ka laialdaselt omaks võetud.
Eestis liikmeks olemine ei ole normiks ja seega raske leida aktiivseid liikmeid.
Kuna eesti ametiühingud on väiksed sõltub liidri isikust väga palju.
Põhjamaades, kus ametiühingutel on arvukalt palgalisi töötajaid, on ühingute tegevus enam institutsionaliseerunud ja konkreetne liider peab pigem järgima ühingu seisukohti, mitte need ei sõltu otseselt liidri arusaamadest.
KIE ametiühingud nõrgemad kui lääne ja põjamaade omad. Seal hulgas eraldi veel baltimaade grupp mis on neoliberaalsem kui teised regioonis mis on ametiühingute jaoks ebasoodne keskkond.
Soomes on paljudes sektorites kollektiivlepingud mis reguleerivad palgatasemeid, puhkeaega ja muidtöötingimusi ja selle nende lepingute miinimumtingimuste täitmine on kõhustuslik kõigile tööandjatele kes selles sektoris töödannavad.
Eestis on liikmelisus ja kollektiivlepingutega kaetuse määr madalaim Euroopas
Samas kui Austrias, Sloveenias, Prantsusmaal, Rootsis ja Soomes on kollektiivlepingute levik väga suur, kattes peaaegu kõiki töötajaid.
Kuna eestis taheti pärast NSVd distanseerida ennast kõikest mis sellega seondus siis distanseeriti enast ka ametiühingutest. Pole inimestel ka piisavat infot milleks ametiühingud on ja mida nad teevad.
Millised on Eesti peamised ajaloolised rahvusvähemused? Kirjelda ühe rahvusvähemuse lugu lähemalt.
Baltisakslased, Rannarootslased, Venelased, Juudid
Rannarootslased on Eesti rannikualadel elavad rootslastest pärit elanikkonnarühm. Nende päritolu ulatub tagasi mitmele sajandile, kui Rootsi laiendas oma mõjuvõimu Läänemerel. Rannarootslased asusid elama peamiselt Eesti läänerannikule, saartele ja lõunaossa, moodustades omaette kogukonnad.
1. Asustusala: Rannarootslaste asustusala hõlmab peamiselt saari nagu Vormsi (Worms), Ruhnu (Runö), Abruka ja teised, samuti mandri läänerannikut. Nad on olnud osa Eesti kultuurist ja ajaloost, samas säilitades oma keelt ja traditsioone. 2. Keel ja kultuur: Rannarootslased räägivad traditsiooniliselt rootsi keelt ja on hoidnud kinni oma pärandist, mis hõlmab rikkalikke folkloori, muusikat ja kohalikke kombeid. Neil on olnud oluline mõju kohalikele kogukondadele, kus nad elavad. 3. Ajalooline mõju: Rannarootslaste ajalooline mõju Eestile on märgatav eriti Rootsi ajaloolises perioodis, kui Eesti alad kuulusid Rootsi kuningriigile (17. sajand). Selle perioodi jooksul oli mõjuvõim, majanduslikud suhted ja kultuuriline vahetus Rootsi ja rannarootslaste vahel tugev. 4. Vähenev kogukond: Ajapikku on rannarootslaste kogukonnad muutunud väiksemaks, osaliselt tänu väljarände, urbaniseerumise ja kultuurimuutuste tõttu. Siiski on neil endiselt oluline koht Eesti kultuuriloolises maastikus. Tänapäeval on rannarootslaste kogukondadega seotud mitmeid kultuuriprojekte ja ettevõtmisi, et hoida nende keelt ja traditsioone elus ning tutvustada neid ka laiemale avalikkusele. Rannarootslaste kultuuripärand on oluline osa Eesti rahvuskultuurist.
Millised on kolm peamist kodakonduspoliitika mudelit postsovetlikes riikides? Millist mudelit rakendati Baltimaades?
Restitutsioonimudel
* Kodakondsus anti automaatselt “esimese vabariigi”
aegsetele kodanikele või nende järglastele
* Teised püsielanikud said kodakondsuse
naturalisatsiooni korras
* Eesti, Läti
“Uue riigi” mudel
* Kodakondus anti automaatselt kõikidele püsielanikele
riigi territooriumil
* CIS riigid
* Eesti 1918. aastal
Kombineeritud mudel
* Lühikese perioodi jooksul said
kõik püsielanikud
kodakondsust taotleda. Pärast
seda - naturaliseerumise teel.
* Leedu
Kirjelda Kanada sotsiaalteadlase Berry akulturatsioonimudeli nelikjaotust. Millist mudelit Eestis on viimastel aastakümnetel rakendatud?
Akulturatsioon on protsess, mille käigus üks indiviid või rühm võtab vastu ja kohaneb teise kultuuri mõjudega. John W. Berry on välja töötanud akulturatsioonimudeli, mida nimetatakse “Berry’s Acculturation Model” ehk Berry akulturatsioonimudel. Selle mudeli keskmes on nelja tüüpi akulturatsioonistrateegiad, mis kajastavad indiviidi suhtumist oma päritolu- ja vastuvõtukultuuri.
1. Assimilatsioon (Assimilation): Indiviid püüab integreeruda või sulanduda uude kultuuri, hülgates samal ajal oma päritolukultuuri. See tähendab, et inimene püüab omandada uue kultuuri omadused ja unustada oma päritolukultuuri.
2. Seperatsioon (Separation): Indiviid hoiab kinni oma päritolukultuurist ja lükkab tagasi uue kultuuri mõjutused. See võib tähendada, et inimene hoiab end eraldatuna uuest kultuurist ja eelistab säilitada oma päritolukultuuri identiteeti.
3. Integratsioon (Integration): Indiviid soovib säilitada oma päritolukultuuri samal ajal, kui ta püüab integreeruda ja osaleda uues kultuuris. See strateegia võimaldab mõlema kultuuri positiivset mõju ja osalemist inimese elus.
4. Marginalisatsioon (Marginalization): Indiviid ei tunne end seotuna ei oma päritolukultuuri ega uue kultuuriga. See võib viidata identiteediprobleemidele ja väljajäetuse tundele mõlemast kultuurist.
Eestis Integratsioon. Korraldatakse ka uuringuid, et vaadelda kuidas see läheb.
Millised on Eesti rändepoliitika põhiprintsiibid ja kuidas iseloomustaksid selle eesmärke?
Ajalooliselt konservatiivne, järkjärguline paindlikkuse kasvatamine.
* Kolmanda riigi kodanik saab Eestisse elama asuda
* elamisloa alusel (peab olema põhjendatud alus, piisav sissetulek, terviskindlustus; antakse
kuni 5 aastaks, mis teatud tingimustel pikendatav)
* ja viisa alusel (kuni 12 kuuks 18 kuu jooksul)
* Sisserände piirarv – 0,1% alalisest elanikkonnast – 2021. a. 1315 inimest
* 18 erandit – vt VMS
* Palgakriteerium töörändele (v.a. hooajatöö jt erandid) – vähemalt Eesti keskmine
palk
* Lühiajaline töötamine lihtne, samas registreerimise nõuded
* Talendipoliitika
* Rahvusvahelise kaitse poliitika lähtub rahvusvahelistest lepingutest ning seda
koordineeritakse EL tasandil
Eesmärgiks soodustada töötamist eestis kuid tahetakse takistada massilist sisserännet. Lõimumis võime madal eestil.
Oskustega inimestel kes võiks eestisse rohkem kasu tuua lihtsam saada elamisluba.
Mis on rahvusvaheline kaitse, kes pagulane, ajutise kaitse saaja ja täiendava kaitse saaja? Millist kaitset on saanud valdav enamik Ukraina sõjapõgenikke ja miks?
Rahvusvaheline kaitse tähendab et inimesele antakse elamisluba kuna tema koduriigis on oht tagakiusamisele või oht elule.
Pagulase staatus antakse ÜRO pagulaskonventsiooni alusel inimesele,
kellel on põhjendatud kartus tagakiusamise ees rassilisel, usulisel, rahvusel,
poliitilistel vaadetel või teatavasse gruppi kuuluvuse alusel.
* Antakse elamisluba kolmeks aastaks. Kui pagulase staatuse andmise asjaolud ei ole
selle aja jooksul ära langenud, elamisluba pikendatakse (eeldusel, et pagulane on
selle aja jooksul õppinud eesti keelt vähemalt A2 tasemeni)
Täiendava kaitse staatus antakse inimesele, kes pagulase staatusele ei
kvalifitseeru, kuid kelle tagasipöördumisel koduriiki on oht tema elule (nt
käib piirkonnas sõda).
* Antakse elamisluba aastaks, mida saab pikendada kahele aastale, kui olukord
koduriigis pole muutunud.
Ajutise kaitse staatust antakse EL Nõukogu otsusega kehtestatud korras ja
oludes, kus väga suur hulk inimesi on sunnitud oma päritoluriigist sõja või
muu ohtliku olukorra tõttu lahkuma.
Ukraina sõjapõgenikel ajutise kaitse staatus, pole kohustuslik kuid tagab ligipääsu erinevatele teenustele ja toetusele.
Iseloomusta tänapäevast Eesti erakonnasüsteemi: too välja mõned iseloomulikud jooned ning kõrvuta seda mõne teise riigiga, mida sa paremini tunned.
Tüübilt mõõdukas mitme-parteisüsteem, kus erakondade vahel valitseb tasakaal:
– Mõõdukas – ideoloogilised lõhed erakondade vahel pole väga suured, parlamendis 5-6, parteid, radikaalsed/süsteemivastased jõud pole tugevad
– Valitsev tasakaal – esimese ja teise, teise ja kolmanda partei häältesaakide vahed võrdlemisi väikesed, pole tegelikult ühte-kahte domineerivat parteid
* Üsna suur killustatus – 6 parteid parlamendis (1992 - 8)
* Parteisüsteem paremale kaldu. Vasakpoolsus nõrk.
* Poliitikas ei toimu pooluste vahetust. Ühe partei dominant (RE) valitsustes, vaid väikeste eranditega.
* Eesti omapära: puuduvad kommunistide järglasparteid ja etniline vene erakond. Puudub ka kristlik-demokraatia
* Hetkel üks stabiilseimaid ja konsolideeritum parteisüsteeme KIE ruumis (koos Tšehhi, Ungari ja Sloveeniaga)
* Parteid organisatsiooniliselt tugevad, liikmeskond kasvas
USA
Kaheparteisüsteem: USA-s on valitsevaks tendentsiks kahe suure erakonna, Demokraatliku Partei ja Vabariikliku Partei, domineerimine. Kuigi on olemas ka väiksemaid erakondi, on need kahed parteid olnud peamised mõjutajad ja kandideerivad valimistel riigi kõigil tasanditel.
1. Valimissüsteem: USA-s kasutatakse enamasti võitja võtab kõik põhimõtet, kus iga osariik annab kõik valimiskolledžid (valijamehed) ühele kandidaadile, kes saavutas enamuse hääli selles osariigis. See soosib kahe suure erakonna domineerimist ja võib tekitada kolmandatele erakondadele raskusi.
2. Primäärid ja kandidaatide valimised: Erakonnad korraldavad enne üldvalimisi eelvalimisi (primääre), kus nende liikmed valivad kandidaadi, kes esindab erakonda üldvalimistel. See annab kodanikele suurema osaluse kandidaatide valimise protsessis.
3. Politisatsioon ja ideoloogiline lõhe: USA poliitilise süsteemi oluline aspekt on poliitiline polariseerumine ja ideoloogiline lõhe. Demokraatlik Partei on traditsiooniliselt tuntud liberaalsete seisukohtade poolest, samal ajal kui Vabariiklik Partei on konservatiivsem. See ideoloogiline lõhe on suuresti mõjutanud poliitikat ja valimiskampaaniaid.
Kuigi Demokraatlik partei on rohkem sotsiaalmajanduslike toetuste poolt on mõlemad parted majanduslikult vägagi parempoolsed. Majanduslikult vasakpoolsed parteid puuduvad.
4. Rahastamine: USA-s on poliitiliste kampaaniate rahastamine märkimisväärne ja mõjutab oluliselt kandidaatide võimalusi. Erakonnad, kandidaadid ja välised rühmad koguvad suuri summasid raha, et toetada oma kampaaniaid, mis võib mõjutada poliitilise mõju tasakaalu.
Millised on peamised sotsiaalsed lõhed (ja nendega seotud ideoloogiad), mis tänast Eesti erakonnakonkurentsi raamistavad? Iseloomusta neid ning too näiteid, kuidas erakonnad antud lõhedega seostuvad.
Lipset ja Rokkan (1967). Lääne-Euroopa parteisüsteemi
struktureerivad lõhed:
– Keskus-perifeeria
– Linn-maa
– Riik-kirik
– Klassilõhed
* Eestis on olnud klassilõhe nõrgalt esindatud. Maa-linn lõhe oli aga eriti aktuaalne 1990. aastatel
* Domineeriv lõhe on olnud rahvuslõhe (keskus-perifeeria), mis on olnud seotud vene vähemuse ja geopoliitikaga
– Keskerakond vs Reformierakond (jt. parempoolsed parteid)
Alates 2014-2015 (kooseluseadus, pagulaskriis) järjest selgemalt näha uue väärtuspõhise lõhe esiletõusu, millel on erinevaid nimesid:
– Liberaalsus vs konservatiivsus (väärtusvasakp.vs väärtusparemp.)
– Globaalne avatus vs rahvuslik suletus
– Globaliseerumise võitjad vs globaliseerumise kaotajad
* Pole aktuaalne ainult Eestis, vaid saamas järjest olulisem lõhe kõigis Lääne demokraatiates
– Eestis avaldub Reformierakond vs EKRE vastaseisus
* Liberaalne poolus: sallivus vähemuste ja sisserände osas, elustiilivabadus ja mitmekesised peremudelid, kosmopoliitsem eluhoiak, EL-i ja rahvusvahel. koostöö poolt.
* Konservatiivne poolus: väiksem sallivus vähemusõiguste osas, immigratsioonivastasus, traditsiooniline perekond ja väärtused, rahvusluse rõhutamine, Euro-skeptitsism
Mida tähendab mõiste „sotsiaalne kapital”? Kuidas see on seotud majandusliku ja sotsiaalse heaoluga?
„sotsiaalse elu neid omadusi – võrgustikke, norme ja usaldust, mis võimaldavad osalejatel teha tõhusat koostööd ühiste eesmärkide saavutamisel”
Selle sisendiks on kaks mõõdet: esiteks ühiskonna sidusus, mida mõõdetakse usalduse, abivalmiduse ning suhtevõrgustike kaudu, samuti võetakse arvesse vabatahtlikus töös osalemist, peresidemete ja kogukonnavõrgustike toetust; teiseks personaalne valikuvabadus, millesse kuuluvad liikumisvabadus, eneseväljendusvabadus, usuvabadus ja sallivus.
Sotsiaalse kapitali empiirilised uuringud on kinnitanud, et sotsiaalkapitali vähesus käib käsikäes majandusliku viletsusega. Sotsiaalset kapitali võib pidada majandusliku ja sotsiaalse heaolu oluliseks ressursiks
Milliseid rolle ühiskonnas võivad täita vabaühendused? Milliseid näiteid võib nende rollide kohta tuua? Milliseid rolle võiksid vabaühendused rohkem täita ja miks?
- toovad asjassepuutuvate inimeste kogemusi ja teadmisi poliitikakujundamisse, muutes otsuste tegemise ja rakendamise kvaliteetsemaks;
Nt. Paljud MTÜd annavad tagasisided seaduste loomisel ja ka survestavad valitsust ja riigikogu teatud seaduseid vastuvõtma- suurendavad poliitikakujundamises osalemisega otsuste legitiimsust;
- teostavad avaliku võimu kontrolli, neil on nn valvekoera roll;
- toimivad infot vahendades huvide tasakaalustajatena inimeste ja riigi/ avalikkuse vahel;
- kaitsevad ühiskonnarühmade huve valdkondliku poliitika kujundamisel ja rakendamisel oma sihtrühma eesmärkide teadvustamiseks ja saavutamiseks; nt. Eesti LGBT Ühing,
- osutavad (avalikke) teenuseid, muutes neid kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks; MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Pesaleidja ja teised loomadega seotud MTÜd
- neil on „demokraatia kooli“ funktsioon, nad arendavad koostööoskusi ja -väärtusi;
MTÜ Progressiivne Liikumine - kaasavad inimesi oma tegevusse, mis suurendab ühiskondlikku sidusust, usaldust ja kogukonnatunnet.
Vabaühendused võiksid rohkem avalikke teenuseid osutada. Tundlike teemade puhul võib vabaühendustel olla suurem pädevus teenuseid osutada, kuna neil on rohkem kogemusi ja rohkem nö emotsionaalset ruumi olla empaatiline vms.
