Bioloogia Flashcards

1
Q

Toiduahel algab…

A

Taimega

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Toiduahelas näitavad nooled..

A

energia liikumise suunda

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

4 kude

A

Epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Sidekude jaguneb:

A

veri, kõhrkude, luukude, rasvkude

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Lihaskude jaguneb:

A

vöötlihaskude, silelihaskude, südamelihaskude

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Veresooned jagunevad

A

Kapillaarid, veenid, arterid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Arterid on…

A

Paksude, tugevate seintega; taluvad survet; viivad vere südametes organitesse; arteriaalne veri

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Veenid on..

A

Pehmed, õhukesed seinad; klapid, et veri ainult ühes suunas liiguks; venoosne veri; viivad vere organitest südamesse

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Kapillaarid on…

A

Ühendavad veene ja artereid; ühest rakukihist; õhukesed seinad; veri liigub aeglaselt; gaasi, toitainete ja jääkainete vahetus; viivad vere organitest rakku

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Pulss

A

Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Vererõhk

A

Rõhk mida veri avaldab veresoonte seintele (madalaim rõhk viimase numbrina ja kõrgeim esimese numbrina)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Veri koosneb

A

Vereplasmast ja vererakkudest

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Vererakud

A

Punane vererakk, valge vererakk, vereliistakud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Punane vererakk

A

Transpordib hapnikku

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Vereliistakkud

A

Osalevad vere hüübilises

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Valged vererakud

A

Õgirakk (kiire, õgib), lümfotsüüt (aeglane, toodab antikehi) VÕITLEVAD KAHJULIKE MIKROOBIDEGA

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Harkelund

A

Toodab lümfotsüüte

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

Põrn

A

Vererakude varupaik ja seal toimub mikroobide hävitamine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

Süsivesikud

A

Peamine energiaallikas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

Valgud

A

peamine ehitusmaterjal

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

Rasvad

A

Energiavaru

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

Vesi

A

Lahustab toitained, kannab neid laiali, loob püsiva sisekeskkonna, kaitseb ülekuumenemise eest

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

Makrotoitained

A

Süsivesikud, valgud, rasvad, vesi

24
Q

Mikrotoitained

A

Vitamiinid, mineraalid

25
Suuõõs
Süsivesikute lõhustumine
26
Magu
valkude lõhustumine
27
Kaksteistsõrmiksool
Rasvade, valkude, süsivesikute lõhustumine
28
Peensool
Lõppeb valkude, rasvade, süsivesikute lõhustumine ja mineraalained ning vitamiinid imenduvad
29
Jämesool
Vesi imendub vereringesse
30
Pärak
Seedimatud toidujäägid eraldatakse
31
Rasvu lõhustab ensüüm
Lipaas
32
Süsivesikud lõhustab ensüüm
Amülaas
33
Valke lõhustab ensüüm
Pepsiin
34
Hingamiselundkond
Ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud e bronhid, alveoolid
35
Alveoolides toimub...
Gaasivahetus
36
Maksa ülesanded
Puhastada verd mittevajalikest ainetest, toota sappi
37
Ajuripats
Teiste näärmete talitus ja toodab kasvuhormoone
38
Käbikeha
Reguleerib ööpäevaseid rütme
39
Kilpnääre
Reguleerib ainevahetust, kasvu ja arengut
40
Neerupealised
Valmistavad organismi ette pingutamiseks ADRENALIIN
41
Kõhunääre
Raguleerib glükoosi hulka veres INSULIIN
42
Sugunäärmed
Toodavad östrogeni ja testosterooni
43
Suuraju
Tegeleb tahtliku tegevustega (lihaste talitus, õppimine jms)
44
Väikeaju
Tegeleb lihaste töö kooskõlastamisega
45
Piklikaju
Tegeleb tahtele allumatute tegevustega (hingamine jms)
46
Ajuripats ehk
Hüpofüüs
47
Seljaaju
Närvirakkude keha(sisemus), närvirakkude jätke (välimine kest)
48
Kepikesed
Heledus ja tumedus
49
Kolvikesed
Värvid
50
Kaugelenägevus
Koondumispunkt võrkkesta taga (kumerlääts)
51
Lühinägevus
Koondumispunkt võrkkesta ees (nõguslääts)
52
Biomassippramiidis on enim
Tootjaid ehk taimi
53
Mitu % energiat läheb biomassipüramiidis ühelt astmelt teisele
10%
54
Fotosüntees
Kasutab: H2O, CO2, valguskiirgust Üle jääb: O2
55
Hingamine
Kasutab:O2 Üle jääb: H2O ja CO2