Bioloogia (küsimused) Flashcards
Miks peab inimene pidevalt hingama?
Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb süsihappegaasist ning väiksest osast veeaurust. Organism ei saa ilma hapnikuta elada.
Kuidas toimub gaasivahetus kopsudes?
Hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli.
Nimeta kaks tegurit, mis mõjutavad sinu hingamissagedust.
Vanus ja süsihappegaasi hulk veres
Mis on insuliin ja kuidas see reguleerib glükoosi sisaldust veres?
Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis vahendab veresuhkru taset.
•insuliin kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse, kus seda kasutatakse põhiliselt energia saamiseks.
•insuliini toimel sünteesitakse veres oleva glükoosist süsivesikute tagavara glükigeen, mida talletatakse maksas ja lihastes.
Milliseid muutuseid organismis kutsub esile adrenaliin ja kuidas on see organismile kasulik?
Adrenaliin kutsub esile kiireid ja jõuliseid tegevusi. Adrenaliini toimel suureneb ohu taju, samas mobiliseeruvad psüühilised jõuvarud, inimene reageerib kiiremini ja ta saab ohtlikes olukordades paremini hakkama.
Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb?
Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist, mille moodustavad peaaju ja seljaaju ning piirdenärvisüsteemist, mille moodustavad närvid.
Mis on ajukoor ja mis tähtsus sellel on?
Suunatud koort nimetatakse ajukooreks. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa ajukoorest on seotud info töötlemise ja säilitamisega.
Kuidas edastatakse närviimpulsse?
Närviimpulsse edastatakse ühelt närvirakult teisele kuni närviimpulss jõuab vajalike lihasteni.
Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem autonoomsest?
Somaatiline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskonnast saadud infole. Somaatilise närvisüsteemi tegevusest oleme teadlikud.
Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust: siseelundite, siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Selle närvisüsteemi tegevust me endale ei teadvusta.
Kirjelda milline on meeleelundite töö põhimõtte?
Meeleelundites on erilised tunderakud ehk retseptorid, mis väliskeskkonnast infot vastu võtavad. Iga retseptor reageerib kindlale ärritajale. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub mööda närve peaajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene saadud ärritusele.
Miks me ei näe pimedas värve?
Värve saab eristada vaid heas valguses, sest kolvikeste ralitlemiseks on vaja küllaltki tugevat valgust. Hämaras hakkavad tööle kepikesed, mis on tundlikumad valguse suhtes. Siis näeme nõrgas valguses mustvalgelt.
