Bioloogia Flashcards

1
Q

Toiduahel algab…

A

Taimega

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Toiduahelas näitavad nooled..

A

energia liikumise suunda

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

4 kude

A

Epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Sidekude jaguneb:

A

veri, kõhrkude, luukude, rasvkude

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Lihaskude jaguneb:

A

vöötlihaskude, silelihaskude, südamelihaskude

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Veresooned jagunevad

A

Kapillaarid, veenid, arterid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Arterid on…

A

Paksude, tugevate seintega; taluvad survet; viivad vere südametes organitesse; arteriaalne veri

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Veenid on..

A

Pehmed, õhukesed seinad; klapid, et veri ainult ühes suunas liiguks; venoosne veri; viivad vere organitest südamesse

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Kapillaarid on…

A

Ühendavad veene ja artereid; ühest rakukihist; õhukesed seinad; veri liigub aeglaselt; gaasi, toitainete ja jääkainete vahetus; viivad vere organitest rakku

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Pulss

A

Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Vererõhk

A

Rõhk mida veri avaldab veresoonte seintele (madalaim rõhk viimase numbrina ja kõrgeim esimese numbrina)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Veri koosneb

A

Vereplasmast ja vererakkudest

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Vererakud

A

Punane vererakk, valge vererakk, vereliistakud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Punane vererakk

A

Transpordib hapnikku

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Vereliistakkud

A

Osalevad vere hüübilises

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Valged vererakud

A

Õgirakk (kiire, õgib), lümfotsüüt (aeglane, toodab antikehi) VÕITLEVAD KAHJULIKE MIKROOBIDEGA

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Harkelund

A

Toodab lümfotsüüte

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

Põrn

A

Vererakude varupaik ja seal toimub mikroobide hävitamine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

Süsivesikud

A

Peamine energiaallikas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

Valgud

A

peamine ehitusmaterjal

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

Rasvad

A

Energiavaru

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

Vesi

A

Lahustab toitained, kannab neid laiali, loob püsiva sisekeskkonna, kaitseb ülekuumenemise eest

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

Makrotoitained

A

Süsivesikud, valgud, rasvad, vesi

24
Q

Mikrotoitained

A

Vitamiinid, mineraalid

25
Q

Suuõõs

A

Süsivesikute lõhustumine

26
Q

Magu

A

valkude lõhustumine

27
Q

Kaksteistsõrmiksool

A

Rasvade, valkude, süsivesikute lõhustumine

28
Q

Peensool

A

Lõppeb valkude, rasvade, süsivesikute lõhustumine ja mineraalained ning vitamiinid imenduvad

29
Q

Jämesool

A

Vesi imendub vereringesse

30
Q

Pärak

A

Seedimatud toidujäägid eraldatakse

31
Q

Rasvu lõhustab ensüüm

A

Lipaas

32
Q

Süsivesikud lõhustab ensüüm

A

Amülaas

33
Q

Valke lõhustab ensüüm

A

Pepsiin

34
Q

Hingamiselundkond

A

Ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud e bronhid, alveoolid

35
Q

Alveoolides toimub…

A

Gaasivahetus

36
Q

Maksa ülesanded

A

Puhastada verd mittevajalikest ainetest, toota sappi

37
Q

Ajuripats

A

Teiste näärmete talitus ja toodab kasvuhormoone

38
Q

Käbikeha

A

Reguleerib ööpäevaseid rütme

39
Q

Kilpnääre

A

Reguleerib ainevahetust, kasvu ja arengut

40
Q

Neerupealised

A

Valmistavad organismi ette pingutamiseks ADRENALIIN

41
Q

Kõhunääre

A

Raguleerib glükoosi hulka veres INSULIIN

42
Q

Sugunäärmed

A

Toodavad östrogeni ja testosterooni

43
Q

Suuraju

A

Tegeleb tahtliku tegevustega (lihaste talitus, õppimine jms)

44
Q

Väikeaju

A

Tegeleb lihaste töö kooskõlastamisega

45
Q

Piklikaju

A

Tegeleb tahtele allumatute tegevustega (hingamine jms)

46
Q

Ajuripats ehk

A

Hüpofüüs

47
Q

Seljaaju

A

Närvirakkude keha(sisemus), närvirakkude jätke (välimine kest)

48
Q

Kepikesed

A

Heledus ja tumedus

49
Q

Kolvikesed

A

Värvid

50
Q

Kaugelenägevus

A

Koondumispunkt võrkkesta taga (kumerlääts)

51
Q

Lühinägevus

A

Koondumispunkt võrkkesta ees (nõguslääts)

52
Q

Biomassippramiidis on enim

A

Tootjaid ehk taimi

53
Q

Mitu % energiat läheb biomassipüramiidis ühelt astmelt teisele

A

10%

54
Q

Fotosüntees

A

Kasutab: H2O, CO2, valguskiirgust
Üle jääb: O2

55
Q

Hingamine

A

Kasutab:O2
Üle jääb: H2O ja CO2