Ajalugu kt 1 Flashcards
Kes olid mõjukamad suurriigid 20. sajandi esimesel poolel Euroopas, Ameerikas ja Aasias?
Euroopas: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa, Itaalia, Austria-Ungari
Aasias: Jaapan
Millised olid Euroopa suurriikide peamised sisepoliitilised tunnused, sealhulgas valitsemisvorm ja rahvastiku koostis?
Suurbritannias - Konstitutsiooniline monarhia
Prantsusmaa - vabariik
Saksamaa - algselt keisririik, muutus Weimari vabariigiks
Venemaa - algselt keisririik muutus kommunistlikuks Nõukogude Liiduks
Millised olid peamised poliitilise-sõjalised liidud 20. sajandi alguse Euroopas ja millised suurriigid nendes osalesid?
Kolmikliit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
Entente jõud - Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia
Kesk riigid -Venemaa, Ida-Euroopa riigid
Kuidas kujunesid Euroopa väärtused enne Esimest maailmasõda ning millised olid selle protsessi olulised verstapostid?
Kongresside süsteem
Rahvusriikide teke(mõjutas kultuurilist identiteeti)
Euroopa imperialism(Laienesi euroopa riigid koloniaalimpeeriumideks)
Millised olid Euroopa suurriikide poliitilised probleemid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel kümnendil?
Imperialism ja koloniaalvõimude konkurents
Rahvuslikud liikumised
Politatsioon ja ideoloogilised lõhed
Suurendatud relvastumine ja sõjaline rivaliteet
Kuidas võib kirjeldada imperialistlikku välispoliitikat üldiselt ning milliseid näiteid võib tuua Venemaa ja Prantsusmaa kohta?
Riigi poliitika, mille eesmärk on laiendada oma territooriumi, mõjuvõimu ja ressursse teiste riikide või territooriumide suhtes.
VENEMAA: kasutas sõjalist jõudu ja diplomaatitat, et laiendada oma territooriumi ja mõjuvõimu.
PRANTSUSMAA: kasutas sõjalist jõudu ja majanduslikku domineerimist, et laiendada oma koloniaalimpeeriumi.
Milline oli koloniaalpoliitika roll 20. sajandi alguse rahvusvahelistes suhetes ja milline oli selle mõju koloniaalriikidele ja kolooniatele?
Oli oluline osa rahvusvahelistest suhetes, kuna paljud euroopa riigid olid koloniaalimp. valitsejad ja püüdsid oma mõju laiendada.
hakkasid ilmnema uued suundumused nn: uus imperialism, mis oli majandusliku mõju laiendamise kolooniates
Koloniaalpoliitika võimaldas koloniaalriikidel saada majanduslikku kasu kolooniate ressurssidest ja tööjõust. mõjutas ka kohalikke kultuure ja ühiskondi. (Kolonisaatroird proovisid kehtestada oma kultuuri ja keelt)
Wilhelm II (1859-1941)
Saksamaa keiser( I ms ajal) ja Preisimaa kuningas.
Juhtimisstiil ja välispoliitika olid osaliselt vastutavad sõõja puhkemise eest.
Tegevusaaeg: 1894-1917
Nikolai II(1868-1918)
Venemaa keiser.
Valitses Venemaad rasketel aegadel 1ms.
Tema režiim ja võimetus rahutuste ja näljahäda ajal ei hoidnud riiki stabiilsena(ta kukutati troonilt)
Tegevusaeg:1894-1917
Pjotr Stolõpin 1862-1911
Venemaa siseminister
Püüdis viia läbi sotsiaalseid ja majanduslikke reforme, maaomandi jagamine talupoegadele. surus ma 1905 revolutsiooni.
Mõrvati 1911
Tegevusaeg: 1906-1911
Karl Marx(1818-1883)
filosoof, majandusteadlane
Marksimi teooria looja. Tema ideed tööliste klassivõitlustest ja kapitalismi kriisist avaldasid mõju revolutsioonilistele liikumistele.
Tegevusaeg: 19.saj kesk-19.saj lõpp
Karl Kautsky 1854-1938
teoreetik ja poliitik
Sotsialistliku liikumise juht
Pooldas sotsialismi ja demokraatiat
Tegevusaeg: 19.saj lõpp-20 saj.kesk
Imperialism
Poliitika ja praktika, kus üks riik või riikide liit laiendab oma mõjuvõimu ja kontrolli teiste riikide ja territooriumite üle majanduslike, poliitiliste, militaarsete või kultuuriliste vahenditega.
Kapitalism
Majandussüsteem, kus tootmisvahendid, nagu tehased ja ettevõtted kuuluvad eraisikutele või ettevõtetele, kes kasutavad neid kasumi teenimiseks.
Europotsetrism
Maailmavaade, mis asetab Euroopa kultuuri, ajaloo ja tsivilisatsiooni keskmesse ning vaatab maailma ja teisi kultuure Euroopa perspektiivist.
Proletariaat(proletaarlane)
Sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas, mis koosneb töötajatest või töölisklassist. Liikemd teenivad elatist palgatööna ja puudub omand.
Progressiusk
Viitab usule ja veendumusele, et ühiskond ja teadus arenevad ning edasiminek on võimalik.
Millised olid peamised põhjused ja ajendid, mis viisid I maailmasõja puhkemiseni?
Imperialism, ravhusluse tõus, Relvastumine, Liitlas-ja vaenlaste süsteem, Assassineerimine Sarajevos
Kirjeldage I maailmasõja eelset olukorda ja sündmusi, mis käivitasid sõja puhkemise.
Björko kohtumine, Konfliktikolded ja suured jõud, Balkani püssirohutünn,
Sarajevo atentaat
Võrrelge Läänerinde ja Idarinde erinevusi ning sarnasusi I maailmasõja ajal.
Läänerindel oli sõjatehnoloogia kõrgemal tasemel, sõjategevus oli väga madala liikumisega.
Idarindel oli laiem ja muutus rohkem, toimusid mitmed suured lahingud.
Mis on “kadunud sugupõlv” ja miks see termin on seotud I maailmasõjaga?
Viitab sageli I maailmasõjal aja teeninud noortele meestele kelle elud lõpetati enne nende loomulikku lõppu konflikti jooksul.
Selgitage positsioonisõja ja manööversõja mõisteid ning kuidas need kajastusid I maailmasõja erinevatel rindejoontel.
Positsioonisõda oli sõjaline taktika, kus vastased kaevuvad kitsastesse positsioonidesse ja püüavad vastast tagasi hoida.
Manööversõda oli vastupidine, kiire liikumine ja vastase ümberpiiramine.
Aleksander Kerenski(1881-1970)
Venemaa ajutise valitsuse liige
Vladimir Lenin(1870-1924)
Bolševike liider ja Venemaa kommunistliku revolutsiooni juhtfiguur. Ideoloog ja toetas relvastatud mässu.
