Arvestus

Question 1

Too konkreetseid näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast
II maailmasõda. Selgita repressioonide olemust lähemalt.

Answer 1

II maailmasõda. Selgita repressioonide olemust lähemalt.

1) Massilised arreteerimised- inimeste kinnipidamine GULAG laagrites
2) Ideoloogiline surutis- võitlus läänestamise vastu
3) Küüditamised- nt märtsiküüditamine 1949
4) Puhastused parteis- nt Eesti süüasi ja1950.a võimuvahetus (Nikolai KarotammJohannes Käbin)

Question 2

Millised reforme viis ellu või kavandas Beria pärast Stalini surma?

Answer 2

Vabastas mitmeid vange, piiras julgeolekuorganite omavoli, astuti samme lääneriikidega suhete lõdvendamiseks, andis rohkem õigusi liiduvabariikidele.

Question 3

Miks on hakatud Hruštšovi võimuperioodi Nõukogude Liidus nimetama sulaks?

Answer 3

Hakati pöörama tähelepanu vajadusele arendada põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Algasid struktuuri- ja personalimuudatused kultuuriga tegelevates parteiorganites ja asutustes. Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist. Kõiges, mis NSV Liidus oli pahasti, ei olnud süüdi mitte Kommunistlik Partei, vaid süüdistati L.Beriat ja lääneriike; Stalinit selles süüdistada ei juletud.

lõpetati massirepressioonid

alustati GULAG-i järk-järgulist likvideerimist

alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist

veidi laienes sõnavabadus

sula majanduses- seadused võeti vastu
rahvamajandusnõukogudes.

sisepoliitiline elu- ametiaegade piiritähtajad, režiimi leevendamine.

Question 4

Miks asendati 1964. aastal Hruštšov Brežneviga? Esita kaks põhjust.

Answer 4

Ümberkorraldused parteis- piiritähtaegade sisseviimine (kardeti oma privileegide piiramist Hruštšovi poolt)
Reformide rabedus- tagasiminek põllumajanduses
Vastasseis intelligentsiga- puudulik haridus

Question 5

Milliseid ümberkorraldusi tehti Brežnevi ajal majanduses? Milline oli
ümberkorralduste mõju?

Answer 5

Likvideeriti rahvamajandusnõukogud
Autotööstus
Hüdroelektrijaamad
Baikali-Amuuri magistraali ehitamine
Võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest
Majanduses arengut ei toimunud; inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest, kui ka tarbekaupadest (defitsiit).
Tehniline mahajäämus läänest kasvas (teatud võrdsus oli ainult sõjatööstuses, kuhu NSV Liit jätkuvalt paiskas suuri ressursse).
Kasvas NSV Liidu majanduse tsentraliseeritus ja bürokraatia.

Question 6

Selgita kahe näite abil stagnatsiooni olemust Brežnevi-aegses Nõukogude Liidus/
Eesti NSV-s.

Answer 6

stagnatsioon - poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg
Mingeid reforme kõrgem poliitiline juhtkond enam ette ei võtnud ning keskenduti kehtiva poliitilise- ja majandusliku süsteemi säilitamisele.
Majanduses arengut ei toimunud; inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest, kui ka tarbekaupadest (defitsiit).
Tehniline mahajäämus läänest kasvas (teatud võrdsus oli ainult sõjatööstuses, kuhu NSV Liit jätkuvalt paiskas suuri ressursse).

Question 7

Kuidas muutusid nõukogude võimu taaskehtestamisega Eesti piirid ja
halduskorraldus?

Answer 7

23. augustil, oli NSVL-i Ülemnõukogu otsustanud Kagu-Eesti pindala oluliselt vähendada: loodava Pihkva oblastiga liideti enamik Petserimaast, sealhulgas ka Petseri linn, Läti alalt liideti sellega ka Abrene.
    Mõningad Petserimaa läänepoolsemad vallad liideti Võrumaaga. Üldjoontes püüti uue piiri paikapanemisel arvestada rahvuslikku printsiipi, nii et Pihkva oblastiga liidetud alade elanikest enamik olid venelased, Eesti piiresse jäänud valdades elasid üldiselt aga eestlased või setud. Kuid mitmed eesti ja setu külad jäid ida poole uut piirijoont ning sama juhtus ka Petseri linnaga, kus enne sõda oli eestlaseid juba üle 50%.

Question 8

Mis olid 1940. a-te sotsialistliku maareformi eesmärgid ning tagajärjed ENSV-s?

Answer 8

Maaomanikelt võeti ilma mingi kompensatsioonita ära kogu maa, mis ületas 20 - 30 hektarit. Selle reformi läbi sai kahju Leedus umbes 10%, Lätis 15% ja Eestis 20% talunikest.
Vöörandatud maa jagati maata sulastele ja popsidele. Eestis oli uusmaasaajaid koos juurdelõikeid saanud v„ikemajapidamistega üle 40 000. Maareformi käigus laiali jagatud põllutükid olid pere ülalpidamiseks liiga väikesed (Leedus ja Lätis kuni 10 hektarit ja Eestis kuni 12 hektarit). Maareform kujutas endast vaid poliitilist manöövrit, eesmärgiga nõrgestada suurtalunikke ilma uusi mõistlikult majandatavaid talusid loomata.
Need jõhkrad meetodid murdsid talurahva vastupanu. Umbes kuu aega pärast küüditamist oli ühistatud üle poolte Eesti taludest; alates aprilli algusest moodustati umbes sada uut kolhoosi iga päev. 20. aprilliks 1949. aastal oli 64% Eesti taludest kollektiviseeritud, 1. jaanuariks 1950. aastal juba 80% ning 1. jaanuariks 1951 - 92%.

Question 9

Mis oli 1949. aasta suurküüditamise eesmärk ning kuivõrd täitis see oma
eesmärki?

Answer 9

Kommunistliku partei eesmärgiks oli sotsialistliku ühiskonna ülesehitamine ja jõudmine kommunistliku ühiskonnakorralduseni, kus puuduvad sotsiaalsetest klassidest tingitud ebavõrdsused, eraomand ja riik. Stalini diktatuuri all aga prooviti jõuda selle eesmärgini läbi hirmu ja vägivalla poliitika mille alla kuulusid ka mass küüditamised. Küüditati kolme tüüpi inimesi: Kulakuid koos peredega, bandiite ja natsionaliste. Suurküüditamisega murti täeilikult talupoegade vastupanu kollektiviseerimisele, sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas massiline kolhoosidesse liikumine, kollektiviseeriti umbes pool eesti taludest ning suruti alla metsavendlus.

Question 10

Milles süüdistati EKP juhtkonda ja parteiliidrit Nikolai Karotamme EKP
Keskkomitee VIII pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti
pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises?

Answer 10

EKP juhtkonda ja parteiliidrit Nikolai Karotamme süüdistati neid seoses leebuses, lohakuses ja hoolimatuses (seoses näiteks küüditamistega) ning natsionalismis (Karotamme eesti keele kasutamis poliitika). Nikolai Karotamm asendati moskva meelse Johannes Käbiniga, kes viis läbi muudatusi oma lähikondlaste ringis, et oma võimu selgesti kehtestada. Samuti olid tugeva kriitika all ka veel kultuuritegelades, keda süüdistati eesti meelse kunsti loomises.

Question 11

Mil moel osutasid Eestis inimesed vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele
aastatel? Iseloomusta vastupanu lähemalt. Kuidas õnnestus nõukogude võimul
esmane vastupanu 1950. aastate alguseks maha suruda?

Answer 11

Sõjajärgsetel aastatel osutasid vastupanu Nõukogude Liidu võimule metsavennad. Metsavennad osutasid vastupanu relvastatud viisil ning talurahva toetusel, kuid nende vastupanu suruti oluliselt maha hirmu- ja vägivallapoliitikaga. Kuid vaatamata metsavendlusele nimetati NSVL stalinliku ideoloogilise võitluse eesliiniks kunsti ja kirjandust, kes oma teostesse peitsid rahvuslike sõnumeid. Kuid kultuuritegelased suruti maha range tsensuuri ja sotsialistliku realismi pealesurumisega ja repressioonidega.

Question 12

Mis iseloomustab Johannes Käbinit EKP KK I sekretärina?

Answer 12

Johannes Käbinit iseloomustab tema tohutu venemeelsus ja võimuahnus, kuna oli tundud venemeelne juht, kes eemaldas oma ringkonnast potsensiaalse ohu ja natsionalistlikud juhid.

Question 13

Mis on nomenklatuur? Miks oli seda nõukogude süsteemile vaja? Milliseid
eeliseid andis inimesele nomenklatuuri hulka kuulumine?

Answer 13

Nomenklatuuriks nimetati NSVL ja teistes sotsialistlikes riikides juhtivaid ja strateegilisi ametikohti riigiasutuses ja parteis. Sinna kuulunud inimesed kinnitasid ja määrasid ametikohale sõltuvalt ametikoha tähtsuse. Inimesi, kes kuulusid nomenklatuuri võis pidada NSVL eliidiks ja neil oli rohkem privileege kui teistel teistel ametikohtadel töötavatel isikutel.

Question 14

Iseloomusta ühiskonna sotsiaalset kihistumist Nõukogude Liidus.

Answer 14

NSVL ideoloogiliste ideaalide kohaselt olid kõik sealsed elanud inimesed võrdsed. Ei olnud kõrgemat ega madalamat klassi. Muidugi leidus vähemushulk isikuid, kes olid suurtematega privileegidega nagu näiteks partei liikmed, kuid enamjaolt kuulusid kõik töölisklassi.

Question 15

1956. aastast alates võib Eestis täheldada üha enam süsteemiga kohanemise
      ilminguid. Miks on 1956. aasta selles protsessis murranguline? Iseloomusta
      murrangut läbi NLKP XX kongressi otsuste ja 1956. aasta Ungari ülestõusu
      mahasurumise.

Answer 15

Pärast Stalini surma 1953. aastat algas nö sulaaeg. Siiski seostatakse sulaaega pigem 1956. aastaga, mil isikukultus ning Stalini kuriteod NLKP XX kongressil hukka mõisteti. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ning sajad tuhanded represseeritud naasesid Siberist. Hirmuatmosfäär leevenemisega kohaneti rohkem süsteemiga. Samuti 1956. aastal toimunud Ungari ülestõusu mahasurumisega jõuti selgusele, et impeerium jääb püsima ja Läänelt pole Baltimaadel abi loota. Siiski süsteemiga kohanemise ja mugandumisega Balti riikide parteid allusid Moskvale ja oma maa ja rahva jaoks midagi kasulikku teha oli alusetu lootus.

Question 16

Milles väljendus Hruštšovi sula Eesti NSV majanduselus, ühiskonnas ja kultuuris?

Answer 16

Hrustsovi sulaaega iseloomustas NSV majanduselu detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõukogud, mis andsid Balti majanduspiirkonnale ja sealsetele liiduvabariikidele suhtelise autonoomia. Selle tulemusene kiirenes kõigis kolmes liiduvabariigis Majanduse areng. Enamik tööstusettevõtteid allutati kohalikule kontrollile, mis lubas silmas pidada oma rahva vajadusi. Kaosest hakkas ka üle saama põllumajandus ning tekkisid esimesed suured edukad kolhoosid. Muudatused toimusid ka ühiskonnaelus. Majanduslik areng tõstis inimeste elatustased, mis oli tunduvalt kõrgem kui mujal NSV Liidus. Kasvas tarbimine , kodudesse ilmusid televiisorid ja muu olmetehnika. Kiirenes linnastumine, hoo sai sisse individuaalmajade ehitamine. Levis lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Kõik see kujundas Baltimaadest omalaadse petliku nn nõukogude Lääne, kuhu sõideti mujalt NSV Liidust Lääne elustiiliga tutvuma. Kultuurielu elavnes, kirjanike.kunstnike heliloojate looming äratas tähelepanu Baltimaadest väljaspoolegi. Baltimaades erilise tähenduse omandasid rahvakultuuri suurüritused nagu nt laulu- ja tantsupeod.

Question 17

Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega?
Milliseid probleeme tõi kaasa tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivne
arendamine?

Answer 17

Käsumajandus ei arvestanud kohalikke tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ega vajadusi. Eestisse rajatud suurettevõtted vajasid palju vastava väljaõppega töötajaid, mis tõi kaasa massilise võõrtööliste sissevoolu. Rasketööstuse (sh sõjatööstuse) eelisarendamine ning normaalsete turusuhete asemel riikliku kaubajaotuse sisseseadmine põhjustas NSV Liidus alalise toidu- ja tarbekaupade puuduse. Kuid samas jäi Eesti elatus- ja tarbimistase kõrgemaks kui NSVL keskmine.

Question 18

Mis muutus Eesti NSV sisepoliitilises elus 1978. aastal? Too näiteid mõjudest.

Answer 18

1978. aastal võtsid NLKP ja seejärel kohalikud parteid vastu otsused venestamise kiirendamiseks. Nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. See pidevat looma ühtse ‘‘Nõukogude rahva’’ mille suhtlemiskeel oleks vene keel. Kiirendati sissettännet, mille tagajärjel kahanes põlisrahvuse osatähtus 1980. aastate lõpuks Eestis 63- protsendini. Venestamiskampaania algus aktiveeris ka avalikku vastupanuliikumist. Eestis alustas ilmumist põrandaalused väljaanded, tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostää ning teisitimõtlejate vahel kirjutati alla Balti apellile kus nõhti MRP tühistamist ja tagajärgede likvideerimist.

Question 19

Mis ühendas nõukogude inimest ametlikus käsitluses? Milline oli reaalsus?
Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidu erinevate rahvaste (sh eestlaste)
venestamisel?

Answer 19

1978. aastal võtsid NLKP ja seejärel kohalikud parteid vastu otsused venestamise kiirendamiseks. Nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. See pidevat looma ühtse ‘‘Nõukogude rahva’’ mille suhtlemiskeel oleks vene keel. Kiirendati sissettännet, mille tagajärjel kahanes põlisrahvuse osatähtus 1980. aastate lõpuks Eestis 63- protsendini. Venestamiskampaania algus aktiveeris ka avalikku vastupanuliikumist. Eestis alustas ilmumist põrandaalused väljaanded, tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostää ning teisitimõtlejate vahel kirjutati alla Balti apellile kus nõhti MRP tühistamist ja tagajärgede likvideerimist.

Question 20

Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Kuivõrd mõjutas 40 kiri Eesti
ühiskondlikke olusid?

Answer 20

Kirjas protesteeriti Nõukogude venestuspoliitika ehk vene keele kasutusala sundusliku laiendamise ja selle õpetamise intensiivistamise vastu ja avaldati muret Eesti rahva tuleviku pärast, sest eestlaste osakaal oli järsult langenud.
Paraku ei toonud ei noorterahutused ega 40 kiri kaasa koheseid muutusi Nõukogude süsteemis, kuid näitasid, et rahvas oli venestuspoliitikale selgelt vastu. 40 kiri aga tugevdas eestlaste moraali ja tugevdas rahva sidet oma kultuurieliidiga. Kaasaegsete ja isegi kommunistlike ajaloolaste hinnangul oli 40 kirja lugu EKP Keskkomiteele valus löök ja sundis okupatsioonivõime leevendama Eestivenestamisepoliitikat.

Question 21

Iseloomusta Eesti taasiseseisvumise protsessi. (lineaarne)

Answer 21

1) Uus ärkamisaeg - fosforiidikampaania (1986-1987)
2) MRP-AEG (1987)
3) IME algatus (1987)
4) Eesti Muinsuskaitse Selts (1987)
5) ERSP (1988)
6) Rahvarinne (1988)
7) Loomeliitude pleenum (1988)
8) Võimuvahetus ENSV-s – Karl Vaino asendatakse Vaino Väljasega (1988)
9) Interliikumine (1988)
10) Suveräänsusdeklaratsioon (1988)
11) Balti kett (1989)
12) Eesti kongress (1990)
13) ENSV Ülemnõukogu valimised (1990)
14) Üleminekuperiood (1990)
15) Jaanuarikriis (1991)
16) Iseseisvusreferendum (1991)
17) Augustiputš (1991)
18) Taasiseseisvumine (1991)